Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c 7547, 1 Teras 53 10 10 5,3 40 0 2 Kivivill 93 45 45 188,3 25,3 134,3 Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4 4 Tep Plaat 148 53 155 1215,8 192 157,9 5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7 7 Kipsplaat 187 185 12 415,1 316 761,2 8 Fibo 3 159 39 40 248,0 154 620,9
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
TA teatab 30 k-p ette ja T 15 k-p kui konkurentsipiirang ei ole enam mõistlik v kui T on lepingu TA-poolse rikkumise tõttu üles öelnud. Pooled võivad kokku leppida ka selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi kohaldamise ja tekkinud kahju hüvitamise selles osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist. Lisaks tagab töötaja kaitse leppetrahvi kokkuleppimisel ka töötaja õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lõige 1). Töötaja kaotab õiguse nõuda vähendamist, kui ta on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud.
Eesti M 185 100 60 46 1 3 võileib jah Eesti M 182 100 47 1 3 puder jah Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti N 173 55 57 39 0 4 muu ei Eesti N 174 75 57 40 2 5 puder jah Eesti N 162 55 57 39 2 4 puder jah Eesti N 176 70 46 39 1 4 helbed või müsli jah Eesti N 168 58 55 38 1 4 võileib jah Eesti N 171 58 55 39 2 4 muu nii ja naa Eesti N 172 55 53 38 3 3 võileib ei Eesti M 176 66 55 43 2 4 võileib jah
Masaaž (15% käibelt) 2572 2572 Toidulisandid (15% käibelt) 3986 3986 KOKKU 132347 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 4426 4205 3541 3984 4426 4648 4741 2951 2803 2656 2656 2951 3098 3160 644 515 451 451 644 676 690 162 154 146 146 162 170 174 251 239 226 226 251 264 269 8435 7917 7020 7463 8435 8857 9034 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 5301 4771 4241 4771 5248 5510 5620 3534 3180 2827 3180 3498 3673 3747 1108 775 775 886 975 1121 1177
Siis helistas ta Theole (ei tea, et helistas talle). Theo arvas, et räägib ühe oma üheöösuhetega. “Ta teadis, et teine ei saa talle mööda traati kallale.” lk 161 all “Olen vaid tühjus, valutav tühjus ja kõik. (Theo ütles seda) Mis see on, mis hommikul käib neljal jalal, lõuna ajal kahel jalal ja õhtul kolmel jalal? küsis Peeter vastu. See on inimene, ma tea nseda mõistatust küll, aga miks sa mind ometi narrid ja mu südamevalu veel suurendad? oli teine pahane.” lk 162 keskel Theo oli kurb sest ei olnud prežtiisikat tööd noorest peast otsinud, mida ta oleks saanud ka vanalt teha, seega ta on nüüd masenduses. “Tead, mis tunne mul praegu on - tahaksin põletada piibli, kuuled? Mis see on? küsis Peeter kui teine äkki hoopis teisel häälel küsis: kes te õieti olete? Peeter vaikis, tal hakkas hirm.” lk 162 all Theo käratas veel paar korda sama küsimust Peeterile ja Peeter hakkas voodis värisema, Laurat polnud kodus. Theo kuulis ta hingamist. Peale
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10.Riigikaitse - 11.Riigikontroll 12.Õiguskantsler 13.Kohus (-) 14.KOV - 15.Põhiseaduse rakendamise seadus 16.Põhiseaduse muutmine IV Õigusnormi hierarhia (määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormi hierarhias) Õigu hierarhia mõjutab normi kehtivust. Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS (rahvahääletusel muutmine) § 162 2. põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II (riigikogu koosseisu häälteenamus) 4. lihtseadus 5. seadlus 6
Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult Ida-Virumaa ühes koledaimas piirkonnas. OÜ Fomamajutus varade maksumus 31. detsember 2007 seisuga oli 908763.- krooni. 2008 majandusaasta käive 156 988 krooni. Aasta lõpetati 43000.- krooni suuruse kasumiga. 2009.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. aprilli seisuga oli see kokku 162 336.- krooni. Jooksva 3 Äriplaan majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- krooni Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 20. sajandist pärit talukompleksis Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas
aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal . 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Eesti autoajalugu Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. * 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. * 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. * 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. * 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast.
Jerome David Salinger Kuristik rukkis See kõrvalekaldumise värk käis mulle närvidele. Ma ei tea. Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam. /-/ On väga tore, kui teemast kinni peetakse. Aga mulle ei meeldi, kui sellest liiga täpselt kinni peetakse. Ma ei tea mul hakkab vist igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus. Holden räägib oma seni viimasest koolist - Pencey erakeskkoolist, kust ta olematu õppeedukuse pärast välja visati, toanaabritest, õpetajatest, ...
Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970
Ülenurme Gümnaasium EMAKAKAELAVÄHK Referaat Sisukord Sissejuhatus Viimasel ajal on väga aktuaalseks kujunenud emakakaelavähi tasuta uuringud.Võimalusi sellest osa saama reklaamitakse igal pool. Eestis ja ka mujal maailmas kutsutakse naisi emakakaelavähki varakult ennetama,avastama ning avastamise tulemusena ka ravima. Tänu meditsiini kiirele arengule on paljudes piirkondades suremus emakakaelavähki märgatavalt vähenenud, kuid on ka kohti, kus selle ohtlikusele ei pöörata suurt tähelepanu. Koostajana valisin just selle teema, kuna mind on hakanud huvitama selle ohtlikus ning see võib ohustada ka mind. Käesolevas referaadis on autori peamiseks eesmärgiks kirjeldada emakakaelavähi ohtlikust ning selle ravi tähtsust. Referaadi koostamisel on kasutatud peamiselt interneti allikaid, kuid ka mõnda teaduslikku raamatut. Referaadis on kaheksa peatükki, mis omakorda on veel jagatud alapeatükkideks....
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué 16
alates 40 000 kroonist - 13% Nimi Läbimüük % Tasu Kaasik 25360 10% 2536 Lepik 7000 3% 210 Mets 45000 13% 5850 Männik 1532 3% 45.96 Kuusik 654123 13% 85035.99 Tammik 5124 3% 153.72 Rebane 25012 10% 2501.2 Karu 123 3% 3.69 Hunt 5412 3% 162.36 Jänes 6242 3% 187.26 Mänd 15421 7% 1079.47 Pilv 9154 3% 274.62 Tuul 18123 7% 1268.61 Tamm 8154 3% 244.62 Pink 857 3% 25.71 Toobre 852 3% 25.56 Talts 28818 10% 2881.8 Kivine 8542 3% 256.26 Tuuline 154 3% 4.62 Pilvetsik 4562 3% 136.86 Männiste 5164 3% 154.92 Toomiste 265426 13% 34505.38
2000 375 8,7 230 26,4367816 2000 377 156 5000 32,0512821 2000 380 22,8 960 42,1052632 2000 383 18 486 27 2000 384 8 88 11 2000 388 84 2097 24,9642857 2000 390 95,8 2000 20,8768267 2000 393 17,5 300 17,1428571 2000 398 1 30 30 2000 402 4,6 138 30 2000 406 3 76 25,3333333 2000 410 2 41 20,5 2000 411 6,5 162,5 25 2000 412 12,7 317 24,9606299 2000 414 30 750 25 2000 415 20,2 401 19,8514851 2000 417 3,2 26,6 8,3125 2000 418 3,2 80 25 2000 421 13 286 22 2000 423 2,9 70 24,137931 2000 424 1,1 30 27,2727273 2000 426 10,5 270 25,7142857 2000 430 19,4 610 31,443299 2000 432 4 100 25 2000 435 4 61 15,25
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 16 Povoir constitué
esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué 16
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Võrldeva õigusteaduse õppetool Avatud Ülikool VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välis...
1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult par...
aastast. Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km
sademete hulga kohta. Aastane sademete hulk nimetatu piirkonnas oli 543 mm/a. Antud andmete põhjal koostasin graafiku. Puuliik ja Näitaja Puistu vanus (a) aastane sadem ete 20 40 60 80 100 120 140 160 hulk (mm/a) Võrade liitus 1,00 0,90 0,85 0,75 0,73 0,59 Kuusk Sademete kinni- pidamine (mm/a) 196 184 173 162 142 131 Kinni peetud 36,1 33,8 31,8 29,8 26,1 24,1 sademete % 0 9 6 3 5 3 0,6 Võrade liitus 0,90 0,87 0,80 0,75 0,70 0,68 0,62 0 Mänd Sademete kinni- pidamine (mm/a) 74 104 135 132 131 121 112 108
Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja koprale. Natura standardandmebaasi järgi (Keskkonnameti Põlva-Valga-Võru regioon) on Vagulas rohkem kui 5 saarmast. (Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal) 5 Võhandu jõgi Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. See algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond on 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Ahja, Amme ja Elva jõed. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi (joonis 4). Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda
Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. (3) Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. 17. Millal saab haldur esitada lõpparuande (PankrS § 162 lg 1)? * Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1)võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2)Pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3)ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. 18. Mida tähendab kompromiss pankrotimenetluses ja kes võib teha selle kohta otsuse (PankrS § 178)?
poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter)
25 625 74 5476 41 1681 85 7225 74 5476 22 484 85 7225 35 1225 SUM 49604 35973 317234 648 537 5092 419904 288369 2638764 =5 F4 F5 yi4 yi4^2 yi5 yi5^2 162 26244 114 12996 117 13689 160 25600 149 22201 95 9025 131 17161 102 10404 27 729 40 1600 128 16384 80 6400 60 3600 74 5476 83 6889 123 15129 131 17161 97 9409 165 27225 130 16900 SUM
OSA A Tabel1 Xi ni ni*xi ni*(xi)2 ni(xi-Xk)2 9 37 1 37 1369 263,74 15 54 3 162 26244 1,73 18 intervalli nr 94 2 188 35344 3322,76 19 1 32 1 32 1024,00 2809,00 30 2 19 1 19 361 1172,38 32 3 33 1 33 1089 409,66 33 4 69 1 69 4761 248,38 37 5 51 1 51 2601 5,02 41
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene.
