Vesuuv vulkaan Kaia Teder ASUKOHT Campanias, Napoli lahe ääres ÜLDANDMED 1281 m kõrge Kihtvulkaan Ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas Kraater 600 m lai 200 m sügav Viimane purse- 1944 Huvitavat Tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal Kuulsaim purse-24. augustil aastal 79, mattes tuha alla Pompeji Tollased ehitised suurepäraselt säilinud- inimesed ei jõudnud põgeneda( umbes 200 hukkunut) http://wideo.ee/tag/vesuuv/#_ (1.50) Vesuuvi jalamil- viinamarjakasvatused,muld on seal väga viljakas 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Üks ohtlikum vulkaan AJALUGU 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikip...
Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism Laevasõidud jõel Tanzi Ling turistide ala Video http://www.youtube.com/watch?v=lpQYB2WOWDg Kasutatud kirjandus http://www.tehnikamaailm.ee/hiina-hiiglase-kolm-vagitegu/ http://et.wikipedia.o...
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivi...
Vahemere rannik Pilt 1. Dalmaatsiarannik Aadria mere idarannik. Seal asub dalmaatsiarannik- paralleelselt rannikuga kulgevad piklikud saared. Rannik on liigestatud, saartevahelised lahed on sügavad. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. ...
Lubjakivi Sergei Saal Alari-Fredi Liik Üldinformatsioon · Eesti üks levinuim maavara · Leidub enamasti Põhja-Eestis · On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev settekivim · Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik Pildikesed Täname neid, kes kuulasid
Kataloonia Kataloonia on autonoomne piirkond Hispaanias. Kataloonia jaguneb neljaks provintsiks: Barcelona, Tarragona, Lleida ja Girona provints. Pealinnaks ja suurimaks linnaks on Barcelona. Kataloonial on ühine piir Pransusmaa, Andorra ja Hispaaniaga. Kataloonia Vabariik on ekisteerinud aastatel 1931 ja 1934-1939. Autonoomne on piirkond alates 1976. aastast. 9. novembril 2014 toimub Kataloonia iseseisvusreferendum. Kataloonia elanike arv on 7,5 miljonit. Pindala on 32,114 km2. Piirkonna peamiseks keeleks on hispaania keel. Teise keelena räägitakse ka katalaani keelt. 11. septembril 2013. aastal moodustasid katalaanid ligi 400km pikkuse inimketi, millega nad tahtsid näidata oma iseseisvumissoovi. Tänan kuulamast!
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine · Laste- ja perepoliitikas on tähtsal k...
SUURBRITANNIA Anna Kissametova 9B Pärnu Vanalinna Põhikool Suurbritannia Pealinnaks on London Pindala on 243 789 km2 Rahvastik 62.1 miljonit ( 2010. aastal) iive on positiivne Suur sündimus ja palju immigrante Rahvastutihedus on 254,7 in/km² Loodus Kliima on mereline pehme talv, jahe suvi Ümbritsetud La Manche väinaga, Atlandi ookeaniga ja Põhjamerega Mägised mereäärsed alad Majandus Kõrgelt arenenud majandus Põllumajandus, teenindus ja tööstus 74% riigi pindalast on põllud mahukas eksport ja import Euroopa Liit On Euroopa Liidu liige Liitunud 1973. aastal Rahaühikuks on naelad Turismindus ja transport Turisminduslik riik 505 lennujaama, suurim on London Heathrow British Airways ja EasyJet AITÄH KUULAMAST!
