SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah
Oluline on õigeaegne abi osutamine,sest tüsistuste tagajärjel on vanurite küllaltki kõrge. Kõige rohkem riskivad kukkuda aktiivsed,suhtelisrlt sõltumatud vanurid. Neid peaks kukkumisohust ka teavitama ja mõnikord soovitama ka kasutada liikumise kergendamiseks abivahendeid. (Paju 2002; 4) KASUTATUD KIRJANDUS (tähestiku järjekorras, vastavalt kooli juhendile) Frazier C, Daniel F Balkovetz, Patricia F Pearce, Trendelenburg Position, Hypotension, and Hemodialysis, Nephrology 162 Nursing Journal March-April 2012 Vol. 39, No. 2 Herdman, H. (2009-2011). Nursing Diagnoses 2009-2011: Definitions and Classification. John Wiley & Sons. UK. Paju I., Vahtramäe A. (2002) Vanaea sagedasemad traumad ja esmaabi. Saks K (2001) Kukkumine ja liikumatus vanemas eas. Tartu Soots A. (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Mustajoki M., Maanselkä S., Alila A., Hyvärinen S., Huttunen R., Rasimus M. (1999) Õe Käsiraamat. AS Medicina . Tallinn
juhtimisvea olemasolu. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik regulatsioon on seaduses nende kahe juhtumi kohta esitatud erineva põhjalikkusega. Kui pankrot raugeb pärast selle välja kuulutamist, siis peab haldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt esitama kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses ette nähtud andmed (PankrS § 162 lg 2): • andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; • andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; • andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; • andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; • andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; • andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel;
Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252 Harju Ravila 83 27 162 296 728 3015 1707 Harju Riisipere 83 23 110 223 914 3090 1794 Harju Saida 83 21 107 283 695 3267 1835 Harju Saku 83 27 162 239 1517 4341 2528 Harju Sommerlingi 83 28 128 230 1705 3204 201
Riik Populatsioon Immigratsioon Sünnid Hiina 1 336 450 000 3852000 181 340 000 India 1 178 436 000 5700000 26913000 Ameerika Ühendriigid 308 898 000 38355000 4399000 Indoneesia 231 369 500 160000 4220000 Brasiilia 192 651 000 641000 3105000 Pakistan 169 010 500 3254000 5337000 Bangladesh 162 221 000 1032000 3430000 Nigeeria 154 729 000 971000 6028000 Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000 Mehhiko 107 550 697 644000 2049000 Filipiinid 92 226 600 374000 2236000 Vietnam 85 789 573 21000 1267000 Saksamaa 81 757 600 10144000 679000
M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8
12,5 220 0,004545 13 210 0,004762 13,5 195 0,005128 14 180 0,005556 14,5 172 0,005814 15 162 0,006173 Arvutused. 1)V=5 ml v0=ekv=CV=5*0,115 =0,575 mg-ekv 2)V1=3ml v0=ekv=CV=3*0,115 =0,345 mg-ekv V2=9,5-3=6,5 ml v0=ekv=CV=6,5*0,115 =0,748 mg-ekv Järeldused tööst ja hinnang tulemustele . . Kasutatud kirjandus 1) Füüsikaline keemia praktikum http://www.ttu.ee/materjaliteaduse-instituut/fuusikalise-keemia-oppetool/oppetoo-4/oppematerjalid- 3/oppematerjalid-4/ (23.10.2010) 2) . , . . . , 1992. 82-85. (23.10.2010)
Jõe kallastele on tehtud trepid, et saaks supelda, seal suplemine toovat õnnistust. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Jõgi voolab väga suure rahvaarvuga piirkondades, kus vette koguneb palju saastet, selle tagajärjel on väga suur nakatumise oht. Gangese jõgi Võhandu jõgi Pikkus (km) 2510 162 Jõgikond (km²) 935000 1420 Vooluhulk (m³/s) 12037 10-11 Lang (m) 3000 102 Gangese ja Võhandu jõe võrdlus Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Alguse saab Saverna küla lähistelt ja suubub Lämmijärve. Võhandu jõge kasutatakse laevatamiseks. Võhandu jõele on tehtud paisjärvi. Samuti on Võhandu jõel ka väga palju
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik Poliitiline Rahanduskriis Majanduskriis kriis kriis PINGED Väljapääsmatu Rahanduslik olukord Generaalstaatide Kokkukutsumine 1789 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee /voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7Nq7M:&tbnh=13 7&tbnw=186&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1356%26bih %3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&...
Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa Rahvuspark Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal kevadel uputuse, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks.
0,2 0,39 1,18 1,96 2,75 0,4 0,78 2,35 3,92 5,49 0,6 1,18 3,53 5,88 8,24 Jahutuskoormuse arvutus (W/m²) Jahutuskoormus, IDA Akna suurus(%) Päikese läbivustegur 10 30 50 70 0,2 16,2 48,6 81 113,4 0,4 32,4 97,2 162 226,8 0,6 48,6 145,8 243 340,2 Jahutuskoormus, LÕUNA Akna suurus(%) Päikese läbivustegur 10 30 50 70 0,2 17,64 52,92 88,2 123,48 0,4 35,28 105,84 176,4 246,96 0,6 52,92 158,76 264,6 370,44 Jahutuskoormus, LÄÄS Akna suurus(%)
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
0 10 0 28.14 0.52 21.28 0.25 2 8 36 27.8 0.4 25.66 0.37 4 6 72 23.75 0.34 23.31 0.33 5 5 90 20.79 0.29 20.38 0.29 7 3 126 10.99 0.16 9 1 162 2.29 0.03 10 0 180 0 0 Table 2. Load curve data. Switch SCR R Uout, V Iout, mA Uout, V Iout, mA 1 28.47 28.47 13.89 13.89 10 28.5 2.85 18.64 1.86
Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine üsna lihtne olema. Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.
Estonia is located in the Northern Europe and is a state in the Baltic region It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia, and to the east by Lake Peipus(Peipsi) and the Russian Federation.Estonia also has a number of islands: Saaremaa and Hiiumaa, which are the most known are also the two biggest ones.The territory of Estonia covers 45,227 km2. There is 3,794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The Republic of Estonia is divided into fifteen counties: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Raplamaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Valgamaa, Põlvamaa and Võrumaa. The capital city of estonia is Tallinn. Estonia is influenced by a temperate seasonal climate. Estonia has four seasons of near-equal length. July is the warmest month, and February is the coldest month. Snow cover, which is d...
Arhitektuuri analüüs Tallinna Ehituskool Johanna Vaida Valisin analüüsiks Tallinna Ehituskooli hoonetekompleksi, mille aadress on Pärnu mnt 162. Koolihoone valmis 1962 aastal. Nüüdseks oli kool amortiseerunud ning vajas põhjalikku renoveerimist. 2013. aastal alanud ja ligi 9 milj eurot maksva läinud ehitustööde käigus lammutati kooli territooriumil paiknenud vanad õppetöökojad ja nende asemele rajati uus kahekorruseline praktikahoone. Lisaks kaasajastati täielikult kooli peahoone. Uue praktikamaja arhitekt on Veiko Tein. Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris Sirkel ja Mall OÜ, ehitustöid teostas Bauschmidt OÜ
Kordamiseks • Sissejuhatus füüsikasse Kirjuta lahti mõistete tähendus, vasta küsimustele jne. (too võimalusel näiteid)! Maailm-Teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhtestab end sellega. Loodus-on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, vastandud selles määratluses inimeste poolt loodud e tehiskeskkonnale, aga ka inimesi pmbritsevale mentaalset e vaimset komponenti(kunsti, muusikat, arhitektuuri) Loodusteadus-on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus...
in livestock and director of the experimental farm of the Estonian Livestock Breeding and Veterinary Institute, and in 1963 he was appointed as Director of theTartu Model Sovkhoz, a position he held until 1969. From 1969 to 1977, Arnold Rüütel was Rector of the Estonian Academy of Agriculture. In 2001 he was elected as president. While his reign. Estonia joined the European Union. Rüütel lost his position as president in 2006, when Ilves won the election with 174 votes, while Rüütel got 162. Toomas Hendrik Ilves (1953-) is the fourth president of Estonia. He was born in Sweden and moved to the United States when he was 5. In 1981 he moved to Canada. In 1996-1998 he was Estonian Minister of Foreign Affairs. Ilves became a president candidate in 2006 and won the elections. In 2011 he was re-elected.
