Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse omadustest meeldisid Sörenile kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ...
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestima...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik ee...
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt ...
..........................................................4 3. 1852.........................................................................................................................................6 4. 1853.........................................................................................................................................7 5. 1854.........................................................................................................................................8 6. 1855.......................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 12 TLÜ Haapsalu Kolledz 2 Johanna Reilson Referaat
OTTAWA FACTS ABOUT OTTAWA Capital of Canada Fourth largest city in the country 2,778.13 km2 Founded in 1826 as Bytown Incorporated as "Ottawa" in 1855 1857 Queen Victoria chose Ottawa to be the capital of Canada City's population 883,391 INTERESTING FACTS The name Ottawa comes from the Algonquin word adawe – which means to trade Ottawa is located on the banks of the Ottawa, Rideau and Gatineau Rivers Ottawa is the seventh coldest capital in the world About 25% of Ottawa residents were born outside of Canada Languages spoken include English (50%), French (32%) and a host of some other languages CANADIAN TULIP FESTIVAL
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
, . . . 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . - -, , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . . , 1862 , , . , , . , , , , . -- , , , ,
JOHANN KÖLER Lisanimi: Wiliandi Sündis: 8.märts 1826 Vastemõisa Suri: 22.aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus är...
- - (M-r «»), , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , -- , , , », -- « . . ». -- . , , . , , , . -- , . -- , 1852 -- , 1854 -- 1855 « » « » « 1855 » -- , 1856 -- , 1856 -- , 1857 -- , 1858 -- , 1859 -- , 1863 -- , 1863 -- 4- , 1867--1869 -- , 1872 -- , 1878 , 1882 -- , 1886 -- , 1886 -- , 1889 -- , 1890 -- , 1890 -- , 1890--1893 - -- , 1896 -- , 1899 , ,,", , , , . . , , , . ,," (1854) ,," (1857) , , , . ,," (1853) ,, " (1855), . 1850- 1860- (,, ", ,, ", ,,", ,,", ,, ", ,, ",
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa ini...
Peña (2) 1848, 3. juuni 1851 José Joaquín de Herrera (2) (17921854) 1851, 15. jaanuar 1853 Mariano Arista (18021855) 1853, 6. jaanuar 1853 Juan Bautista Ceballos (18111859) 1853, 8. veebruar 1853 Manuel María Lombardini (18021853) 1853, 20. aprill 1855 Antonio López de Santa (17941876) Anna (5) 1855, 13. august 1855 Rómulo Díaz de la Vega (18041877) (1) 1855, 15. august 1855 Martín Carrera (18061871) 1855, 12. september 1855, 15. november Rómulo Díaz de la Vega (18041877) 11
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina
Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas absiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (Kus Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Tema kuulsamad eestiainelised
Peetakse ameerika mõjukaimaks luuletajaks. · Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. · Asendas Euroopa luulele omase rütmilise ja meetrilise struktuuri vabavärsiga. · See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja ametist lahti. · Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud
1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor 1.Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler
Vene impeerium 19. sajandil 1. Venemaa valitsejad a) Aleksander I (1801 1825) lubas jätkata vanaema Katariina II poliitikat: liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ...
Adamson, Heinrich Amandus ja eesti skulptuur 1855 - 1929 Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899),
Venestamise poliitika 19. sajandil algas provintside venestamine, mis ebameeldis teistele rahvustele, sest hävis nende kultuuri Venestamisega algasid rahvusliikumised, mille põhieemärk oli lüüa oma vabariigid Rahvusliikus oli ka Eestis. Vene imperaatorid 19.sajandil Pavel 1 (6 november 1796 -- 11 märts 1801) Aleksander 1 (12 märts 1801 -- 19 november 1825) Nikolai 1 (12 detsember 1825 -- 18 veebruar 1855) Aleksander 2 (18 veebruar 1855 -- 1 märts 1881) Aleksaner 3 (1 märts 1881 -- 20 oktoober 1894) Nikolai 2 (20 oktoober 1894 -- 2 märts 1917) Venemaa 19.sajandi lõppus Aitäh tähelepanu eest!
