MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid ...
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Lahendus: Maksis lisaks: 900*0,15=135 Kokku: 900+135=1 035 Protsent: 135*100/900=15% Vastus: Esimesel aastal maksaks ta intressidena 135 Kokku maksaks ta lisaks koos lepingutasuga 1 035 See moodustab kasutatud arvelduskrediidi summast 15 % 3. Kui palju teisel aastal? Mitu protsenti moodustas see summa krediidisummast? Lahendus: Maksis lisaks: 900*0,18=162 Kokku: 900+162=1 062 Protsent: 162*100/900=18% Vastus: Teise aasta intress on 162 Kokku maksaks ta lisaks koos lepingutasuga 1 062 See moodustab kasutatud arvelduskrediidi summast 18 % 4. Kui palju kolmandal aastal? Mitu protsenti moodustas see summa krediidisummast? Lahendus: Maksis lisaks: 900*0,21=189 Kokku: 900+189=1 089 Protsent: 189*100/900=21% Vastus: Kolmanda aasta intress on 189 Kokku maksaks ta 1 089 See moodustab antud summast 21 % 5. Mitu eurot maksis ta kolme aasta jooksul kokku? Kokku: 1 035+1 062+1 089=3 186
Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ja Birmaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga. Kuulub rahvaarvult maailma esikümnesse (rahvaarvu poolest). Bangladeshis rahvaarv muudkui suureneb. 2000. aastal elas Bangladeshis ~128 millionit, 2005. aastal ~141 miljonit inimest. Praeguste andmete (2009) kohaselt elab Bangladeshis üle 162 miljoni inimese. 2015. aastaks on
1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86 UT 0,83 0,81 0,81 0,81 0,80 0,76 Joonestame saadud tulemuste põhjal sõltuvuste IA = f (UA) ja U(B0) = f (IG) graafikud. 0.4 0.35 0.3 0.25 0.2
Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea Väljavõte Virumaa Teatajast, nr. 162, 23 august 2014 "Balti kett andis vabadustahtele kõvasti hoogu juurde" Tollase Rakvere rajooni täitevkomitee esimehena juhtis Lembit Kaljuvee Balti keti korralduskomitee tööd. Balti ketis seismine tekitas Kaljuvee hinnangul üleva emotsionaalse tunde. Ta meenutas, et Balti kett oli oluline lüli vabaduse teel. "Veerandsada aastat tagasi korraldatud suurüritus ühendas ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud
tingitud aktiivsest jalgpalli mängimisest. Pulsisageduse määramise tulemused peale kehalist tööd: Kehaline töö kujutas endast 82 kätekõverduse tegemist Kohe peale 2. 3. 4. 5. tööd taastumisminutil taastumisminutil taastumisminutil taastumisminutil 10 sek. x 6 10 sek. x 6 10 sek. x 6 10 sek. x 6 10 sek. x 6 Pulss 27 x 6 = 162 22 x 6 = 132 19 x 6 = 114 17 x 6 = 102 16 x 6 = 96 Järeldused: 1. Vaadates pulsisagedust, oli tegu keskmise koormusega 2. Taastumispulsid: 1. 2. min: 162 132 = 30 2. 3. min: 132 114 = 18 3. 4. min: 114 102 = 12 4. 5. min: 102 96 = 6 3. Pulss langes rahulikult ja ühtlaselt, mis viitab heale treenitusele ning taastumisele
pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine Väga hea 13 Hea 25 Halb 14 Väga halb 2 Ei oma arvamust 15 6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi
00 Tabel 2. Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Polaarplanimeetriga: Algnäit.=4647 ja lõppnäit.=5110 ja nende vahe on 463, Jaotuse arvutamine alg.=5073, lõpp.=5234 ja jaotis tuleb 161 ja p=2,48447. Pindala arvutus leiad kahe mõõtmise keskimise ja S=463*2.48447=1149.07 Digitaalneplanimeeter: 1) Algnäite ja lõppnäite vahe on 461 ja 460. Jaotis 162. p=400/162=2.46914. Pindala on S=460.5*2.46914=1137,04 Pindalade määramine, laboratoorne töö nr. 8 Koostas 09 12 2010 Juhenda s
Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 43 Andrus m 187 45 Terje n 162 37 Kristi n 157 36.5 Maris n 162 39 Tuuli n 173 39 Marek m 181 43 Krista n 168 38 Hanneloore n 173 37.5 Andres m 186 45 Andres m 192 45.5 Meelis m 188 44 Silver m 167 43 Roger m 172 41
α C αC α C αC α C αC α C αC 13 150/15 150/1 138 150/150 132 132 132 132 0 150/150 0 8 0 50 14 300/15 150/1 146 150/150 81 162 100 100 74 75/150 37 6 0 50 IA [A] IB [A] IC [A] IN [A] α C αC α C αC α C αC α C αC (2,5/100)*(5 2,5/10 2,5/10
liikme summa. [ a10 = 1536; S10 = 3069] 4. Leia geomeetriline jada, mille kolmas liige on 12 ja kolme liikme summa on 21. a1 + a1q + 12 = 21 [3,6,12,.... ja 27,-18,12,...] Vihje: 2 12 Asenda teine esimesse. 1a q = 12 a1 = q2 5. Paiguta arvude 2 ja 162 vahele kolm arvu nii, et need moodustaksid koos antud arvudega geomeetrilise jada. [6,18,54] 6. Leia geomeetrilise jada kuues liige, kui teine liige on 20 ja kolme esimese liikme summa 1 a on 70. 320;1 Vihje: Kui a 2 = 20, siis a1 = ja a 3 = a1 ..... 1 4 q 2 7
116 127 140 S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491 123 143 160 Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral Vesi- Mass Purustav jõud Paindetugevus Survetugevus Lisandi tsement- Tihedus Kesk- kesk-
meestel ühe- või kaherealine ülikond. Soovitatavalt ei kanta musta ja tumehalli, mis on piduliku vastuvõtu õhturiietus. Noormehed võivad endale julgelt lubada moodsalt uudseid roosasid, lillasid jms ülikonnatoone päevaülikonnana. Mis on rangelt keelatud Lohakas riietus Pidulik riietus(kingda) Läikivaid ja sätendavaid kangaid Pidulik meik või soeng Ehted ei tohi olla suured,palju ja läikivad. Ümbrikud C6 mm 114 × 162 E65 110 × 220 PABER JA ÜMBRIK ÜMBRIKU mm MÕÕDUD C65 114 × 229 mm E5 156 × 220 mm C5 162 × 229 mm B5 176 × 250 mm E4 220 × 312 mm Kirja adresseerimine ÕIGESTI KIRJUTATUD AADRESS SISALDAB: nimi (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi) tänav, maja- ja korterinumber, väljaspool linnu, aleveid ja alevikke talu nimi
Nimi Klass : 12 : 24 1990 1918 : : : : : : 17 075 400 ² : : 141 888 900 . : 45 226 ² : : 1 342 400 (2007) . : ( ) : : (1637) - (38) : : (162 ) (4400) : : - (318) (5642) - , , - . , - , , ! ! : , , , , , ! ! , ! ! , ! . ...