1.Mis on kümnendsüsteemi esimesed neli numbrijärku? Üks Kümme Sada Tuhat 2.Mis on kahendsüsteemi esimesed viis numbrijärku? 1 01 10 11 001 3. Mis on neljandsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väikseim 0 Suurim 3 4. Mis on kuueteistkümnendsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väiksem 0 ja suurim 9 5. Teisenda kahendsüsteemist, kümnendsüsteemi. (Korrutamine 0ga ei ole välja toodud, kuna vastus ikka 0) 10112 = (1x23)+(1x21)+(1x20)=8+2+1=1110 1010112 = (1x25)+(1x23)+(1x21)+(1x10)=32+8+2+1=4310 11101112 = (1x26)+(1x25)+(1x24)+(1x22) +(1x21) +(1x20)=64+32+16+4+2+1=11910 101010102 =(1x27)+ (1x25)+ (1x23)+ (1x21)=128+32+8+2=17010 6. Teisenda kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. 3710 = 37 I 2 I 1 18 I 2 I 0 9I2I1 4I2I0 2 I 2 I 1 =1001012 6310 = 63 I 2 I 1 31 I 2 I 1 15 I 2 I 1 7I2I1...
Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 64 40 100 01000000 80 50 120 01010000 96 60 140 01100000 112 70 160 01110000 65 41 101 01000001 81 51 121 01010001 97 61 141 01100001 113 71 161 01110001 66 42 102 01000010 82 52 122 01010010 98 62 142 01100010 114 72 162 01110010 67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu...
Estonian geography The territory of Estonia covers 45,227 km2. Estonia is situated in the Baltic Region of Northern Europe. It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea. Its neighbor countries are to the south Latvia, to the east Russia, to the north and over the Gulf of Finland, Finland and to the west and over the Baltic Sea, Sweden. Most of the lowland areas are in the middle of Estonia. Average elevation reaches only 50 meters and the country's highest point is the Suur Munamägi in the southeast at 318 meters. There is 3,794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The number of islands and islets is estimated at some 1,500. Two of them are large enough to constitute separate counties: Saaremaa and Hiiumaa. A small, recent cluster of meteorite craters, the largest of which is called Kaali is found on Saaremaa, Estonia. Estonia h...
Women are shocked and their relationship is put through a test. Nicola decides to fly back to Sydney because she wants to die in her home city. Helen joins her and is being very supportive. Nicola died a few days arter they had arrived and since. Helen knew it was coming and she felt kind of relifed because her friend did not have to suffer in pains any more. Now i would like to read an extract which describes Helen's thoughts when Nicola's condition was getting pretty bad. Page 162. I liked the book because it was could be real and it described very well how Helen felt under pressure. There are long descriptions about the surrounding people and their emotions, Helen's thoughts and her relationship with her sick friend. I reckon it helps me get the idea of what many people have to go through and makes me more understanding.
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje...