Mikk, Jakko Bretagne Üldiselt Bretagne on Prantsusmaa piirkond, mis asub riigi loodeosas samanimelisel poolsaarel. Ta on piiratud põhjast Inglise kanaliga, läänest Atlandi ookeaniga ja Biscaya lahega lõunast. Regioon moodustab 5% kogu riigi territooriumist. Bretagne jaguneb neljaks departemanguks. Huvitav on see, et kõigil neljal osal on ligipääs ookeanile. Piirkonna suurimad linnad on Brest, Lorient, Nantes, Quimper, Rennes, Saint-Brieuc, Saint-Malo, Saint-Nazaire ja Vannes. Rannajoones läheduses asub umbes 800 saart ja laidu. Tänu Golfi hoovusele on sealne kliima soe ja niiske. Bretagne piirkonnas elab praegu üle 4,5 miljoni inimese ning see arv kasvab pidevalt. Bretagne't peetakse üheks kuuest Kelti rahvastest. Ajaloost Bretagne poolsaarel asus kunagi ka Bretagne kuningriik aastatel 818-913. Pea...
Tulemaa saar ehk Isla Grande Tulemaa üldandmed • Tulemaa üks osa kuulub Tšiilile ja teine Argentiinale. • Tulemaa pindala - 48 100 km2 • Saarel elab 135 000 elanikku (2010. a andmetel). • Halduskeskus – Ushuaia • Ushuaia lõunapoolseim linn. http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa Tulemaa saarestik • Tulemaa saarestik on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipu juures. • Hispaania keelne nimi – Tierra del Fuego • Tulemaa on tulemaa saarestiku peasaar. http://www.8thingstodo.com/wp-content/uploads/2013/02/Fierra-del- http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/tierradelfuego.htm fuego-Argentina.jpg Tulemaal on lähispolaarne kliimavööde • Suvi on jahe, jaanuaris 10...11 °C • Talv on pehme, juulis 0...2 °C • Aastane keskmine sademete hulk on 400...50...
TAI Riigi nimi Tai. Tai pealinn on Bangkok. Tais on umbes 61,8 milonit inimest. Tais Elavad inimesed on väga erinevat rahvuslikku päritolu. Enamuse rahvastikust moodustavad etnilised taid, peale kelle on suurimateks rahvusgruppideks hiinlased, indialased, mongolid, khmeerid, malaid, pärslased ja hindud. Pindala on 513 115 km2. Tai on jagatud naljaks piirkonnaks – mägine põhjaosa, viljakas keskosa, kaunite randade ja arvukate saartega ääristatud poolsaar lõunas ning kuivema kliimaga platoo põhjaks. See on Tai lipp. See on Tai vapp. Kehtiv rahaühik on tai baht, mis jaguneb 100 satangiks. Tai baht on seotud USA dollariga. 1 EUR = ca 38 THB; ! USD = ca 30 THB. Kehtivad kõik rahvusvahelised krediitkaardis nagu Visa, EuroMaster, American Express, Diners jne. Nii krediit- kui ka deebetkaartidega saab sularaha peaaegu kõigist kohalike pank...
Prantsusmaa Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Portugaalis,Slovakias,Ugandas. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja ...
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väl...
Venemaa energiamajandus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Venemaa on üks suurim elektri tootjaid ja tarbjaid maailmas. Toodab ja tarbib palju kivisütt, aga ekspordib vähe. Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Euroopasse. Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt. Maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis. Venemaale kuuluvad suurimad varud maailma maagaasis ja olles kuiva maagaasi tootjate seas suuruselt teine. Elektrienergia tootmises kuulub samuti Venemaa suurimate tootjate hulka. Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa...
TARTU ÜLIKOOL Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum (PETM) Jekaterina Nezdoli Mai, 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................................1 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Keskkonnamuutused .......................................................................................................3 3. Põhjused..........................................................................................................................5 4. Hiljutised uuringud..........................................................................................................6 5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga ...........................................................................7 ...
Andorra on merepiirita riik Lääne- Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Püreneede mägedes. Andorra pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim. Rahvaarv on 85 082 (2012. aasta juuli hinnang). Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278. aastal. Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini. Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka ...
TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär ve Titic a ja...
JÄR V ELU BI Katharine Anite Pällo Diana Matejuk Üldandmed • Järvekriit • Kollakasvalge • Sete • Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid o...