Arve on tarnijale tasumata. 6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- . 7. Ostetakse kontorilaud. Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960. Tasutakse kohe pangakaa 8. Osutatakse teenust, esitatakse ostjale arve summas 1 000.-, käibemaks 200kokku 1200. Arve on ostja po 9. Ostja tasub arvelduskontole tehingus 3 esitatud arve. 10. Avaldatakse reklaam, saabub arve: Reklaam 135.-, käibemaks25, kokku tasuda 162. Arve on tarnijale tasu 11. Ostja tasub kassasse tehingus 8 esitatud arvest 50%. (600) 12. Arvestatakse põhivarale kulumit (amortisatsioonikulu) 360.-. Toimunud majandustehingute kirjendamine: 1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-,
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
D Nõuded ostjate vastu 1200 LS 9. D Arvelduskonto 22560 K Nõuded ostjate vastu 22560 Kontraaktiva konto: põhivara kulu 10. D Muud tegevuskulud 135 AS: D Käibemaksu nõue 27 DK K Võlad tarnijatele 162 LS 11. K Nõuded ostjate vastu 600 D Kassa 600 Aktiva konto: varud 12. D Põhivara (kulum) 360 AS: K Põhivara kulum (amortisatsioon) 360 DK LS Aktiva konto: KM nõue AS: DK LS Aktiva konto: kassa AS: DK LS
8 78 9 90 10 101 11 105 12 117 13 143 14 158 15 180 Firma OÜ Oksaauk normtunnid 160 ültundide koefitsent 3 maksuvaba 2000 tulumaksu % 22 Preemia 50000 Töötaja Palga aste Tariif Tunde Palk Ilves Tom #N/A #N/A 162 #N/A Kana Kalju #N/A #N/A 160 #N/A Kuusk Maria #N/A #N/A 153 #N/A Marmor Aare #N/A #N/A 165 #N/A Meister Anton #N/A #N/A 170 #N/A Merilaid Arnold #N/A #N/A 175 #N/A Mets Kaivo #N/A #N/A 162 #N/A
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html ...
Ül1.1 Arvuta (võimalikult lihtsalt) 7^162 mod 205 205=5*41 Phi(205)=4*40=160 //Euler 7^162=7*(5*41+2)=7*(5*41)7^2=7^2=49 //Fermat Ül1.2 Arvuta (võimalikult lihtsalt) 7^398 mod 451. 451=11*41 Phi(451)=10*40=400 //Euler 7^(4002)=7^(2)=49^1 mod 451 //Fermat 49 451 a b 49 10 a b9a 9 10 37 a4 b b9a 9 1 37 a4 b 5 b46 a //Eukleides // d =1/49 mod 451= 45146 mod 451 = 405 mod 451 Ül2.1 RSA krüptosüsteemis kasutatakse algarvudena p = 101 ja q = 37. Avalik astendaja e = 17. Leia salajane astendaja d. Kas samade algarvude korral oleks e = 5 sobilik avalik astendaja? Põhjenda! Phi(101 * 37) = 3600 = n 17 3600 a b ...
Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Eesti N 152 50 52 37 1 3 võileib Eesti N 164 55 54 37 2 4 helbed või müsli Eesti N 160 60 55 37 2 3 helbed või müsli Eesti N 163,3 67 56 39 3 5 puder Eesti N 163 53 56 37 1 4 võileib Soome N 162 62 55 37 2 1 võileib Soome N 158 65 56 37 4 3 võileib Eesti N 170 57 57 39 8 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 170 58 56 37,5 2 3 võileib Eesti N 162 57 52 38 3 4 võileib Eesti N 169 63 56 39 1 4 võileib
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja...
A V V V Katsetulemused tabeli kujul: 3 konde Uliini Ufaasi Iprim Ufsek Uf Usek Ikonde juhtm lahti 248 156 2,3 154 52 222 0 eline kinni 248 156 2,3 162 58 272 0,36 4 konde Uliini Ufaasi Iprim Ufsek Uf Usek Ikonde juhtm lahti 248 138 3,05 132 56 25,5 0 eline kinni 248 138 3,05 132 56 25,5 0,025 1
relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ), kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ). Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv. Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares veti suurtükid kasutusele 14. saj. lpus. Taani ajal loendati Kuressaare kindluses juba 162 mitmesugust suurtükki, rootslased andsid aga 1710. aastal kapituleerudes Vene vägedele üle 66 kahurit. 1836. aastal viidi siinne relvastus üle Ahvenamaale Bomarsundi kindlusesse. Veel kord pandi kindluse vallidel kahur üles 19. sajandi II poolel, andmaks linnarahvale teada reisiauriku saabumisest. Eesti vanima lahingukorras suurtükiga saab Saaremaa Muuseumi külastaja tutvuda Kuressaare linnuse sissekäigu juures.