Hind 341 500 (Haus) · Herbert Lukk. "Linnavaade". Hind 315 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Alvine Käppa portree". Hind 286 000 (Haus) · Villem Ormisson. "Mehe portree. Karl Ormisson". Hind 245 000 (Allee) · Villem Ormisson. "Talvemaastik. Linn tehasega". Hind 209 000 (Vaal) · Eduard Wiiralt. "Põrgu". Hind 201 000 (Vaal) · Eerik Haamer. "Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong) · Evald Okas. "Vana kalur". Hind 173 000 (Haus) · Richard Uutmaa. "Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal) · Richard Uutmaa. "Kõrvetalu". Hind 150 000 (Allee) · Eduard von Gebhardt. "Kristus tervendab halvatut". Hind 148 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "EÜSi maja Tartus". Hind 147 000 (Vaal) · Konrad Mägi. "Otepää kirik". Hind 138 000 (Vaal) · Kristjan Raud. "Külvaja". Hind 130 500 (Vaal) · Ants Laikmaa. "Vaade Caprilt". Hind 130 000 (Vaal) · Paul Burman. "Künklik maastik metsatukkadega". Hind 130
Eesmärk on teada saada, mida sisaldab see toode ja kas selles leidub ka kahjulikke e-aineid. TOITUMISALANE TEAVE 100 GRAMMI KOHTA: (Toode kaalub 130 grammi) ENERGIA 477 kJ /114 kcal VALGUD 4,7 g SÜSIVESIKUD 17,3 g RASVAD 2,7 g MINU PÄEVANE ENERGIAVAJADUS Kehakaal kilogrammides: 56 Pikkus sentimeetrites: 162 Vanus aastates: 17 Sugu: Naine Kehaline aktiivsus 5-palli süsteemis: 2- Kerge kehaline aktiivsus(1 kuni 3 kerget treeningpäeva nädalas) Baasainevahetus (BAV) Energiahulk, mida organism vajab elutähtsate protsesside toimimiseks, näiteks südametöö ja hingamise jaoks. Nii-öelda absoluutne miinimum, millest allapoole minna ei tohiks. 1410 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu säilitamiseks Arvestab päevasesse kaloraaži sisse kehalise aktiivsuse, mida on tarvis kehakaalu
võrdväärne veega taimedest (enim tubak Nikotiin *sulamist° -79 °C vähesemal määral kart C10H14N2 *keemist° 247 °C baklažaani ja paprika *molekulmass 162 g/mol *tubakasuitsudes http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubaka *närvimürk *varem laialdaselt put s/nikotiin.html *omab kantserogeenset insektitsiidina (tänapä efekti (s.t piirab organismi nikotiinil põhinevad a
küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18 ÄRKAMISAJA LÕPP Aleksandrikooli peakomitee laialiminekuga oli eesti rahvuslik ärkamisaeg sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika L. Vahtre "Eesti ajalugu" 2004, 334 lk M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent "Eesti ajalugu I" 2005, 162 lk A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" 2006, 168 lk et.wikipedia.org www.estonia.ee www.google.ee 20
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Referaat aines ,,Ehitusmasinad" Buldooserid Koostas: Juhendas: Tartu 2015 Sisukord 1.Buldooserid.......................................................................................................... 3 1.1Buldooserite liigitus........................................................................................ 3 2.Kobestid............................................................................................................... 5 Kokkuvõte.......................
BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0
5 0.5 0 6.5 59. Kanapuljong 200 3.5 1 0.5 25.5 60. Kalapuljong 200 0 1 0 9 61. Puljong frikadellidega 250 4.4 9.4 0 129 62. Bors frikadellidega 250 8.7 9.4 7.5 163 63. Hapukapsasupp 250 1.8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6.8 9.3 23.7 213 69. Piimasupp makaronidega 250 7.5 0.3 24.4 234 70. Praetud kala 100/5 23 13 0 215 71
Lk. 73 Härra Gregoire lugu, kuidas ta abiellus noorelt koleda preiliga Lk. 76 Montsou vs Vandame Lk. 81 Hr. Hennebeau maja (jahulaod) Lk. 85 Maheau naine seletab enda elust Lk. 127 Kaevanduste liit(mingi küülik ka kuskil) Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk
* funktsioonid tuleb sisestada rohelistesse lahtritesse Lihtsamad funktsioonid Aritmeetiline Suurim Väiksem Loetle kokku keskmine Summa Korrutis number number tühjad lahtrid 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4,1 41 750000 5 2 0 5 3 5 4 2 3 4 4 4 3,7777778 34 115200 5 2 1 5 5 5 5 5 5 2 5 5 4,6666667 42 781250 5 2 1 5 5 5 4 4 5 4 4 4 4,4444444 40 640000 5 4 1 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4,1 41 1152000 5 3 0 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 3,9 3...
Kairiru keel 1. Üldine 1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda, Põhja-Uus-Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb k...
KALAPÜÜGISEADUS SEADUSE ÜLESANNE Kalapüügi seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõttest. Reguleerib nii kalapüüki ja selle korraldamist kui ka riikliku järelevalve korraldamist. TEGEVUSALA Reguleerib kalapüüki, mis on kala, sõõrsuude, vähkide, kalmaaride ning veeselgrootute hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Samuti on tegevusalaks veetaimede (näiteks agariku) kogumine merest. Sätestab piirangud nii harrastuspüügiks kui ka kutseliseks püügiks. ÜLESANNE Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele pü...