Baikal Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Ta asub Venemaal. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Järve pindala on 31 500 km² ja valgla pindala 560 000 km². Baikali keskmine sügavus on 758 meetrit, aga suurim sügavus isegi 1637 meetrit. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart, millest suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Vanuselt teisel kohal on Tanganjika, mis on 2 miljonit aastat vana. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajakaalas eriti püsivad, see...
maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Araabia meri Asukoht Araabia ja Hindustani ps vahel India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_a...
Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtlusek...
ia n e e K Info · Presidentaalne riik · Üle 44 miljoni inimese · Pindala 580 000 km2 · Pealinn Nairobi · Riighümn Ee Mungu Nguvu Yetu · Rahaühikuks on silingud Keenia lipp · Koosneb kolmest võrdsest horisontaal laiust (must, punane, roheline) · Must tähistab keenia rahvast · Punane vabadusvõitlust · Valge rahu ja ühtsust · Embleemiks on Masai sõdalase kilp Keenia mägi · 5199 meetri kõrgune · Keenia mäe järgi on ka tulnud Keenia nimi. · Maailmas 32. kohal Elamine · Madal elatustase ajab inimesed linna elama lootes paremat toimetulekut · Keenias eleab 40% rahvast linnades · Keskmine inimene peab saama hakkama päevas umbes ühe dollariga Iten maailma jooksupealinn · Elavad sajad riigi parimad sportlased · Õhus on vähe hapniku, kuna linn asub mägedes · Maailma parimad maratoni jooksjad käivad ennast treenimas I...
Töö nimetus Niv. käik 13.12.201 Kuupäev 4 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Instru- Lugemid latilt mm kõrguskasv kõrgused Jaama nr kti nr. ud mendi ud või horison vahe- relatiivse kaugus tagumis ee...
otsa saanud on riik suurtes hädades. Nauru president Marcus Stephen SKT 5000 USD Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast (toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi kodakondsust kõigile soovijatele. (See lõpetati 2003) Geograafia Nauru on rõngassaar, mille keskel on laguun (Buada laguun). Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge korall-liivaga. Kõrgeim punkt 71m. Vooluveekogud puuduvad. Saarel leidub rohkelt fosforiiti. Kliima globaalne soojenemine ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Huvitavat 21. märtsil 2012 sõlmis Nauru diplomaatilised suhted Eestiga.
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
Iirimaa Iirimaa saar · Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt 2. ja maailmas suuruselt 20. saar · Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri · Suurem osa saarest kuulub Iirimaale, mille pealinn on Dublin. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale · Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Gol...
UNGARI Ungari rahvastikust 92,3% moodustavad Hungarlased, Hungari keel sarnaneb enim Soome ja Eesti keelega, sarnasust naaberiikide keelega eriti pole. Lisaks Hungarlastele on üks suurim vähemusgrupp Romaanlased (ca 5%) . Teised Hungaris elavad rahvastikugrupid jäävad alla 5% - Sakslased, Slovakid, Kroaadid, Romaanid, Ukrainlased, Serblased ja Sloveenid.
Globaalne soojenemine Natalija Lugovaja Ester Lindeberg Karin Korobeinikov Mis on globaalne soojenemine? See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 °C Globaalne soojenemine Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist Tänu liustike sulamisele võiv...
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
TUBAKAS Maria Redjolkina 10. klass Tubakas on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond. Selle levilaks on Põhja- ja Lõuna- Ameerika, Austraalia, Edela- Aafrika ja Vaikse ookeani saared. Tubaka perekond on saanud oma nime Nicotiana Jean Nicot' järgi, kes oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning saatis 1559. aastal Caterina de' Medicile raviotstarbelon saanud oma ladinakeelse nime tubakataime. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti.Tubakalehtede saamiseks kasvatatakse mitmeid tubaka perekonda kuuluvaid liike. Kõige levinum neist on vääristubakas ehk virgiinia tubakas (Nicotiana tabacum). Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloidi nikotiini. Tänan tähelepanu eest!
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kuna...