1. Anu Õun 2. Ats Aas 3. Kai Kadakas 4. Paul Õun 5. Mai Kadakas 6. Peeter Aas Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel tähestikuliselt Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table Elegant, Table Grid2, Table List3 ja Table Web1. Esimene tabel jääb kujundamata. jrk Eesnimi Pikkus 1. Mirtel 175 2. Taavi 182 3. Pille 165 4. Palle 176 5. Pipi 159 6. Annika 162 7. Mart 142 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel pikkuse põhjal pikkemad ees. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table List5, Table Colorful2, Table Classic1 ja Table 3D effects1. jrk Perenimi Sa Sk Sp 1. Kask 1999 10 5 2. Kuusk 2000 12 10 3. Lepp 1998 5 25 4. Kask 2001 6 3 5. Tamm 1997 3 29 6. Saar 1998 11 9 7. Mänd 1998 11 12
Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 000 14 Lõpetamata toodang 98 000 11 Maksuvõlad 50 000 17 Valmistoodang 49 850 18 Muud võlad 48 000 8 Kokku 147 850 Kokku 457 360
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas.
TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 112 30 3210
The Republic of Estonia is a country in Northern Europe. The territory of Estonia covers 45,227 km2 . Tallinn is the capital and largest city of Estonia.The city is an important industrial, political and cultural center, and seaport Estonia is a democratic parliamentary republic and is divided into fifteen counties. Estonia is one of the least-populous members of the European Union. Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone Estonia has four seasons of near-equal length. The official language is Estonian.Võro and Seto in southern counties are spoken along with Estonian. The Estonian national flag is a tri-color- blue, black and white. The national currency is the Eestonian kroon. Estonia has over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipsi being 3,555 km² .There are many rivers in the country. The longest of them are Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km).Estonia has numerous f...
der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Suur Munamägi Im Süden des Landes befindet sich die höchste Erhebung, der Suur Munamägi. Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit des Dorfes Haanja im Südosten Estlands. Es ist mit 318 Metre Seehöhe. Seen und Flüsse Der Võhandu-Fluss ist der längste Fluss Estlands. Er ist 162 km lang. Der Peipussee ist ein zwischen Estland und Russland gelegenes Binnengewässer. Es gliedert sich in drei Teile. Die Inseln von Estland Vor der estnischen Ostseeküste liegen 1520 Inseln, von denen aber nur 19 bewohnt sind. Die grösste Inseln ist Saaremaa. Auf Saaremaa leben etwa 36 Einwohner. Haanja Naturpark Es ist 2500 km2. Im Naturpark von Haanja schützt man die einzigartigen Landschaften. Da gibt es viele Seen und auch der höchste Erhebung. Danke!
: , OÜ SUNMAX , , , . 3.4 , OÜ SUNMAX 2004 -2006 . , . OÜ SUNMAX 2004 -2006 . 9. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 9) 2004 . 2005 . 2006 . -390 062 891 800 3 165 827 8 495 067 6 743 832 12 162 464 ER -0,05 0,13 0,26 : 30 0,30 0,25 0,20 0,15 0,10 0,05 0,00 -0,05 -0,10 2004 2005 2006 8. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : , 2004 2006 -0,05 0,26. . , 0,5, , . .
selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport. Neid oli liiga palju ja paljud tuli sp tappa. Rivistusel kästi haigetel välja astuda et neid ravile viia, aga kõik said aru, et seda ei tehta. Lõpuks mõned siiski astusid. Ülejäänd pidid jooksma hakkama ja mahalangunud võeti kaasa ning hiljem tapeti. Vangid pidid mahalngenud ära vedama: lk 161, 162 Kui kõik olid aru saand, et sõda hakkab lõppema, mõtlesid nad, mis peale seda edasi saab: lk 315-316 Väeosade lahkumine: lk 320. Sellel ööl suri ka 509, sest ta oli väljas ja läks teisi barakkidest välja päästma, kuid talle kukkus põlev puutükk peale. Enne oli ta veel Weberi maha lasknud ning Weber suri mõni hetk enne 509 tema kõrval. Sõda oli läbi ning kõik vangid said vabaks: lk 337 Bucher ja Ruth läksid koos minema: lk 341
Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus (km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015
2097902098x - 258.56993 500 422 383 f(x) = - 75.3666666667x + 458.4 344 304 400 268 Erijuhtivus, μS/m 232 193 300 f(x) = 16.7619047619x + 64.6071428571 162 152 151 200 157 163 x = 4,27 ml x = 9,12 ml 171 182 100 191 199 208 0 216 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10c Laura Tumala Canon on maailma juhtiv, Jaapani päritoluga digitaalsete kujutislahenduste tootja nii kodu- kui kontoriseadmete osas. Firma nimeks oli algselt Goro Yoshida poolt pandud Kwanon , budistliku bodhisattva Guan Yin´i järgi, kes oli Jaapanis tuntud kui Kannon.Aja jooksul kujunes Kwanonist välja Canon. Canoni tunnuslause Tooted: ·Laserprinterid ·Digitaalsed koopiamasinad ·Tindiprinterid ·Digitaalkaamerad ·Skannerid ·Arvutid Sponsorlus · Euroopas Jalgpall Mood Punane rist WWF World press photo Formula One · Canadas Canon oli ametlik kaamera sponsor Montrea olümpiamängudel 1976. · USA-s · Okeaanias Canon Eestis Overall on Canoni ametlik maaletooja ja partner alates asutamisest 1990. aastal.Eestis on Canon eelkõige tuntud kvaliteetsete väljastus- ja skaneerimisseadmete ning fototehnika kaubamärgina, kuid ettevõtte tootevalik on oluliselt laiem ning lisaks kodu- ja kontorikeskkonda mõeldud toodetele paku...
Nationales Symbols des Landes Der Nationalvogel ist die Rauchschwalbe. Die Nationalblume die Kornblume. Der Nationalstein der Kalkstein. Der Nationalfisch ist der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Seen und Flüsse Der Võhandu-Fluss ist der längste Fluss Estlands. Er ist 162 km lang. Der Peipussee ist ein zwischen Estland und Russland gelegenes Binnengewässer. Es gliedert sich in drei Teile. Die Inseln von Estland Vor der estnischen Ostseeküste liegen 1520 Inseln, von denen aber nur 19 bewohnt sind. Die grösste Inseln ist Saaremaa. Auf Saaremaa leben etwa 36 Einwohner. Suur Munamägi Im Süden des Landes befindet sich die höchste Erhebung, der Suur Munamägi. Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit
Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku,...
The Republic of Estonia Estonia officially the Republic of Estonia is a country in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by Finland across the Gulf of Finland, to the west by Sweden across the Baltic Sea, to the south by Latvia and to the east by the Russian Federation. The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. Estonia is a democratic parliamentary republic and is divided into fifteen counties. The capital and largest city is Tallinn. With a population of only 1.4 million, it is one of the least- populous members of the European Union. Estonia was a member of the League of Nations from 22 September 1921, has been a member of the United Nations since 17 September 1991, of the European Union since 1 May 2004 and of NATO since 29 March 2004. Estonia has also signed the Kyoto protocol. Estonia regained its ind...
About Estonia Estonia, officially the Republic of Estonia is a country in Northern Europe. Estonia has land borders to the south with Latvia and to the east with Russia. It is separated from Finland in the north by the Gulf of Finland and from Sweden in the west by the Baltic Sea. Average elevation reaches only 50 meters and the country's highest peak is the Suur Munamägi in the southeast at 318 meters.Estonia boasts over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipus, (Peipsi in Estonian) being 3555 km². There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km). Estonia also boasts numerous bogs, and 3794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The number of islands and islets is estimated at some 1,500. Two are large enough to constitute their own counties: Saaremaa and Hiiumaa. Estonia lies in the...
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õh...
