PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS Merkuur Gravitatsioon: 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koos...
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 ·...
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
docstxt/122771323228007.txt
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud...
Haug Ahven Ahven Haug Kalaliik: Ahven Pikkus 15cm 49cm 15cm 14cm 40cm Kaal 0,185kg 0,750kg 0,251kg 0,200kg 0,352kg Veekogu, kust püüdsin Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome. Rauma Soome.Rauma. Ilmastik Pilvis, tuuline. Vihmane, tuuline. Päikseline, tuuline. Tuuline, vihmane. Päikseline, kergelt tuuline. Püügiaeg 21:10 09:24 11:35 14:20 13:25 Kogus 11 kala 3 kala ...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispol...
Päike 1. Andmed- näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine ...
JÕUD MÕJUMISKOH SUUND Tähi ÜHIK VALEM T s Gravitatsioonijõ Keha keskel Teise keha Fg N ud vastu (njuu ton) Raskusjõud Keha keskel Maa Fr N keskpunkt . Kaal Toe kinnitus Maa P N Puudub Keskpunkt Hõõrdejõud Kahe Liikumise Fh N tasapinna vastas vahel Toereaktsioonij Toe ja keha Pinnaga N N Puudub õud vahel risti Rõhumisjõud Toe ja keha Pinnaga N* N Puudub vahel risti ja toe- ...
Ülesanne. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusva Üliõpilane Õppejõud Robert Peetsalu a valemid eli töökeskkond ja joonestusvahendid Õppemärkmik Õpperühm YAGB11 Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 3 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 0,01368171 0,0283...
Pelgulinna Gümnaasium Heelium Koostaja: Iida-Mai Einmaa Juhendaja: Anna Perova Tallinn 2011 Andmed Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi...
Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2013 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 21.11.2013 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs, aegrida ) 37 54 94 32 19 33 69 51 89 43 18 88 9 30 62 41 81 54 49 54 15 94 85 43 87 Andmed-B: valimid B1 ja B2 ( korrelatsioon, regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 1,1 2,8 2,2 5,1 3,7 yi 7,2 8.9 6,8 19,3 13,1 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli le...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
Ülesanne 1 Viidi läbi küsitlus koduloomade eelistuste osas. Loo saadud andmetele tuginedes sagedustabel . Kassid 1 Koerad 2 Hiired 3 Lambad 4 Lehmad 5 Hobused 6 Loo sagedustabeli põhjal tulp-, joon- ja sektordiagramm. ANDMEBAAS: 1 2 3 4 5 6 3 1 4 5 3 5 1 4 1 1 4 1 5 1 6 2 1 2 2 4 1 3 1 2 1 2 1 5 1 4 5 1 1 2 2 3 1 3 4 5 2 1 5 3 5 1 4 6 6 5 4 3 1 4 5 1 6 3 5 3 6 2 3 6 3 2 1 2 5 3 6 1 2 3 4 2 1 5 6 1 3 1 1 4 4 4 1 1 3 6 1 3 3 3 2 6 3 5 4 1 5 4 2 1 1 1 6 1 1 5 1 1 1 1 4 2 1 5 2 1 6 1 1 5 6 2 3 2 1 1 6 6 2 2 1 6 1 1 4 1 1 1 1 2 1 1 5 5 2 1 3 1 2 6 3 1 1 1 6 1 1 1 4 5 1 2 3 4 4 5 3 1 6 1 5 1 5 2 5 2 2 2 2 4 5 5 1 5 1 5 1 1 1 1 3 1 1 6 4 1 1 4 1 5 ...
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub ...
KUNINGBOA Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boa...
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2...
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab...
http://www.eava.ee/ eesti lennuakadeemia eesti lennuakadeemia on alates 1993.a tegutsev rakenduskõrgkool, kus koolitus toimub lennundusettevõtete ja riikliku finantseerimise alusel keskeriõppe(4) ja diplomiõppe(%) tasemetel. Alates1.mesest septembrist jätkub õppetöö 1996.a avatud lennundustegevuse õppevaldkonnas.Õpetöö kestab 3,5-4 aastat. 1993 , (4) (%) . 1- 1996 . Lennundustegevuse õppevaldkond jaguneb järgmisteks õppesuundadeks 1.lennuliiklusteenindus 2.õhusõiduki juhtimine ja ekspluatatsioon 3.seide-ja navigatsiooniseadmete ekspluatatsioon 4.õhusõiduki hooldus 5.lennujaamade ekspluatatsioon : 1. 2. 3. 4. 5. dokumente võetakse vastu 15.06.-03.08 tööpäeviti kl 9-16 Sisseastumiskatsed kolledzisse toimuvad 4.08-22.08 15.06-03.08 9 16 4.08 22.08 vastuvõtunõuded. *Eesti Vabariigi kodakontsus *vanus kuni 30 aastat *vähemalt keskharidus *inglise keele oskus vä...