Kulibin died in 1818 after spending his last years in poverty. The International Astronomical Union's Minor Planet Center has named an asteroid in Kulibin's honor: 5809 Kulibin. The asteroid was discovered on September 04, 1987 by L. V. Zhuravleva at Nauchnyj[6]. 2 II (27 (8 ) 1834, -- 20 (2 ) 1907, -) -- . , , , , , , , , , , . -- . * 1847 -- . * 1855 -- - -. « » . * 1856 -- , « ». * 1855 -- . * 1855--1856 -- . * 1857--1890 -- ( 1865 -- ), 1863--1872 -- . * 1859--1861 -- . . . , , , , , . . . [1] [3] [4] [5] * 1876-- - - , 1880 , , . 1879 , . * 1890 -- - , . * 1892 -- -- - , 1893 ( . . . ). * 1893 -- . . (. , . ) (). , « - , , , »
Thessaloniki 1600 2115 x 1215 1730 x Alghero x 1135 1505 x 1135 1505 Bari 1650 2035 x 1650 2035 x Brindisi x 1805 2200 x x Lamezia x 0605 1005 x 0605 1005 Palermo x 1455 1855 x 1455 1855 Malta x 0700 1120 x x Alicante 0915 1255 0915 1255 0950 1330 0940 1320 Fuerteventura x x 0630 1055 x Gran Canaria x x 1415 1840 x Lanzarote x 0730 1145 x 0730 1145
. . . . -. , . , . - . 1732 1917 . 1730 1837 . 1917 . , . , , ; - . , 1786 , 1945 , 1500 117 . , . , . , , . , . II. 1732 1917, 140 . , , II, 1855 1881, . Marchese de Cavelli 1861 " " 1865 . II , . . , , . . , - , , . , .
. XIX . - , . 1855-1905 . , . 1906-1914/1917 , , , . . ( ). 300 . , - , , , . XIX . . , . , 2002 . 2226, 1409 - 1244 . . - - , 2008 . 200 , . . ( ). , , ( ). , , 500 . , , 10. , 2002 . 2008/2009 127 . - . , 2007 . « », 2002/2003 . - , . - .
-- , -- -- . - , (1855-1929). , ( ), . . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . ...
. 1683 . . . , , . . . . " ". ( ) , . . , . , . , ... XVII , . : , , , , . . " " ( ..) , 1710-1714 . , , , . , . , , , , . - 1, , .. . " ", 1826 . - 1839 1. . ( ) 4 85 . . 1855 .. ( ..). . " ", " ", " ", "", " ", " ". , 1866 .. II.
I () . . -- . . . . I I. . . .(juhtis sisepoliitikat) III . ( 1741). , . . II . (1762). , III, . II , , . I . (1796). III II. - . I . . (1801) I , , , , . 1 . . (1825) I. I. I , - , - , . II . ( 1855) I. II , , ). II . III . . ( 1881) II. III , - . II . . III. . - , . (1915) . (1917) . .
- (1848-55) . . . 1857-62 , . 1862 . - ( , 1863-64, . -, 1868, - , ) . ( - , " ", 1864, , ), 2- 19 . , . , , , . , , - . 22 , . . 1848 1855 - . , . . , . , , , , , - . . , " " (1858-1862), " " (1862) "" (1857-1859). 1860 "" . 1862 , , . . - II. . , . III , . . . , . , , . , , - . " ". , : - . . . . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . 1863 64 . . , . 1863 ", .". .
VICTORIA FALLS © MARIANN MÄGER, LOREEN LEPPIKSON, MAREK KÜNNAPAS Facts about Victoria Falls •David Livingstone named the falls in 1855 after Queen Victoria •Victoria Falls has a rainy season and a dry season •Native people called Victoria Falls ‘smoke that thunders. •Widest waterfall in the world. https://www.youtube.com/watc h?v=iywqpda7d8k THANKS FOR LISTENING!
