ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t ...
Tuuma koostis:prooton+(Z), neutron0(N)mis on looduslik radioaktiivsus? A Becquerel; keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.süntees...
Mida nim. kehale mõjuvaks jõuks, jõu tähis ja möötühik ? Kehale mõjuvaks jõuks nimetatakse njuutonit mille tähis on N ja möötühik on 1N Mida tähendab see, et jõud on vektoriaalne suurus ? Seda et jõudu rakendatakse kindlas suunas, nt kui rakendad jõudu suunaga alla poole(maa külgetõmbe jõud) Mis juhtub kehaga, kui talle mõjub jõud ? Kui kehale mõjub jõud siis keha hakkab liikuma, kuna teda lükatakse mingis suunas ja see keha saab laengu. Mis on inertsus ? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mis on mass, selle tähis ja mõõtühik ? Mass on füüsikaline suurus mis iseloomustab kehade inertsust.Selle tähis on m ja möötühik on 1kg Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt ? Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõ...
Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujut...
Keemilised reaktsioonid Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand: Ühe või mitme aine (lähteaine) muundumist teisteks aineteks (saadusteks) nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks. Keemilisel reaktsioonil moodustunud ained erinevad lähteainetest koostise ja omaduste poolest. Keemilise reaktsiooni ülesmärkimiseks kasutatakse reaktsioonivõrrandit. Tekkereaktsiooniks nimetatakse ühendi tekkimist vastavatest lihtainetest. Keemilises reaktsioonis muutuvad molekulid, kuid aatomite liik ja arv ei muutu. Reaktsioonis osalevate ainete massi- ja ruumala suhted: Keemilise reaktsiooni võrrand on matemaatiline võrrand. Reaktsioonivõrrand väljendab reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet. Reaktsioonivõrrand näitab reaktsioonis osalevate ainete massivahekorda. Lähteainete kogumass on võrdne saaduste massiga. n = m/M Kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained, saame reaktsioonivõrrandist arvutada ka reageerivate gaaside või gaasiliste reakts...
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võiv...
Võnkumised ja lained 1. Võnkumine •Võnkumine – perioodiline edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. •Võnkumine toimub võnkesüsteemis. •Võnkesüsteem – iga mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnev süsteem, milles võib tekkida võnkumine. •Vabavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine. *Selle tekkimiseks peab olema: püsiv tasakaal, inerts ja väline tõuge. *Sumbuv •Sumbuv võnkumine – võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. •Sumbumatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. •Sundvõnkumine – võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. *Selle tekitab perioodiline välismõju. •Võnkumist iseloomustavad suurused: 1.Periood – ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. Tähis: T Ühik: s Valem: T = t/N 2.Sagedus – täisvõngete arv ajaühikus. Tähis: f Ühik: Hz Valem: f = 1/...
Kordamiseks • Sissejuhatus füüsikasse Kirjuta lahti mõistete tähendus, vasta küsimustele jne. (too võimalusel näiteid)! Maailm-Teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhtestab end sellega. Loodus-on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, vastandud selles määratluses inimeste poolt loodud e tehiskeskkonnale, aga ka inimesi pmbritsevale mentaalset e vaimset komponenti(kunsti, muusikat, arhitektuuri) Loodusteadus-on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus...
Referaat Ohmi seadus Liia Brovarets Pk13 Ohmi seadus On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”. See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ...
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikalin...
Energia tarbimine Luunja Keskkool Elin Mänd Energia 330 eKr tähistas Aristoteles inimese tegevusvõimet, liikumapanekuvõimet sõnaga "energia". Nüüdisaja füüsikas mõtldakse selle all suurust, mis väljendab mingi objekti võimet teha tööd. Mõõtühik on dzaulb (J) Mehaaniline energia Homo habilis kasutas primitiivseid töövahendeid mehaanilise energia rakendamisel, selleks et suurendada löögijõudu. Homo habilis oskas sihipäraselt kasutada oma lihaste jõudu. Keemiline energia Homo habilis sai kehale vajaliku energia üksnes toiduna, mis pidi sisaldama keha talituseks vajalikku, hapendamise teel muunduvat keemilist energiat. Keemilist energiat vajati keskmiselt 8 MJ inimese kohta päevas. Tuli Esimesena õppis kasutama tuld Homo erectus ~790 000 aastat tagasi. Tule kasutamise oskus tegi võimalikuks inimese edukama siirdumise Euroopasse. Toortoidu asemel hakati sööma keedetud ja küpse...