Mure on üle maa, üle põuase Maarjamaa. Ma olen kisendanud kinnise suuga. Viimaste aastakümnete statistika näitab, et märtsikuu näitajad ujuvad vastuvoolu aasta keskmise õhutemperatuuri tõusuga. Ma kardan, need pilved, mis teavas, need toovad vist lund. Mingi hirm ja tusk mind vaevab, jälle nägin ma koledat und. Langes lund, langes verist lund. Valu salvas südamesse, lumi langes hingedesse. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks. Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhu...
Korea Kristiina Vassiljeva 11.klass Andmed Suurus: 219,140 km2 Populatsioon 2010 seisuga 73,000,000 inimest Asukoht: venemaa ja Hiina Lähedal Ajavöönd: +9 Pealinn: Seoul 2.8% Koreast on kaetud veega. Vaatamisväärsused Gyeongbokgung Asukoht: Lõuna-Seoulis Lõuna-Koreas Ehitati aastal 1394 ja renoveeriti aastal 1867 Ehitise looja: Joseon Dynasty. Ingliskeelne nimetus: "Palace of Shining Happiness." 20 sajandil hävitasid Jaapanlased peaaegu kõik sellist laadi ehitised, säilinud on 40% hoonetest. Seoraksan'i mägi Põhja-Koreas asuv 1708m kõrgune mägi Kõige kõrgem mägi Koreas Vasakul pool mäge on Yukdami ning Biryeongi kosk Seoul Kindlasti on pealinn ise ka vaatamisväärsus Linn, mis ei maga kunagi. Seouli riigikogu hoone Hoones on 245 istekohta istungite jaoks Maja valmis täielikult aastal 1975 Liancourti kalju Paljud tun...
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahe...
JAAPAN 1.Jaapanist Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid...
Marss Maarja Vladimirova Marss Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Marsi statistilised andmed Raadius Mass Keskmine tihedus 3395 km (0,53 Maa 6,42 * 1020 tonni 3,95 g/cm3 (0,72 raadiust) (0,1 Maa massi) Maa tihedust) Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekva...
Makedoonia 1.Makedoonia asub Euraasia mandril,Euroopa maailmajaos,Kagu-Euroopas. 2.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse on 41°-43°N ja läänest itta on 20°- 23°E.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse kilomeetrites on 167km.Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ...
EESTI RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID Tartu 2006 Rahvaarv 1,340,000 Sündimus 12 (16,000 last aastas) Suremus 13 (18,000) Rahvastiku juurdekasv 0.1 % Aastal 2025 rahvaarv 1,200,000 Aastal 2050 1,100,000 Väikelaste suremus 4.9 Keskmine eluiga 73 (M 67; N 78) Linnades elab 69 % Vanuseline koosseis: alla 15aasta vanuseid 15 % 199,000 tööealisi (1565 a) 68% 911,000 üle 65aasta vanuseid 17 %) 230,000 SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised ...
USA osariik ,,OHIO" Referaat Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 ÜLDINFO............................................................................................................................................4 AJALUGU.......................................................................................................................................... 5 GEOGRAAFIA....................................................................................................................................6 DEMOGRAAFIA................................................................................................................................6 MAJANDUS........................................................................................................................................6 RELIGIOON.........................
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise...
Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Pompeia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui...
Bulk carrier Puistlastilaev e. balker ALEKSANDER KOLMPERE (ehitatud Bulgaarias 1987) LOA =184,62m; LPP =180,4m; B =22,86m; D =14,15m; T =10,10m; H =40,7m; f = 31 860 t; light = 7 755 t (T= 2,83 m); W = 24 050 t; TPC = 34,78 t/cm; GT = 18 502; NT = 8 577; v = 13,8 sõlme; N =10 200 bhp Ore carrier Maagiveolaev - PEENE ORE (ehitatud Lõuna-Koreas 1997) LOA = 332,0 m; LPP = 320,0 m; B = 58,0 m; D = 30,2 m; T = 23,0 m; f = 360 000 t; light = 375 38 t (T = 2,83 m); W = 322 400 t; TPC =172,2 t/cm; GT = 155 051; NT = 55 792; v = 14,7 sõlme; N = 34 650 bhp Containership Konteinerilaev MUUGA (ehitatud Hollandis 1995) LOA = 90,67 m; LPP = 84,95 m; B = 15,80 m; D = 5,80 m; T = 4,63 m; f = 4 705 t; light = 1 505 t; W = 3 200 t; GT = 2 658; NT = 1216; v = 14,4 sõlme; N = 4 480 bhp Roll-on/roll-off ship ro-ro-laev LEHOLA (ehitatud Hispaanias 1999) LOA = 122,32 m; LPP = 112,20 m; B = ...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed pro...
Poola Vabariik Poola Vabariik Pealinn: Varssavi Rahvaarv: 38,1 miljonit Riigikeel: poola Pindala: 312 683 km2 Iseseisvus: 11.november 1918 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: zlott Poola vapp Poola lipp Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m). Suuremad jõed on Wisla ja Odra. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Majandus Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard")...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatav...
