limaskesta külge (Vendelin 2007). Embrüonaalperiood: 3.ndast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. See on periood, millal hakkavad kujunema kesknärvisüsteem (KNS), süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). Looteperiood: 9.ndast rasedusnädalast kuni sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (need peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest ja kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Sünnieelse arengu esimesed 8 nädalat on eriti olulised, sest siis moodustuvad kehaorganid. Seepärast on nende nädalate jooksul saadud kahjustused väga ohtlikud (Vendelin 2007). Keskkonnategurid, mis võivad mõjutada sünnieelset arengut: · Punetised - pimedus, kurtus, südame arengu ebanormaalsus, surnultsünd, PCI. · Süüfilis - vaimne alaareng, füüsilised deformatsioonid, iseeneselik abort.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jagatakse 3-ks alltüübiks: · 0-30cm väga õhukese kattega pt (loometsad, K') · 30-100cm - õhukese kattega pt (salumetsad, K'') kui pinnakatte paksus > 50cm siis reeglina head toitaineterikkad põllumullad · 30-100 cm liivase kattega pt 24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... C - Kh' jõelammil .......... A - AG sootasandikul .......... E - S'' künkanõlval .......... D - LkIe künkajalamil .......... B - D 25. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul üldised seaduspärasused.)
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
mulla suhtes pole nõudlik, kuid Maapirn korvõielised eelistab huumuserikast 2-3m kasvab igal aiamullal, kuid eelistab sügavalt haritud, hästi väetatud, Kartul maavitsalised kobedat, parajalt niisket mulda 30-90cm kasvab hästi korralikult haritud Rõigas ristõielised savikal neutraalsel mullal 50cm päikeseline kasvukoht, muld niiske, viljakas, huumusrikas, hästi Redis ristõielised õhustatud, raskemapoolne kuni 20 cm soe ja tuulevarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab Aedtill sarikalised niiskemaid muldasid 40-120 cm Artiokk korvõielised soe ja valguseküllane kasvukoht kuni 1,5 m
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
(LS § 50 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 7) 37. Nimeta suurim lubatud sõidukiirus (asulas, asulavälisel teel, jääteel, pukseerimisel, pukseeritava seadme veol, õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed, liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk). Asulas: 50km/h Asulavälisel teel: 90km/h Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h, kui jää paksus on kuni50cm. Jää paksusel üle 50cm on suurim lubatud sõidukiirus 70km/h. Pukseerimisel: 50km/h Pukseeritava seadme veol: 25km/h Mopeed: 45km/h Pisimopeed: 25km/h Liikurmasin: 40km/h Tasakaaluliikur: 20km/h Maastikusõiduk: 50km/h (LS § 15 lg 1) 38. Selgita kiiruse mõõtetulemuse arvutamise põhimõtted. Lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. (Määrus ,,Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisel" § 9 lg 5)
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
Ehituslikud ennetusmeetodid: ehituskonstruktsioonid peavad olema pragudeta; tuleb ältida aknede avamist; aknad uksed peavad olema tihedalt sulguvad. Vundamendid, keldriseinad tuleb isoleerida. Sisustuse juures ei tohiks kasutada materjale, mis sobivad putukatele toiduks. Hoone ümbruses tuleks kasutada vähem putukaid ligimeelitavaid valgusteid naatiumlampe. Hoone ümbruses ei tohiks olla põõsaid, õitsvaid taimi, kõdunenud lehti. Ümber 50cm taimevaba tsoon. Tuleb jälgida niiskustingimusi. Vajalik on korralik ventilatsioon.Oluline on korrapärane koristamine. Tuleb hoiduda kahjulikke ühendeid sisaldavatest puhastusvahenditest. Hoidlatesse ei tohi tuua toiduaineid, prügikastid peavad olema närilistekindlad. Ruumides ei tohi olla lilli. Kuna biokahjustajad saabuvad asutusse ennekõike objektidega, peavad need läbima kontrolli. Soovitavad on teha esialgne ülevaatus isolaatoris. Materjalid tuleb hoiustada gruppide kaupa.
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
Tugevus 10-15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgtellised paksusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Telliste kõrgus on 238mm, pikkus ja paksus erinevad. Porotherm kärgtellised paksusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades. 16. Kergkruus(tootmine, omadused, kasutus) ja erinevad keraamilisedp laadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadid on enamasti
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. · Kärgplokid laiusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. · Porotherm kärgplokid laiusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades. · Porotherm 50P+S kasutatakse ühekihiliste lisasoojustuseta seinte ehitamiseks. 20. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid- · Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures.
Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses, vastavalt etenduse teemale
2. hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote ümber 3. kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest 4. väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele 5. osaleb loote ainevahetuses. Lootevett saab kasutada uuringuteks: lootevee uuringute alusel saab täpustada loote seisundit, küpsust, lootevett kasutatakse ka loote geneetiliste uuringute tegemiseks. Nabaväät Nabaväät ühendab loodet ja platsentat, seega ühendab loote emaga. Nabaväädi pikkus on umbes 50cm, tema läbimõõt on 1,5-2cm ning ta on spiraalselt keerdunud. Väljast katab nabavääti amnion, sees on aga nn. Whartoni sült, milles kulgevad veresooned. Veresooni on 3: 2 arterit ja üks veen. Eripärane on see, et lootel kulgeb nabaväädi arterites vensoosne s.t hapnikuvaene-, jääkainetega veri, mis suundub lootelt platsentasse ning veenis kulgeb hapniku- ja toitaineterikas veri, mis suundub emalt lootele. Veeni valendik on laiem ja sein õhem, arterid on kitsa valendikuga ning
saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses, vastavalt etenduse teemale
●● valmistatakse positsioonid ja tulealad (esmalt tunnimeestele, siis KP ja siis jaole), kaevatakse varjed, seatakse üles häireseadmed, julgesta- takse miinidega (suundmiinid), puhastatakse liikumisrajad (positsioonid liikumisraja välisküljel), kasutatakse sidepidamisnööri (tunnimees → KP → jaoülem → RÜ), rajanööri; rajanööridel kasutada sõlmi, pulki, et leida pimedas oma positsioon; nööridest väljapoole puhastada rada (ca 50cm laiuselt) (vt joonis 7.4); 102 ●● rutiinse tegevuse alla kuuluvad patrullid, häire- ja “valmisoleku”-süs- teem, tuleavamiskord ja hädakogunemiskoht, tunnimeeste graafik, va- rude täiendamine, magamine ja söömine, liikumine laagris, relvade pu- hastamine, käimlad. joonis 7.4 SAGELI ESINEVAD MUUDATUSED STANDARDSES LAAGRIDRILLIS Ükski drill ei suuda kõiki asjaolusid ette näha.
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...