Ristsõna: Kollastes ruutudes olevatest tähtedest saad moodustada Eesti pikima jõe nime. Vastus: Võhandu jõgi 162 km 1. Mageda veega vooluvee kogu. 2. Madal, kivine ja kiire vooluga jõeosa. 3. Jõe voolutee. 4. Ühte järve või merre voolavate jõgede jõgikonnad moodustavas... 5. Vee langemine üle järsu astangu. 6. Maa-ala kust jõgi saab oma vee. 7. Mis viivad vee peajõkke? 8. Jõgi, mis viib vee peajõest välja. 9. Jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. 10. Peajõgi koos lisa- ja haeujõgedega. 11
(VÕS § 2 lg 1), kuna võlgnik ehk kostja Jüri Palm on jätnud pikemat aega võla tasumata. Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks arestida kostja vara: korterit aadressiga Kaare 27-11, Jõhvi, ning autot Nissan Almera GTT 989. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 2 lg 1 ja TsMS paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 1 ning paragrahvidest 377 ja 378 lg 1 p 2, P A L U N: 1. Mõista kostjalt Jüri Palm välja võlg 22100.- krooni (1412.47 EUR) Milvi Palm kasuks. 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 EUR ja hageja poolt kantud õigusabikulud. Õigusabikulude kohta esitame dokumendid kohtuistungil. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja Jüri Palm vara. Lisad 1. Laenuleping. 2. Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 3
Lepingute täitmine Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Mis on viivis? • Viivis - rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Viivis • Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, sh mittekohase täitmise parandada • Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda viivise või leppetrahvi maksmist Võlgniku õigused • Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest • Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VõS §-s 162-le Võlausaldaja vastuvõtuviivitus • Kui võlgnik ei saa täita...
Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 34:20:00 3,9 cm 975 m 390 m 1950 m 70 m 8,1 cm 2025 m 810 m 4050 m 162 m 4,8 cm 1200 m 480 m 2400 m 96 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)=88,22 1) 1:2000 1 cm 20 m x cm 88,2 m x=1*88,22/20=4,411 (cm) 2) 1:5000 1 cm 50 m x cm 88,22 m x=1*88,22/50=1,7644 (cm) 3) 1:1000 1 cm 10 m x cm 88,22 m x=1*88,22/10=8,822 (cm) Ülesanne 3
Reguleeri oma treeningtsoone vastavalt oma viimasele LTle. Treenides või võisteldes on meie pulsomeetri ülemine piir võrdne hinnagulise LTga. Võisteldes või treenides võrdleme me seda sellega kuidas me hingame ja mida me jalad tunnevad. Viimaks tahame võrrelda erinevate meetoditega saavutatud LT tulemusi. Maksimum HR valemi pooldajad arvates on LT 90% maksimum bpm. Järgnevad kõigi kolme valemi tulemused 40 aastasele MBA liikmele. Meetod: 220 miinus vanus Tulemus: 162 bpm (220-40=180; 180 * 0,90 = 162) Analüüs: MBA liige on määranud oma LT 168 ja treenib selle järgi. Kui ta treening oleks baseerunud selle maksimum HR hinnagul, oleks 90% treeningtsoon 6 lööki allpool tema LT. Meetod: Sally Edwardsi meetod Tulemus: 167 bpm. (210-40 = 180; 0,05*160=8; 190-8=182; 182+4=186; 186*0,90=167) Analüüs: Sally valem meestele on 210-(pool vanus)-(0,05 x keha kaal)+4. (Naised ei lisa viimast nelja). Sally Edwardsi meetod andis meile täpsema tulemuse
Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007 Department 1: 98 000 * 2,5= 245 000 Underapplied overhead = 247 500 - 245 000 = 2 500 Department 2: 32 000 * 5,4 = 172 800 Underapplied overhead = 175 000-172 800 = 2 200 For the firm: Underapplied overhead = 2 500 + 2 200 = 4 700 Journal entry Department 1 Department 2 Total Overhead cost before correction 247 500 175 000 422 500
bs 1 h 9 bl 6 d 4 bk 4 hk 3 ruum 35 pind 106 Arvuta maksumus 106 301 kr 2 107 kr 108 408 kr 162 611 kr bl h d hk bk Y X
1. RV0282: RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Sugu, Aasta ning Vanuserühm Vanuserühmad kokku ..Järva-Jaani vald Mehed ja naised 2000 1 900 2001 1 880 2002 1 850 2003 1 820 2004 1 760 2005 1 750 2006 1 690 2007 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