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
Kuidas on tehnika areng mõjutanud energiamajandust? Andreas Preisfreund Ja Ken Saaver Agraarühiskond Inimeste ja loomade lihasjõud soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskond Ehitati tuulikuid ja vesiveskeid Energia kasutati kohapeal: Jahvatati vilja või pumbati vett Toimus metsade halastamatu raie Hilisindustriaalühiskond Puidu nappus kivisüsi Aurumasin, vedur Kivisüsi(17-19 sajand) Click to edit Master text styles Ettevõtted söemaardlate Second level lähedusse, kuna transport Third level Fourth level oli kallis. Fifth level Tööstuslik tõus (1825-1826) 19 20 saj. vahetus Elekterenergia trasport pika vahemaa taha ...
METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam...
Veondusprotsessi etapid 1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine FINANTSTEENUSED Finantsteenuste struktuur:Hoiustamine; Laenamine; Arveldamine kohalikud pangad, hoius- laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi);Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud 2. Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik 3. Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos, Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis 4. Pangateenuste liidrid on USA, suurbritannia, Sveits 5. Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond Luksemburg, Liechtenstein, Hongkong, Taiwan 6
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
Nälg ja ületootmine Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme, millele ei ole suudetud siiani lahendust ja väljapääsu leida. Nälja käes kannatavad enamasti arengumaade rahvastik ja seda eelkõige seetõttu, et neil ei ole tööd. Tööd on aga raske sellepärast leida, et rahvastik on vähe haritud ja vaesed. Puudub töö, mida nad oskaksid teha ja mille eest makstaks korralikku töötasu, et osta toitu. Arvan, et riik peab aitama leida vahendeid esmalt tööpuuduse lahendamiseks (võimalusel looma ka sotsiaalseid töökohti, inimene peab tundma, et ta on riigile ja maailmale vajalik), ja see aitab omakorda vähendada nälga. Nälg ja tööpuudus on omavahel väga tihedalt seotud ka sellest aspektist, et näljas olev inimene ei jõua töötada. Nälja tõttu on inimese organism nõrk ja ta jääb sagedamini haigeks. Haige inimene aga levitab haigust edasi ja nii tekivad haiguste epideemiad. Nüüd peab riik ja maailm võitlema juba...
Jamaica;Reggae 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord: Jamaica rahvaarv 2013.a. seisuga on 2,9 mln. inimest.Jamaica peamised usundid on kristlus, budism ja mulism,kuid juhtivaks usundiks on kristlus.Jamaica elanikkonna moodustavad 90,9% aafriklased,7,3% segaverelised,1,3% lääneindiaanlased,0,2% hiinlased,0,2% valged ja 0,1% muud etnilised grupid.Jamaica kultuur on kokku pandud nende rahvaste kultuuridest.Meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 141000 sünni kohta.Riigipeaks on Inglismaa kuninganna Elizabeth II,kuid teda asendab saarel kindralkuberner Patrick Allen.Jamaica riigikeeleks on Inglise keel.Jamaical valitseb konstitutsiooniline riigikord. 2.Rastafari liikumine-Jamaical sündinud usuline liikumine mille keskmeks on vabaduse vääristamine.Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel jaTafari, mis on Etioop...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõuna...
1. Vulkaani kõrgus on 3776 (kolm tuhat seitse saada seitse kümmend kuus) meetrit, see on Jaapani kõrgeim tipp Selle läbimõõt on 505 (viis saada viis) meetrit ja sügavus on 200(kaks saada) meetrit. Fuji kraateri kuju on õige koonus. Ta meenutab lootose lille ja piirneb kaheksa servi, mida tuntakse Yaksudo-Fuyo ("kaheksa Fuji kroonlehed ") Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji viimane vulkaanipurse toimus 1708. (tuhande seitsmesaja kaheksandal) aastal Kõige hävitavad Fuji pursked toimusid 800.(kaheksasaja), 864.(kaheksasaaja kuueküümne neljandal) ja 1707. (tuhande seitsmesaaja seitsmendal) aastatel. 2. Vulkaan asub Honshu(Honsju) saarel Jaapanis. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse Izu poolsaar 3. Fuj...