211 3 256 91 87 312 2 2534 7392,166 0 1738,630 5798,31 1483,31 2828,02 22246,05 3896,4 8468,680 55 66 72 376 537 789 55 313 2 2534 7348,636 2502,98 672,9768 8115,65 1266,28 1397,80 3459,408 8541,66 4889,565 3 162 5 4 895 758 03 18 314 2 2534 10110,48 0 4457,7 5926,68 670,879 0 0 1213,32 3128,048 003 72 99 93 315 2 2534 9640,342 0 253,0944 7510,58 1478,38 0 526,592 13971,3 608,0224
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Or...
elektrile. Ligikaudu 56% Maaleibkondade ei ole veel elektrifitseeritud kuigi paljud neist kodumajapidamised on nõus maksma elektri. India impordib ligi 75%, oma 4,3 miljonit barrelit toornaftat päevas, kuid ekspordib ligi 1,35 miljonit barrelit päevas rafineeritud naftasaaduseid, mis on ligi 30% rafineeritud nafta kogutoodangust. India oli neljandal kohal maailmas toornafta importijana 128 Mt 2008. aastal. India on viies maailmas naftatöötlemistehaste mahult (4,1% maailmas) ja tootmises 162 Mt naftasaadusest (4,2% maailmas). Indial on maailmas suuruselt neljandal kohal olevad kivisöe varud. Indias moodustab kivisüsi põhiosa primaarenergiast (54,5%). India on kolmandal kohal kivisöe tootjana 2013. aastal 7,6% osakaaluga süsi (sh pruunsöe) maailmas. Kivisöest toodetakse sünteetilist maagaasi, mida kasutatakse mootorikütusena. Arvatakse, et taastuvenergia biomassiist saadav energia võivad asendada praeguse tarbimisega kõik fossiilkütused, kui kasutada taastuvaid
Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100 Viljapuu- ja marjaaiad 14 830 11 096 8 923 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266 Looduslik 236 277 230 974 193 620 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605 (püsi)rohumaa Põllumajandusmaa kasutust mõjutanud tegurid 90ndate alguses mõjutas maakasutust maareform ning sellega kaasnev maade eraomandisse andmine. Suuri maatükke jaotati erinevate omanike vahel, mis omakorda killustas põllumaad. Selle tagajärjel tekkis palju väikeseid maalappe, osad neist kasvasid võssa ja tänu sellel oli neid kulukas taastada ja teine osa olid pindalalt väikesed ja seega keerukad suurte masinatega harida.
Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252 Harju Ravila 83 27 162 296 728 3015 1707 Harju Riisipere 83 23 110 223 914 3090 1794 Harju Saida 83 21 107 283 695 3267 1835 Harju Saku 83 27 162 239 1517 4341 2528 Harju Sommerlingi 83 28 128 230 1705 3204 201
N3 SISU LV 131 N3 SISU LV 131 N3 SISU LV 131 N3 SISU LV 131 N3 SISU LV 131 N3 SISU LV 131 N3 SISU LV 131 CIT N3 SISU LV 131 CIT N3 SISU LV 131 CIT N3 SISU LV 131 CIT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 CVT N3 SISU LV 131 EIT N3 SISU LV 131 EIT N3 SISU LV 132 CVT N3 SISU LV 132 CVT N3 SISU M 162 N3 SISU M 162 N3 SISU M 162 N3 SISU M 162 CEV-6X2 N3 SISU M 162 CEV-6X2 N3 SISU M 162 CZT-6X2 N3 SISU M 162 CZT-6X2 N3 SISU M 162 CZT-6X2 N3 SISU M 162 CZT-6X2 N3 SISU M 162 CZT-JAV-6X2 N3 SISU M 162 CZT-JAV-6X2 N3 SISU M 162 CZT-JAV-6X2 N3 SISU M 162 CZT-JAV-6X2 N3 SISU M 168 BEV-JAV-8X2 N3 SISU MALLI T-103CTT-6X4 N3 SISU MALLI T-103CTT-6X4 N3 SISU R 141 DET N3 SISU R 142 BPT 6X2 N3 SISU R 142 BPT 6X2
Kartuli Aasta Ettevõte saagikus 2003 109 120,0 2003 110 108,7 2003 123 230,0 min 50,0 2003 142 140,0 max 400,0 2003 144 300,0 r 8,73022 2003 162 130,0 38,88889 2003 173 205,7 2003 203 183,4 2003 204 180,0 2003 209 233,3 2003 212 160,0 2003 214 166,7 2003 215 130,0 2003 220 60,0 2003 222 180,0 2003 227 106,7 2003 229 200,0 2003 230 150,0 2003 231 240,0 2003 233 200,0 2003 234 87,5
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 ...
