Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" 1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust. Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on ,,Tapamaja, korpus viis", mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja ,,Tsempionide eine". Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 250...
Fourth level Fifth level Last Judgment (detail) 1306 Fresco Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The Baptism of the Neophytes 1426-27 Fresco, 255 x 162 cm Cappella Brancacci, Santa Maria del Carmine, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Adoration of the Magi c. 1433 Tempera on panel, 39 x 56 cm Museo di San Marco, Florence Click to edit Master text styles
173 80 57 44 0-1 3 võileib ei jah M 175 62 56 43 0-1 3 võileib jah ei M 182 74 54 43 >3 3 võileib jah ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah M 195 83 56 46 >3 3 võileib jah jah N 153 47 53 37 0-1 4 puder jah ei N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei N 162 49 55 36 >3 3 puder jah ei N 165 70 52 39 >3 3 võileib jah jah N 166 56 54 38 >3 3 muu jah jah N 169 70 55 40 2-3 3 võileib ei ei N 169 73 56 38 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 170 56 55 39 0-1 4 võileib jah ei N 171 70 54 40 0-1 4 võileib jah jah
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti ...
Mees 18 11 188 85 24.05 jalgpall Mees 17 10 167 67 24.02 korvpall Naine 17 10 171 70 23.94 teen ise kodus trenni Mees 19 12 183 80 23.89 teen ise kodus trenni Naine 18 12 164 64 23.80 tantsimine Mees 19 12 164 64 23.80 teen ise kodus trenni Naine 17 10 163 63 23.71 tantsimine Naine 17 11 162 62 23.62 ei tee trenni Mees 18 11 160 60 23.44 jõusaal Mees 17 11 186 81 23.41 kergejõustik Mees 17 10 180 75 23.15 jõusaal Naine 17 10 165 63 23.14 tantsimine Naine 18 11 168 65 23.03 teen ise kodus trenni Naine 18 12 177 72 22.98 ei tee trenni Naine 19 12 167 64 22.95 jooksmine
linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht 1. Loodus 1.1 Kliima
Microcontroller homework for week 12 1. Three different stepper motors (illustrations on page 162-163): · permanent-magnet, · variablereluctance, · hybrid. The VR stepper has a soft iron rotor with teethand a wound stator. As current is applied to two opposing stator coils, the rotor is pulled into alignment with these twocoils. As the next pair of coils is energized, the rotor advances to the next position. The permanent magnet (PM) stepper has a rotor with alternating north and south. As the coils are energized, the rotor is pulled around. This figure shows a single coil to illustrate the concept, but a realstepper would have stator windings surrounding the rotor. The PM stepper has more torque than an equivalent VR stepper. The hybrid stepper essentially adds teeth to a permanent magnet motor,resulting in better coupling of the magnetic field into the rotor and moreprecise movement. In a hybrid stepper, th...
Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga – mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele.
Avaleht->Teemad->Ettevõtjale->Raamatupidamine ja aruandlus-> Ettevõttele kohustuslikud aruanded Euroopa Raamatukogu portaal - http://www.theeuropeanlibrary.org/portal/ 7) Mis on portaali eesmärk? Mida portaalist leiab? Eesmärgiks on ühendada erinevaid Euroopa Rahvusraamatukogusid. Võimaldab kiiret ja lihtsat juurdepääsu 48 Euroopa Rahvusraamatukogu ja juhtivate ülikoolide raamatukogude kollektsioonidele. Leiab üle 23 miljoni digitaliseeritud dokumendina, samuti üle 162 miljoni bibliograafilisi kirjeid. Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 8) Leidke info Tartu Ülikooli kohta. Mis infot see kajastab? Pange kirja portaalis liikumise ehk sirvimise teekond. Avalehe otsingusse sisestades „Tartu Ülikool“ annab otsing koheselt 24 326 vastet. Artikleid on Ülikooli ajaloo kohta, õppimisvõimaluste ja sisseastumise kohta. Leidub infot ülikooli raamatukogus olevate teavikute kohta. Teistmoodi otsides:Home->Discover->Discover Contributors->Discover
linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht 1. Loodus 1.1 Kliima
Puit 140 0 0 0 140 Lakk 30 0 0 0 30 Puhastusvahendid 10 0 0 0 10 Toidukaup 0 388 388 0 775 Elektritarbed 0 162 0 0 162 Projektijuhi palk 0 0 127 0 127 Elektriku palk 0 0 48 0 48 Kokk (palk) 0 0 45 0 45 Kokaabi (palk) 0 0 51 0 51 Abiliste palgad1 0 0 59 0 59
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo) Iseseisev töö 11. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 23 põhjal I Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal! Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti l...
CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk = 4,2 ml · 0,1150 mol/l = 0,483 mmol Tabel 2. Tugeva ja nõrga happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 443 0,5 394 1 347 1,5 304 2 260 2,5 218 3 184 3,5 162 4 158 4,5 164 5 172 5,5 182 6 191 6,5 200 7 211 7,5 221 8 232 8,5 242 9 256 9,5 283 10 312 10,5 339 11 370 11,5 397 12 427 12,5 456 13 484 13,5 511 14 541 14,5 567 15 595 Arvutused: Mõõtelahuse kogus esimeses ekvivalentpunktis on Vekv I = 3,5 ml, mõõtelahuse kogus teises ekvivalentpunktis on Vekv II = 9,25 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l
9 376 9,5 404 10 433 Tugeva happe ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 456 0,5 419 1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang...........................................................
2003 504 120,0 11,0704976935 hii-ruut-teor 2003 588 120,0 2003 749 120,0 Kuna hii-ruut-emp on väiksem kui hii-ruut-teor (7,97526 < 11,0705) , siis empiir 2003 751 120,0 Seega võime seda empiirilist jaotust kirjeldada teoreetilise jaotusega N(197,79; 2003 795 120,0 2003 511 120,8 2003 265 121,5 2003 401 125,0 2003 645 126,7 2003 162 130,0 intervall int. Ül. Piir sagedus 2003 215 130,0 kuni 80 80 11 2003 435 133,3 80-120 120 24 2003 707 133,3 120-160 160 38 2003 142 140,0 160-200 200 53
107,5 150,5 129 193,5 35 Kondit- sioneeride 150 täitmine 2 3 1 4 30 45 15 60 25/h Keevitus 450 4h 5h 9h 7h 72 90 162 126 Keskmiselt 20/h. Veermiku- 296,1 tööd 6h 2h 5h 8h 84,6 28,2 70,5 112,8 20,4 ja 13,2 Mootori- õlivahetus 213 2 ja 2 3 ja 4 1 ja 4 1 ja 1
. . . 10 000000012 000000102 132478 = 1 84 + 3 83 + 2 82 + 4 81 + 7 80 = . . . . 10 000000112 16A716 = 1 163 + 6 162 + 10 161 + 7 160 = . . . . 10 a . ik 1011010 1001112 = 212 + 210 + 29 + 27 + 25 + 22 + 21 + 20 = 579910 . n 132478 = 1 84 + 3 83 + 2 82 + 4 81 + 7 80 = 579910
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
(Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht
Ei teata. E 142 Roheline S Asovärv. Sünteetiline. Magustoidud, marja- ja puuviljakonservid, joogid, maiustused. E 150a Karamell, karamell I Pruun värvi- ja maitseaine. Poolsünteetiline aine. Tumedad õlled, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. E 153 Taimne süsi Must värvaine. Lagrits. Ei teata. E 162 Betaniin Punane. Peedivärv .Looduses esinev aine. Jäätised, maitsestatud hapupiimatooted, saiakesed, magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 163 Antotsüaanid Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator.
kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. 2011. aastal oli presidendi valimistel Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Pärast Paul Krugmani Eesti
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 ...