ja 1925. aastal koklis Wiiralt Pariisi, samal aastal valiti ta Pariisi sügissalongi liikmeks. II maailmasõja ajal oli ta Eestis, pärast sõda suundus aga tagasi Pariisi, kus ta 1954. a. suri. Teosed: Põrgu, Kabaree, Neegripead, Lamav tiiger, Kaameli pea. Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Kasvas väga vaestes oludes. 13- aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Õppis Viljandi kreiskoolis, 1839- 1846 Cesises maalriametit, 1848- 1855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige
tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süzee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Köler osales Viljandimaa talupoegade palvekirjadeaktsioonis ja püüdis esindada eesti rahvast tsaarikojas. Tema kuulsamad eestiainelised tööd on ,, Kunstniku sünnikoht", ,,Ketraja",
Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongolite abil 13. saj. Kas Venemaa oli tugev riik? Ei! Väga hästi arenevas riigis ei puhkeks revolutsiooni. Valitsejad 19 20. saj Paul I 1796 1801. Tapeti Aleksander I 1801 1825 Nikolai I 1825 1855 Aleksander II 1855 1881. Tapeti Aleksander III 1881 1894. Suri 49-aastaselt. Eesti ajalukku läinud venestajana. Tema ajal ei pea Venemaa ühtegi suurt sõda Nikolai II 1894 1917. Sai troonile 26-aastasena. Ei olnud ise valitsemisest huvitatud. 1896. a kroonimispidustused. Hodõnka väljakul toimusid verised sündmused. Väljak ei olnud korda tehtud. See tõi kaasa palju ohvreid, kes kaevikutesse kukkusid. Tsaar ei kuulutanud aga leina välja selles seisnes tema süü
Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süžee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Köler osales Viljandimaa talupoegade palvekirjadeaktsioonis ja püüdis esindada eesti rahvast tsaarikojas. Tema
1744. aastal Peeter Suure tütre keisrinna Jelizaveta korraldusel Peterburis asutatud keiserlik portselanitehas on kõige vanem portselanitootmise ettevõte Venemaal ja vanuselt kolmas portselanitehas Euroopas. Just nimelt selles tehases avastas andekas Vene teadlane D. Vinogradov (1720 1758) "valge kulla" valmistamise saladuse. Ta koostas esmakordselt ajaloos portselanitootmise teadusliku kirjelduse, mis on üsna lähedal tänapäeva keraamikakeemia arusaamadele. Katariina II valitsemisaja (1762 1796) alguses manufaktuur reorganiseeriti ja nimetati 1765. aastal keiserlikuks portselanitehaseks, millele anti ülesanne "varustada kogu Venemaad portselaniga". 19. sajandi lõpp oli Vene portselani õitseaeg, keiserlik tehas aga muutus üheks juhtivaks selle ala ettevõtteks kogu Euroopas. Kuulsuse tipule viisid tehase Katariina II tellitud luksuslikud serviisiansamblid Arabeskserviis, Jahta serviis ja Kabinetiserviis, mis koosnes kuni tuhandest ü...
12 XIX , 25 1840 . , , , . , , , . . , , , . , , , , , , , . 1847 . . 1848 . , ; .. , . , . 1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "".
Soojuspump Mis on soojuspump? Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level ...
ARVESTUSTÖÖ NR. 4 Euroopa ja Põhja-Ameerika 1789-1849 1. Vali õige aastaarv ja kanna ajajoonele. (14p.) 2. Suur Prantsuse revolutsioon 3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viin...
EDGAR DEGAS 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli pankur ja ema Celestine Musson de Gas oli New Orleansist pärit kreool. 1855. aastal võeti a vastu Kaunite Kunstide Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis
selle geomeetria probleemi seose arvuteooriaga. Gauss tõestas, et iga algebralise võrrandi kõik lahendid on arvud kujuga a+ib, kus a ja b on reaalarvud ja i = - 1 . Arve kujul a+ib nimetatakse kompleksarvudeks. Gaussi surnukeha lahati. Vaadati ka veel üle teadusliku täpsusega tema sisikonna tähtsamad organid. Osutus et Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. 1855 aastal algusest alates hakkas teda vaevama peale südamelaienemise ka astma, ilmnesid vesitõve nähud. 23 veebruaeril 1855 a. Levis Göttingenis kurb teade et Gauss oli varahommikul surnud. Tema sõbrad ja tuttavad ruttasid observatooriumi ja leidsid väikeses, väga lihtsas, tagasihoidlikult sisustatud toas kuulsa proffessori elutu keha. Ta istus tugitoolis, tema käed toetusid põlvedele, jalad olid välja sirutatud, pea rinnale vajunud, ja juuksed, valged nagu lumi katsid salkudena ta nägu. Gauss oli vaevlenud selles tugitoolis oma viimased kolmkümmend tundi astmahoogude käes. Tema lõpp oli rahulik ja vaikne
Palvekirjade aktsioon Talurahvaliikumised Leidsid aset 1840-50. aastatel. Põhinesid talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. Aleksander II Vene keiser (1855-1881) Kaotas 1861. aastal pärisorjuse kogu riigis. Adam Peterson (1838-1918) Holstre Palvekirjade ja taluperemees nõudmiste koostaja Luuletaja ja talurahva- Osav kõnemees ja liikumiste agitaator. tegelane Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane Palvekirjade kampaania Leidis aset 1864. aastal. Loodeti tõmmata tähelepanu siinse talurahva probleemidele. Selleks läkitati koos palvekirjaga Peterburi 23-liikmeline delegatsioon. Soovid Kindlate maa- ja rendihindade kehtestamine Teoorjuse lõpetamine Ihunuhtlu...