NAFTA ja MAAGAAS Tootmine, transport ja töötlemine Nafta Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis Põhiline koostis : C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%) + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1...
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha m...
TEST 1 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist b. Pikkuse ja aja suhtelisuse avastamist c. Tõenäosusprintsiibi avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Tõene b. Väär 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? + tugev ja elektromagnetiline a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektrodünaamiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon b. Mõõteobjekt c. Mõõtühik 5. Kilogrammi prototüüp on plaatinairiidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige b. Väär 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. ...
TS32: SÕIDUKID, 31. DETSEMBER --- Aasta ning Näitaja Sõiduautod Bussid Veoautod Mootorrattad Mopeedid Haagised 1980 126.50 6.4 51.10 110.8 .. 10.4 1985 177.00 7.5 58.90 110.5 .. 11.1 1990 240.90 7.9 67.70 105.7 .. 16.5 1991 261.10 8.6 77.10 100.2 .. 16.3 1992 283.50 8.4 74.60 100.0 .. 36.1 1993 317.40 8.7 74.10 97.1 .. 37.4 1994 337.80 6.3 53.70 2.2 .. 16.9 1995 383.40 7.0 65.30 3.3...
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või ...
Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on vektor? Mis on skalaar? Vektor on suuna ja sihiga füüsikaline suurus. Skalaar on suuna ja sihita füüsikaline suurus. Mõlemal on olemas arvuline väärtus. Skalaari puhul muutub miinusmärgiga korrutades suuruse väärtus positiivsega võrreldes vastupidises, vektori puhul miinus ühega korrutades pikkus jääb samaks, aga aeg muutub vastupidiseks. Vektoriaalsed suurused on nt kiirus ja jõud. Skalaarsed suurused on nt aeg, pikkus, mass, temperatuur. 2. Kirjelda eukleidilist ruumi, labotsevski ruumi ja reimani ruumi. Eukleidiline ruum ehk kolmemõõtmeline ruum- Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad. Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha. Labotsevski ruum- Labotsevski tegi geomeetria, milles väidab ruumi kõverana ja et paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses. Reiman arendas edasi Labotsevski teooriat, tänapäeva füüsikas on maailmaruumi kirjeldamises kasutusele võetud tema n-mõ...
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt aja...
Pikkus Läbi aja. Vist. Lühim pikkusühik oli mooniseeme, Jala suuruseks määrati juba tuhatkond aastat tagasi 12 tolli (praegu 30,48 cm), mis suuruselt vastab number 46 jalale legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust väljasirutatud käe sõrmede otsteni. Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkusküünar on erinevatele kultuuridele olnud vast kõige rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni 0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit. Kolm küünart andsid kokku sülla (umbes 1,8 m). Arssinana tuntud vene küünar oli 0,7112 meetrit pikk Pikemate vahemaade mõõtmiseks on juba antiikajast peale kasutatud miili. Rooma miil oli umbes 1480 mee...
Sirg- ja ringliikumise dünaamika Kordamine 1. Füüsikaline suurus jõud a. iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust b. mõõtühik 1N (njuuton); 1N on jõud, mis mõjub kehale massiga 1kg kiirendusega 1m/sruudus c. resultantjõud () kogu kehale mõjuv jõud. 2. Füüsikaline suurus liikumishulk ehk impulss a. Iseloomustab liikumisolekut: b. Liikumishulga jäävus. On üks olulisemaid, impulss on jääv, kui sellele ei mõju väliseid jõudusid. Kehtib nii Newtoni mehaanikas, kui ka kvantmehaanikas. 3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N. II seadus e dünaamika põhiseadus () kehale antav kiirendus, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. c. N. III...
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Elektrilaengut kannavad kõik elektri...
Füüsikalise looduskäsitluse alused Maailm kõik, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi inimesi Loodus inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond Loodusained koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi Mida uurib füüsika - füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Vaatleja inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejal peavad olema: 1) vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada; 4) mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatlus andmete kogumine Katse hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisilin...
Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 2 1) Nimeta turumajanduse nõrgad küljed, mille korrigeerimiseks peab riik majandusellu sekkuma. Milliste vahenditega saab riik piirata majandustegevuse negatiivseid ja toetada positiivseid kõrvalmõjusid? Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisavalt tugev siis on riigil põhjust vahele sekkuda ja majandust ise reguleerida läbi seadusandluse ning hüvede ümber jagamisega. Riik saab negatiivseid kõrvalmõjusid piirama hakata kõrgemate maksudega. Positiivsete kõrvalmõjude tegevusi saab aga toetada maksueranditega. 2) Mis eesmärkidel on kehtestatud maksud? Selgita neid. * Majanduslikul eesmärgil-maksude kogumisel saab riik raha ülesannete täitmiseks *sotsiaalsel eesmärgil- õigluse suurendamise eesmärgil jagatakse tulud 3) Selgita Eestis kehtivat maksustamise põhimõtet. Astmeline tulumaks- mida suurem tulu, seda rohkem makse Regressiivne tulumaks- m...
1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkusek...
I 1. Mis ja kui suur on kuuldelävi? Minimaalse intensiivsusega heli Imin, mis tekitab kuulmisaistingu kannab nime kuuldelävi. Viimase suurus on individuaalne ning sõltub väga tugevasti heli sagedusest. 2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi ...
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamise...
Kehra Gümnaasium Liis Aunapuu Aurumasin Referaat Kehras 2008 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Talle toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum - masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. James Watti aurumasina koostises oli köetav k...
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
Kehade vastastikmõju mass fs. tähis m või M. Mass on inertsuse mõõt (inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51) jõud fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel ...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Ke...
REFERAAT Elekter, jõud ja liikumine ELEKTER Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtus...
SISSEJUHATUS Füüsikas pidime tegema referaadi. Ja mina valisin oma referaadi teemaks amper. Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna "amper", seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas. 1 AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivool...
Õpilase nimi:.......................... Kuupäev: ............................... UURIMUSLIKU TÖÖ JUHEND 8. KLASSI BIOLOOGIA Töö eesmärk on võrrelda taimemahlade elektrijuhtivust Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontse...
Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, se...
Lk 10 15 Mõisted Loodusteaduslik uurimismeetod on vaatlusel ja katselisel kontrollimisel põhinev meetod. Loodusteadusliku uurimismeetodi etapid on nähtus, probleem, hüpotees, katse või vaatlus ja järeldus. Füüsika uurib looduse üldisi seaduspärasusi ja nendevahelisi seoseid, aine üldisi omadusi ja seda, miks nähtused esinevad. Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks. Bioloogia on loodusteadus, mis uurib elusolendeid. Füüsikaline keha on uuritav objekt. Füüsikaline suurus on keha iseloomustav omadus, mis on mõõdetav omadus. Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik, sageli lihtsalt ühik, on kokkulepitud kindel väärtus füüsikalise suuruse iseloomustamiseks. Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel. Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus. Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks. Valem on sümbolitega kirja pan...
Võrumaa Kutseharidusekeskus Turismikorralduse õppetool T-08 LEIUTISED,MIS MUUTSID MAAILMA Referaat Väimela 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid..............................................................................................
1. Absoluutväärtus reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg x telg 3. Aksioom lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. A...
1. Kinemaatika põhimõisteid (käsitleb liikumist ja liikumisoleku muutusi ilma nende muutuste põhjusi lahkamata.) Punktmass - idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand ⃗r =⃗r (t) . Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. keha asukoht- Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed ) nihkevektor- ∆ r⃗ , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor ( ⃗r ) määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui ⃗r =⃗r (t) on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis ...
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon ...
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
Füüsikaline maailmapilt Rain Berezin TTG 12A Füüsika Loodusteadus, mis täpisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Eesmärk: Välja selgitada loodusseadusi ja tõlkida need füüsika keele abil inimesele arusaadavasse keelde. Füüsika keel Spetsiifilinekeel, mida iseloomustab: terminite ühetähenduslikkus füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja nende kombineerimise reeglistikku Füüsikaline suurus Füüsikalist suurust saab mõõta, tal on arvväärtus Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete eta...
1 Millega tegeleb elektrostaatika?Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi.Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. 2 Coulombi seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kaug...
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Soojuspaisumine Soojuspaisumine Soojuspaisumine on füüsikaline nähtus, kus temperatuuri muutudes aine mõõtmed muutuvad. Aine soojenemine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ainete soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes. Tahkete ainete soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Vedelike soojuspaisumine...
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis ...
Kaalude ajalugu Jelena Sorokina Klõpsake laadi muutmiseks 6/7/11 Vanimad kaalud · Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. Se...
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Lo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