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
Ich heiße Anna-Maria Kaseoja. Ich wurde am 2. März 1993 in Pärnu geboren. Ich bin Sternzeichen Fisch. Ich habe drei jüngere Schwestern und einen kleinen Bruder. Die ersten 6 Jahre meines Leben verbrachte ich in Tootsi in Pärnumaa, dann zog ich nach Viljandi um. Ich bin eine sehr aktiver Mensch. Ich spiele Gitarre, mache Leichtathletik, beschäftige mich mit Schwertkampf der Vikingerzeit und wenn noch Zeit übrig bleibt, dann nehme ich Zeit für mich. Mir gefallen nicht besonders Parties und mir gefällt auch nicht mit Freunden rumzuhängen. Ich bin lieber alleine und trainiere. Mein Lieblingsfach in der Schule ist Physik, weil Physik sehr logisch, leicht zu verstehen und klar ist. Von den Fächern nicht besonders gefallen mir Sprachen, weil es mühselig ist, sie zu lernen. Nach dem Abitur möchte ich an der Estnischen Militärhochschule in Tartu studieren. Also ist mein Traumberuf Offizierin. Vom Charakter bin ich ruhig, aber wenn jemand mich se...
Jrk HARIDUS SUGU ASULA TULU KULU PALK 1 4 1 2 240,40 817,51 1 000,00 2 2 1 1 708,29 674,66 2 000,00 3 4 1 1 725,00 754,21 3 500,00 4 5 1 1 800,00 641,75 1 600,00 5 3 1 2 880,82 1 351,81 2 000,00 6 5 2 2 908,63 709,14 1 700,00 7 3 2 1 1 035,67 818,93 2 115,00 8 4 2 2 1 050,84 917,61 1 428,00 9 5 1 1 1 119,87 1 429,05 4 500,00 10 5 2 1 1 370,20 1 011,09 2 780,00 11 5 1 1 1 383,33 925,63 1 800,00 12 6 2 2 1 414,59 914,67 2 700,00 13 5 ...
Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Juli...
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Zmiinõi saar. Lisajõed Parempoolsed Inn - Drava - Sava - Velika Morava - Iskar - Isar Vasakpoolsed Morava - Váh - Tisza - Olt - Siret - Prut - Hron Kanalid Reini-Maini-Doonau kanal Doonau-Musta mere kanal Doonau-Vardari ka...
Bangladeshi analüüs 1) 39.3% rahvastiku arvust moodustavad alla 15 aastased lapsed. Poisse on 20% Tüdrukuid 19.3% Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. 2) 2.9% rahvastiku arvust moodustavad üle 65 aastased elanikud. Nendest mehi on 1.5% ja naisi 1.4% Meeste osatähtsus on suurem. 3) 39.3% + 2.9% = 42.2% 100% - 42.2% = 57.8% Tööealiste (15-65) osatähtsus on 57.8% rahvastiku arvust. 4) Bangladeshis on noorenev rahvastik. 0-15 aastased - 39.3% üle 65 aastased -2.9% 5) Bangladeshis on keskmine eluiga madal. 6) Sündimus - 25‰ Suremus - 9‰ Imikusuremus - 7‰ 7) Sündimus on viimaste aastadega suurenenud 8) Poiste ja tüdrukute suhe viimase 5 aasta jooksul on 1.078 9) Bangladeshi rahvastikuga on toimunud demograafiline plahvatus.
YKI3030 Protokollide vormistamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning...
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
Registreeritud nimevorm Tartu Linna Eluruumide Haldamise Asutus Tegevusaeg 01.11.199631.12.2001 Nimevormide kehtivusajad Kehtivusaeg Nimevorm 19451981 Majavalitsus 19821996 Elamujaoskond 19962001 Tartu EHA 19962001 TEHAS Põhiülesandeks on talle kinnistatud munitsipaal elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni, remondi, territooriumide sanitaar- ja heakorra tööde korraldamine. Tartu linna elamujaoskonna põhikiri nr 8, kinnitatud Tartu Linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnav...
Soojusvorgust Soojusvorku t=108°C SVII t=58°C Vee ettevalmistuses t dearaator t=108°C t=70°C t=34,4°C t=20°C Lahtevesi KVP Muuda filter SVII SVI t=67°C t=34°C dearaator t=150°C t=15°C t=70°C
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgu...
Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfää...
Andmed Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min 22,67 sek Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Nimetus vanadelt roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit ...
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 3 9 7 4 7 7 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 91 96 79 95 10 39 69 38 40 5 0 96 24 22 75 79 82 86 91 74 75 25 12 71 85 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 2,8 2,2 4,0 1,1 5,1 yi 6,9 6,1 9,8 7,2 15,3 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5) Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7) 1,3 0,2 0,7 4,2 3,6 2,6 1,...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kol...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