70 171-200 142 0-80 81-120 121-160 161-200 96 Aeg, s 131 oni FREQUENCY 119 150 ülemised piirid. 137 ray function) 88 145 arvud C27:C30 110 a klasside ülemised 162 137 142 121 109 122 152 105 114 121 93 131 137 132 108 83 145 143 108 116 102 115 105 81 125 122 126 132 122 106 119 102
maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen, aga raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt. (d) millistel asjaoludel võib kohus viivist vähendada? VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist VÕS § 162 (käib leppetrahvi kohta, aga sobib ka viivisele) alusel. Kohus võib viivist vähendada siis, kui kohustatud pool seda nõuab ja siis kui viivis on ebamõistlikult suur. Kohus peab arvesse võtma kohustuse täitmise ulatust; Kohtukaalutlusõigus - kohus võib otsustada leppetrahvi vähendada Kui tahta viivist vähendada, peab võlgnik seda nõudma, kohus ise ei alanda. Kui viivis on väiksem kui põhivõlg on võlgniku tõendamiskoormis, kui ületab põhivõlga on
Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 44 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti N 173 59 58 40 0 4
Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71) Loomade käitumist juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused. Inimese aktiivsuse
Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti N 173 59 58 40 0 4
Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 44 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti N 173 59 58 40 0 4
35-55 70 172 2600 55-75 70 170 2400 Tütarlapsed 10-12 35 142 2250 12-14 44 155 2300 14-16 52 157 2400 16-18 54 160 2300 Naised 18-22 58 162 2000 22-35 58 162 2000 35-55 58 159 1850 55-75 58 157 1700 Ööpäevase energia jaotamine Toitumisreziim Hommikusöök Lõunaoode Lõunasöök Õhtusöök 4 toidukorda 20-30% 10-25% 40-50% 15-20%
Poliitiline süsteem Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). EESTI JA HISPAANIA MAJANDUSSUHTED Majanduslepingud Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute
· Sulfitkaramell, karamell II E 150b 160e · Ammooniumkaramell, karamell III E 150c · ß-apo-8´-karoteenhappe etüülester (40 · Ammooniumsulfitkaramell, karamell IV E 825) E 160f 150d · Luteiin E 161b · Briljantmust BN, Brilliant Black BN, must · Kantaksantiin4 E 161g PN, Black PN (28 440) E 151 · Betaniin, peedipunane E 162 · Taimne süsi E 153 · Antotsüaanid E 163 · Pruun FK4 E 154 · Kaltsiumkarbonaat (77 220) E 170 · Pruun HT, Brown HT (20 285) E 155 · pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, · Karoteenid: stabilisaator · 1) karoteenide segud (75 130), · Titaandioksiid (77 891) E 171 · 2) beeta-karoteen (40 800) E 160a · Raudoksiidid ja -hüdroksiidid
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid.
ITALY NATIONAL KITCHEN J Sisukord ITALY KITCHEN...............................................................................................................................3 Antiquity.....................................................................................................................................4 Middle Ages................................................................................................................................4 Early modern era.........................................................................................................................5 Some of the regional cuisines .........................................................................................................6 Veneto..........................................................................................................................................6 Lombardy.....
Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.222 A – Eemi meri u. 100 000 a.t. B – Ramsay jääpaisjärv u. 12 000 a.t. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.223 C – Balti jääjärv u.10 500 a.t. D – Joldiameri u. 10 000 a.t. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.223 E – Antsülusjärv u. 9 000 a.t. F – Litoriinameri u. 6 500 a.t. Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 162 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 177. The development of Lake Peipsi (Raukas & Rähni 1969): a) Pihkva Ice Lake I (phase PiIa); b) Pihkva Ice Lake II (Phase PiIIa); c) Peipsi Ice Lake (Phase PeI); d) Peipsi ice-dammed lake (phase PeIII); e) Lake Small Peipsi. 1 - glacier; 2 - proglacial
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
3 W(%)= * 100% = 0,11 ~ 11% 28 x 2 3 4 5 Wa 11% 25% 36% 28% 100% Wb 9% 23% 41% 27% 100% W1 + W2 + W3 + ... + Wn = 100% Tunnused Arvuline: Pidev tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Diskreetne tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada vaid teatud üksikuid väärtusi tavaliselt täisarvulisi. 02) Ühe klassi õpilaste pikkuse variatsioonirida on järgmine: 156, 158, 159, 160, 160, 162, 163, 163, 163, 165, 165, 165, 166, 166, 167, 167, 167, 167, 168, 168, 168, 169, 170, 171, 171, 172, 173, 173, 173, 174, 174, 176, 184. N=33. Kui kogumi tunnus on pidev või diskreetse tunnuse liikmeid on väga palju ei esitata sagedustabelis tunnuse üksikuid väärtusi, vaid tunnuse väärtuste vahemikud ehk klassid. Kui kogumi maht N pole väga suur, on subjekt klasside arv N = 33 ~ 5,7 ~ 6 max-min 185-155 = =5cm klasside arv 6 Klassid f
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