kaitseehituste ning rajatise teostamine ja kontroll. Nikolai I oli abielus Preisi printsessi Charlottega (Aleksandra Fjodorovnaga) , neil oli 3 tütart ning 4 poega. Aleksander II 29. aprill 181813. märts 1881. Oli Vene tsaar 2. märtsist 1855 kuni oma mõrvamiseni. Aleksander oli heasüdamlik ja õrna hingega. 1841 abiellus ta Maria Aleksandrovnaga. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Tegeles Pärisorjuse kaotamise reformiga. Püüdis parandada inimeste eluolu. Aleksander III Aleksander III (10. märts 1845 1. nov 1894) Venemaa keiser aastatel 18811894. Oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana
kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uimastina Manustamine Kokaiini ninna tõmbamine Uimasti suitsetamine Süstimine Suu kaudu võtmine Kliinilised mõjud Energia juurdevoolu tunne
kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uimastina Manustamine Kokaiini ninna tõmbamine Uimasti suitsetamine Süstimine Suu kaudu võtmine Kliinilised mõjud Energia juurdevoolu tunne
KALTSIUM Põhiandmed Ca:+20 | 2)8)8)2) Metall 1s22s22p63s23p64s2 Nr. 20 40,08 Sulamistemperatuur 1115,15 K (842°C) Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C) Tihedus 1,55 g/cm³ O.a tavaliselt +2 Omadused Pehme Hõbedane Läikiv Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti...
THE BRONTE SISTERS CHARLOTTE EMILY ANNE BIOGRAPHY FATHER AN IRISH PROTESTANT, A CLERGYMAN IN YORKSHIRE MOTHER DIED IN THEIR CHILDHOOD VIVID IMAGINATION DRAWING, WRITING AND TELLING STORIES EDUCATED AT A CHARITY SCHOOL GOVERNESSES "POEMS BY CURRER, ELLIS AND ACTON BELL" CAHRLOTTE 1816-1855 THE PROFESSOR (1857) JANE EYRE (1847) SHIRLEY (1849) VILLETTE (1853) JANE EYRE GREATLY AUTOBIOGRAPHICAL REALISTIC PICTURES + ROMANTICISM WOMAN'S PROBLEMS AND SOUL LONELINESS, POVERTY, SOCIAL INSIGNIFICANCE ATTACKS THE GREED AND LACK OF CULTURE OF THE BOURGEOISIE JANE EYRE SOCIETY CAN BE REFORMED BY MEANS OF EDUCATION INHUMAN EDUCATION SYSTEM OF CHARITY SCHOOLS FIGHT FOR WOMEN'S EMANCIPATION EMILY 1818 - 1848 WUTHERING HEIGHTS (1847) PLOT FULL OF ...
Friedrich Reinhold Kreutzwald Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 10A Andmed Sünd 26. detsember 1803 Jõepere mõis,Virumaa Surm 25. august 1882 Tartu Oli Eesti kirjanik ja arst Elulugu, õpingud 18151819 algteadmised kreis ja algkoolidest 18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
sentimentaalsed näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu. Huvitava võttena on neisse põimitud laule: ,,Maie ja Mihkel ehk klaas veini" (1895), ,,Õnn ja töö" (1901), ,,Jõulupuu" (1910) ning ,,Sooharimine ja südameharidus" (1916). A. L. Weizenberg suri 22. novembril 1921 Tallinnas, sünnikohas Kanepis on tema mälestuseks mälestussammas. Teine Eesti soost skulptor Amandus Heinrich Adamson, sündinud 12. nov. 1855 Pakril, oli rohkem realistliku suuna esindaja. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas, mistõttu kajastaski ta oma loomingus tihti mereteemat ja kalurite elu. Üldhariduse omandas ta 1862- 1869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea veastekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