Teide vulkaan Koostis Alina Maksimova ja Anna Berezina 12. klass Tenerife saar Teide vulkaan asub Tenerife saarel Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maail mas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 m kõrge See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelesi mustreid ja...
Narva Kreenholmi Gümnaasium Anna Berezina Mauna Loa Referaat 12. klass Narva 2014 Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik Mauna Loa põhjaküljel asub...
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne enestapmise koht 1966.aastal toimus lennuõnnetus Fuji on kõige ilustam aktiivne vulkann maailmas "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fu...
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi põlevkivi ,turvas, puit Ameerika läänerannik, appalatšid india lõuna-aafrika ja venemaa peamised söekaevandajad Pinnast ei pea ära koorima(allmaakaevandus) , kallis Veeenergia Kiire ja suure langusega jõgedele mõtekas rajada Columbia colorado mõtekas rajada Euroopa jõed 1. Arengumaades vee energia võimalusi vähe kasutatud kuna see on kallis 2. Hüdroelektriaamu on mõtekas rajada kiirevoolulistele suure langusega jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa...
ALTERNATIIVKÜTUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Rapsiõli mootorikütusena Biodiislikütuse tootmiseks kasutatakse peamiselt rapsi-, päevalille- ja sojaõli, harvem lina-, maapähkli-, oliivivõi mõnda muud õli. Euroopas kasutatakse biodiislikütuse produtseerimiseks valdavalt rapsiõli rapsiseemnete suure õlisisalduse tõttu. Rapsiõli mootorikütusena kasutamise üheks oluliseks argumendiks on juba eeltoodud taimeõlikütuste eeliste kõrval rapsiõli soodne energiabilanss (biokütuse tootmiseks kulutatud energia suhe toodetud biokütuse energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb raps...
Põltsamaa Ametikool KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE Referaat Autor: Meriliis Laarmaa Õppegrupp: K13K Juhendaja: Elle Kohv Kaarlimõisa 2014 Sisukord Sisukord……………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………….3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi k...
Loodete energia See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale e kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu. Kuu külgetõmbejõu erinevus Maa vastaskülgedel küünib 6,5%ni. Loodeid põhjustab ka Päike, kuid 2,5 korda väiksemaid kui Kuu. Päikese toime liitub Kuu omaga täiskuu ja kuuloomise aegadel, mil looded saavutavad oma maksimumi, Kuu esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. Loodeline veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna) ja tõusu kõrgus või...
Kalevipojaga seotud paigad Lääne-Virumaal Virmo Tammemägi 7.Klass Smuna Kool Assamalla • Assanall luht. See on polulaarseim Kalevipoja- lugudega seotud paik Lääne-Virumaal. Eepose järgi toimus siin sõda ristirüütlitega. Siin hukkus Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: "Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk". Emumägi • Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. • Kõik algas Kalevipoja hobuse neerudest - nii väidavad kohalikud muistendid. Teretutvus tänase Neerutiga algas tuhandete inimeste jaoks aga Rakvere teatri Kalevipoja- ...
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
Põhja-Korea Sisukord Üldine Info Ajalugu Kim Il-sung 김일성 1912-1994 Kim Jong-il 김정일 1941(?)-2011 Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 Faktid Põhja-Koreast Vangilaagrid Kasutatud materjal Üldine Info ● Ametlik nimetus Korea Rahvademokraatlik Vabariik ● Riiki juhib diktaator Kim Jong-un ● Riik saavutas iseseisvuse 15. august 1945 ● Riigikeel: korea keel ● Elanikke: 24 051 200 (2009) 99% korealasi ● Pealinn: P'yŏngyang ● Rahvastiku tihedus: 198 in/km² Ajalugu ● 1887-1910 oli Korea okupeeritud Jaapani poolt ● Korea lõhenes Põhja- ja Lõuna-Koreaks Teise maailmasõja lõpus ● Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks ● 1950-1953 oli sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel ● R...
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima Valitseb parassoe mereline kliima Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC Kõrgeim õhutemperatuur on olnu...