püsimajäämisel määravaks. 2. Lepinguga seotud osapooled raporteerivad iga kahe aasta tagant juhatusele kasutatud eranditest, millest on juttu eelmises paragrahvis. 6. Kui palju liike/kaitsealasid jms on konventsioonis nimetatud a. Millised liigid/elupaigad/reeglid on olemas Eestis Eestile kehtivad samad reeglid, mis teistelegi liikmesriikidele. Berni konventsiooni alusel kuuluvad Eestis rangelt kaitstavate liikide hulka 444 (neist 19 I lisas, 263 II lisas ning 162 III lisas), kellest paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad. Sellisteks on näiteks karu, ilves, hunt, valge-toonekurg ja rukkirääk. b. Nt nende elupaikade jms, mis puudutavad Eestit, lühike kirjeldus Lahemaa Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Hiiumaa laiud, Kõpu poolsaar Hiiumaal
lõunas). Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel jäävad kraadid 20-30 kraadi (celciuse skaala järgi) vahele, mis ka talvel on enamvähem samad. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovusest. Keskmiselt langeb sademeid kõige vähem juunis, juulis ja augustis. *Rahvastik Viimase seisuga elab Brasiilias kokku 162 161 707 inimest. Brasiilia rahvastiku koostis on väga kirev. Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute ja kohalike indiaanlaste järeltulijatest. Samuti ka 16-19.saj. Aafrikast sisseveetud neegerorjad ja nende järglased. Rahvaarv kasvab Brasiilias kiiresti suure iive tulemusena. Sisseränd on rahvastiku kasvutegurina kaotanud endise tähtsuse:
Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109. Peruu, Lima 157. Lõuna-Aafrika Vabariik Pretoria 110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115. Nicaragua Managua 164. Mosambiik Maputo 116. Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev Tekst on võetud internetist. 4 Autori(te) nimi (juhul kui on konkreetne autor). Pealkiri. Interneti aadress. Lehekülje kasutamise aeg ehk kuu, aasta. Tekst on võetud kaasõpilase tööst 5 Autori perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri, Töö nimetus, lk. number 1 Estonia teatrer, J. Straussi opereti ,,Viini veri", Kava, 10. oktoober, 2007 2 Karp, E. & I. Garsnek & J. Ojakäär (1999). Muusikaõpik VII-VIII klassile. Riia, Avita, lk. 162 3 Sule, R. (2007). Muusika, mis väärib avastamist. Postimees, 5. september 4 Padar, K. Operett "Viini veri" taas Estonia teatri laval. http://www.teater.ee/index.html?action=uudis&id=606, november, 2007 5 Pajumets, T. (2007). J. Straussi operett ,,Viini veri", Retsensioon, lk. 2
Euroopa Liidu regionaalpoliitika kujunemine ja eesmärgid Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika kujunemist tuleb vaadata üldise Euroopa integratsiooni ja arengu kontekstis. Aasta-aastalt on EL omandanud üha aktiivsema rolli ka teistes valdkondades peale majanduse. Regionaalpoliitika on üks nendest valdkondadest, mis on lisandunud ELi prioriteetide nimekirja ja millele algselt Euroopa Majandusühenduse aluslepingus Rooma lepingus puuduvad viited. ELi regionaalpoliitika eesmärgid ja sisu tulenevad ELi kui terviku üldisemast eesmärgist, milleks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades eelkõige teatu...
Lamborghini, Lexus, Land Rover, Mazda, Mercedes-Benz, Mitsubishi, Opel, Peugeot, Porsche, Renault, Saab, Subaru, Suzuki, Skoda, Toyota, Volkswagen, Volvo Kuid neid on rohkem. Autode ajalugu Eestis Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