Kohalikul turul teostavad müüki kaks müügimeest, kellel on kindel põhitasu ja võimalus saada boonustasu (müügipreemiat) käibe pealt % Müügikäive, tuh.kr 5142 100 Kulud, tuh.kr.: Kaubad 2567 50 Personal 892 18 Ärireisid 210 4 Autokulud 162 3 Üür 255 5 Bürookulud 202 4 Kindlustus 44 1 Marketing 331 6 Kulum 146 3 Intressid 25 0.4 Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm4 Kontrolltöö 1.1
- viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise (101 lg 3) Samaaegselt viivisega võib nõuda kahju hüvitamist Vastuväited viivisele: Ei ole lubatud: - aja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (VÕS § 113 lg 4) - aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111) - intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6 - seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele - õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162 Erinormid: - VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus viivist nõuda kuni VÕS § 113 lg 1 määrani - keelatud on nõuda tarbijalt leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel TsÜS § 86 – heade kommetega vastuolus olev laenu kulukuse määr Viivise määr §113 lg1 Viivise vähendamine: - kohtul õigus vähendada viivist ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel (VÕS § 162 lg 1)
62 700 0 65 400 940 721 60 123 0,92 0 2 940 2 500 600 5 800 32 879 2 101 0,36 271 8 886 123 446 0 125 470 4 206 328 268 833 2,14 0 0 3 200 0 5 900 110 053 7 034 1,19 6 545 4 387 17 600 0 20 400 383 474 24 508 1,20 0 7 544 64 200 0 66 900 888 080 56 759 0,85 0 13 344 76 607 7 422 86 162 2 456 138 156 976 1,82 2 699 28 923 2 800 300 5 800 66 303 4 238 0,73 4 827 4 675 112 044 0 114 084 4 437 202 283 589 2,49 7 642 0 4 600 0 7 400 118 049 7 545 1,02 16 024 4 282 10 800 0 13 300 531 957 33 998 2,56 0 3 781 54 200 0 57 000 940 826 60 130 1,05 21 474 27 226 87 982 6 522 96 704 2 415 607 154 385 1,60 9 020 19 649
Pikima ajalooga klaasivabrik Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. Rahvaloenduse andmetel 2000. aastal elas külas 162 elanikku. Siia kujunes 18. sajandi lõpul tähtis klaasitööstusrajoon. Vanimad klaasiahjud selles piirkonnas on töötanud Utsali külas ja Laashoonel. Põltsamaa jõe ääres, nüüdse Potaste pere kohal asus potasetootmise ettevõte. 1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu
Glükoos 1,95 g Vask (Cu) 0,068 mg E 0,73 mg Fruktoos 1,53 g Mangaan (Mn) 0,061 mg A (RAE) 16,0 g Galaktoos 0,06 g Fluoriid (F) 4,0 g -karoteen 162 g Maltoos 0,08 g Seleen (Se) 0,1 g Foolhape 4,0 g Kiudained 1,5 g (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 g) Luteiin+ 91,0 g
MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaal...
eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi parandamas. Järgnevas töös võib leida meetodeid kuidas, kus ja millal vaatlus teostati ning mille põhjal on tehtud erinevad kokkuvõtted ja järeldused. Vaatlust teostati 10 tunni jooksul Pärnus Jüri Jaansoni terviserajal. Valimi suuruseks oli 162 inimest, kelle andmete analüüsimisel on välja toodud soo ja vanuse eelised ja samuti,kas sporti tehakse üksi või seltskonnas. Töö koosneb kahest peamisest osast : esmalt keskendutakse valimi kirjeldamisele ning arvulistele kokkuvõtetele,uurimuse teises pooles keskendutakse arutlusele. 1. MEETODID Vaatluses käigus osalesid kõik need inimesed,kes Jaansoni terviserajal mingit füüsilist sportlikku tegevust harrastasid. Ei vaadeldud lapsi vanuses kuni 14 eluaastat,kes olid
Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
Uraani leiukohad (2003): Austraalia 715 tuhat tonni Kasahstan 601 tuhat tonni Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia 457 tuhat tonni USA 361 tuhat tonni Kanada 331 tuhat tonni Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia,Venemaa, Kasahstan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia. Fossiilsete kütuste kasutamise suunad Kütuste põletamine soojusenergia saamise eesmärgil (soojusjaamad, katlamajad) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia
25d−11 = 1.25 * 9.6−0.11 = 0.97 Pinnakaredutegur: σ u = Rm = 470 Mpa Ra = 3.2 µm Lõiketöötluse ja külmvaltsimise korral A = 4.51 ja B = - 0.265 K p = Aσ uB = 4, 51 * 470−0,265 = 0.883 ≈ 0.88 Temperatuuritegur: T = 120 ℃ Kt = 1 Usaldatavustegur: Usaldatavus peab olema 99% K u = 0.814 Väsimuspiiri alanemise tegur: K = 1 * 0.97 * 0.88 * 1 * 0.814 = 0.69 Ristlõike B kohalik väsimuspiir: σ D−1 = K · σ −1 = 0.69 * 235 = 162.15 ≈ 162 MPa 7. Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ-1E3 = 0,9Rm. Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni Tingliku väsimuspiiri väärtus: σ −1E3 = 0, 9Rm = 0, 9 * 470 = 423 MPa Astme kohalik väsimuspiir: σ(D) −1 = 165 MPa Kohalik paindepinge amplituudväärtus: δ amax = 100 MPa Joonis 4: Ristlõike B kohalik väsimusgraafik
Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Pee...
kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608 Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga.
KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni f (x) = sin x tuletis on f (x) = cos x. Vaatleme nüüd vastupidist ülesannet...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
Adamson, M. Kortsudest vabaks süstide abil. // Naised (2014), 29.mai 15. Biorevitalisatsioon- uus võimalus naha noorendamiseks!, http://www.derma.ee/services.php?startval=11 16. Biorevitalisatsioon, http://www.medemis.ee/treatment/biorevitalisatsioon/ 17. Näo mesoteraapia: ilu ja nooruse allikas, http://aesthetic- salon.com/teenused/mesoteraapia/nagu/mesoteraapia_naole/ 18. Mesoteraapia näole, http://www.medemis.ee/treatment/mesoteraapia-naole/ 19. 162 imepisikest nõela rulluvad üle näo..., http://www.iluguru.ee/162-imepisikest- noela-rulluvad-ule-nao%e2%80%a6/ 15
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike ...
25 roheline keskmine keskmine tavakasutaja 0.20 pruun keskmine keskmine tavakasutaja 0.15 pruun keskmine keskmine algaja 0.10 0.05 0.00 sinine 162 169 176 183 190 197 Kumulatiivne Kumulatiivne Kum. Osakaal Intervalli Osakaal % sagedus osakaal % keskkoht 3.0% 1 0.03 3% 158.5 10.0% 5 0.13 13% 165.5 49.0% 24 0
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. 2 Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid.
66 1 66 4356 245,86 75 1 75 5625 609,1 0 76 1 76 5776 659,46 77 1 77 5929 711,82 78 1 78 6084 766,1 B 81 2 162 13122 1982,52 84 1 B4 7056 1134,34 85 1 85 7225 1202,70 87 1 87 7569 1345,42 90 2 180 1 6200 3149,00 91 2 182 1 6562 33A9,72
Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 5. Mida nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 6. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad? 0 (ii) A (Ia+Ia ja Ia+i) B (Ib+Ib ja Ib+i) AB (Ia+Ib) 7. Millistele vererühmadega inimestele võib üle kanda AB- rühma verd? Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele Küsimused lk 162 1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest? Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 3
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno Majandusmatemaatika Iseseisev töö Juhendaja Hille Alberg Tartu 2016 Iseseisevtöö 1. Eelmisel kuul oli aktsia hind 8,5 eurot. Sellel kuul on hind kasvanud 4%. Kui eeldada, et kasv jätkub samas tempos, kui suur oleks aktsia hind järgmisel kuul? p 4 100 100 1± ¿ 1+¿ ¿ ¿ a¿ 8,5 ¿ Aktsia hind järgmisel kuul oleks umbes 9,19.- 2. Kaup alghinnaga 45 eurot lasti müüki soodushinnaga, allahindlusmäär oli 15%. Kui suur on soodushind? Kui suur on kauba jaehind? 45 ∙ ( 1−0,15 ) =38,25 soodushind h ind 100 ja km20 =120 45 ÷ 120 =37,5 alhhinnaga kauba jaehind 38,25÷ 120 =31,88 on soodushinnagakauba jaehind Kauba hind peale allahindlus on 38,25 eurot, sood...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel,
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000 3 5 000 90 000 40 000 10 1 500 48 500 4 3 000 13 000 4 000 3 7 000 2 000 Leia tähtedega tähistatud puuduvad summad. B 20 000 + 5 000 = 25 000/10 000 = 2,50 A 50 00...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