Põllumajandus Hollandis. Andra Toom Rakvere Gümnaasium 11B Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks. Võrdluse tõin Hollandi ja Valgevene vahel. HOLLAND UKRAINA Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Valitseb parassoe mereline kliima 51. ja 56. põhjalaiuse vahel. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab. Valitseb kontinentaalne kliima. Kliima Talv on sademete rohkem kui suvi, kuid Aastas keskmiselt peaaegu 700 üldiselt jagunevad sademed kuude vahel mm. suhteliselt ühtlaseltab vihma. Madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Üsna vaheduva pinna...
Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks. Nädalavahetuseti on siin kõik pingid ja müüriääred purjus ning lagastavaid noori täis. ...
Saksamaa Üldinfo • PINDALA: 357 111,91 KM² • ELANIKKE: 80 327 900 (2013) • PEALINN: BERLIIN • RAHVUSKEEL: SAKSA • HALDUSJAOTUS: 16 PROVINTSI • RAHAÜHIK: EURO Vaatamisväärsused Riigipäevahoone (Reichstag) Muuseumisaar Brandenburgi värav Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum Berliini loomaaed Riigipäevahoone (Reichstag) • Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. • 9 novembril 1918 aastal teatas poliitik Philipp Scheidemann ühest selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva. Pergamoni muuseumis on suur islami kunsti ja muistse Lähis-Ida aarete kogu. Uus muus...
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus...
docstxt/14171088907712.txt
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus 1A Alo Nurmsalu Prantsusmaa referaat Autor: Alo Nurmsalu Kursus: PM1A Juhendaja: Endla Pesti 2014 Sisukord 1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3 2) Üldandmed……………………………………………... 4-5 3) Ajalugu…………………………………………………. 6 4) Majandus……………………………………………….. 7 5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10 6) Kokkuvõte……………………………………………… 11 7) Kasutatud materjal……………………………………… 12 Sissejuhatus Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus. Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal ära käia. Ma räägin Prantsusmaa üldandmetest, ajaloost, majandusest ja huvitavaid asju Prantsumaa kohta. Lisan pilte. Üldandmed Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik. ...
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini säilinud kunsti näited on kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes...
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veer...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suure...
Austria-Taani võrdlus Valtu Põhikool Autor: Ranno Laup Juhendaja: Luule Linamäe 2014 Austriast üldiselt Pealinn: Viin Pindala: 83858 kilomeetrit ruudus Suuremad linnad: Viin (1,371milj), Graz (265 tuh.), Linz (191 tuh.), Salzburg (149 tuh.) Rahvaarv: 8402900 inimest Rahaühik: Euro (€) Kõneldav keel: saksa Asend ● Austria asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Kesk-Euroopas ● Alpi mäestiku idaosas ● Puuduvad merepiirid Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits ● Lõunas Itaalia ja Sloveenia ● Idas Ungari ja Slovakkia ● Põhjas Saksamaa ja Tšehhi Kliima ● Parasvöötme mandrilise kliimaga ● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8...
IIR IM A A IIR I ÉIR E IN G LIS E IR ELA N D üldandm ed PealinnDublin Pindala70 280 km² Riigikeel(ed)iirija inglise Rahvaarv4 588 252 (2011) [Rahvastikutihedus63,3 in/km² Iseseisvus 16. detsembril 1921 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1 Tippdomeen.ieROK-i kood IRL Telefonikood353 Iseseisvus 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad:...
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Saare pindala on 103 000 km2. Asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaaja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete t...
Asend • Itaalia on saapakujuline riik Lõuna- Euroopas • Ta asub Apenniini poolsaarel • Itaalia asub Vahemere ääres, rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja Vatikan Pinnamood • Valdav osa Itaaliast on mägine (Alpid, Dolomiidid, Apenniinid) • Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond (tuntud vulkaanid Etna ja Vesuuv) • Sageli toimuvad maavärinad • Lõunas on sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved- Garda, Como ja Lago Maggiore järved Kliima • Kliimat iseloomustavad külmad Alpi talved ja vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas ...
EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territoo...
annaabi.ee 
