Ei esine kõigil liikidel. · Rakukest võib olla erinev, aga see on kõigil olemas. · Plasmiid on DNA molekul. · Bakteril ei ole rakutuuma, DNA on lahtiselt tsütoplasmas. · Lüsosoomid Erinevate ainete lagundamiseks. · Ribosoomid sünteesivad valke. Bakterikromosoom · Bakteritel on geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. · Bakterikromosoom on rõngasmolekul. · Rõngasmolekul DNA. Plasmiid väike rõngas DNA Paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Enne pooldumist ta sünteesib oma kromosoomist koopia. · Bakterid paljunevad kiiremini. (iga 20 minuti järel) · Bakterirakk kaalub ca 10 (-12) g
Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk
Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.
Lahenda ristsõna. Lahenduse saad tumedatest ruutudest. 1. 2. 4. 5. 6 . 7. 9. 10 11. . 12. 3. 8. 1. Mida rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate tõrjes? 2. Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul. 3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10. Seeneliik 11
kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9
Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul,mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNAviirusega.Virusoidviirus,mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega.Võib nim.ka viiruseparasiidiks. Paljunemine.Viiruse genoom tungib rakku(nakatumine)Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infoleuute viiruste süntees rakusperemeesrakk purunebviirused väljuvadviirused nakatavad uusi rakke.Lüsogeenne
markomolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteerituid aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organeliide koostisesse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab raku ATP molekule Mükotoksiin- mõnete seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidid- bakterirakus esinev väike dna rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiidid- membraanist koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse kolme kloro, leuko ja kromoplast Polüsoom- ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees
Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi
tsütoplasmavõrgustik Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel Plastiidid - + + - eritatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. Plastiididest toimub fotosüntees. Bakterirakus esinev võike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on Plasmiidid - - - + vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
Tihti paigut.nende hulka ka K,Mg ja Ca. 15.)peptiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. 16.)kromosoomDNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 17.)tsütokineestsütoplasma jagunemise rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. 18.)karükinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 20.)plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 22.)spoor eos, protistidel,seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. 23.)tsütoskelett päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi ja liikumissüsteemiks. 24.)assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. 25
jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16
Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude
III töö raku ehitus · Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused; keeruline ülesehitus. · Suurim rakk- maksarakk; väikseim- mükoplasma Eeltuumsed- prokatüoot Päristuumsed- eukarüoot Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja
j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib
seotud protsesside inimestele vajalike ainete tootmisega Biotõrjeüht liiki isendite vähendamine teise liigi kaasabil Eukarüootorganism, mida iseloomustab rakutuuma ja mebraansete organellide esinemine Homoloogiline kromosoomkromosoomid mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hüüfühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mükotoksiinmõndade seente poolt toodetud mürkaine Mütseelseeneniidistik Plasmiidväike DNA rõngasmolekul Plastiidmembraanidest koosnev kasvuks vajalik taimeraku organell Spoorbakterite kogub mis võimaldab üle elada ebasobivad elutingimused Tsütoloogiabioloogia haru mis uurib raku ehitust ja talitlust Turgor raku siserõhk
manipuleeritav Mitokondriaalne DNA Mitokondrid tekkinud endosümbioosi teel Tuumaväline DNA, mis on emapoolse päritavusega Pärandub emaliinipidi, kuna viljastamisel jäävad spermatosoidi mitokondrid (ka nende DNA) munarakust väljapoole Mitokondriaalne DNA (Funktsioon) Sisaldab spetsiifilisi geene oksüdatiivseks metabolismiks (ATP süntees) Mitokondriaalne DNA (iseloomustus) Väike kaheahelaline rõngasmolekul Inimese mtDNA: 16 659 bp 37 geeni: 2 kodeerivad rRNA-d 22 kodeerivad tRNA-d 13 kodeerivad oksüdatiivses fosforüleerimises osalevaid ensüüme Mitokondriaalne DNA Enamus mitokondriaalsete geenide produkte toimivad mitokondris. Neist üksi aga mitokondrite elutegevuseks ei piisa! Mitokondrite ribosoomid: RNA - mitokondriaalne valgud nukleaarne Paljud aeroobses metabolismis osalevad
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel
valgud, turgor-raku siserõhk, tingitud osmoosist.,hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.,mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitde kogum., viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustund organ., mükotoksiin-mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.,patogeen-teiste organismide haigestumist põhjustav organism.bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, spoor-paljunemisotstarbeline rakk,mis esineb osadel taimedel ja seentel ja protestidel., biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru,mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole e võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom - rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA)
· Keguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja 3. Rakumembraan · Kuju hoidmine · vt. eelmist 4. Tsütoplasma · Seob rakuosad tervikuks 5. Ribosoom · Sünteesib valke 6. Plasmiid (DNA rõngasmolekul) · Kannab pärilikku infot 7. Vibur · Aitab liikuda 8. Karvakesed ehk piilid · Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid
- Heitvete puhastamine 13. MÕISTED a) patogeenne bakter bakter, mis on teistele organismidele ohtlik, sest ta põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. b) bakteritoksiin valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid võivad põhjustada eri haigusi. c) plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. d) spoor protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbveline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ka paljunemisotstarbeline. e) rõngaskromosoom bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad. Tuum, rakumembraan, Golgi kompleks, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, tsütoplasmavõrgustik, turgor, rõngaskromosoom, karüoplasma, mitokonder, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste 2
RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelih...
fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30. BIOTROOFID toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks: parasiidid, sümbiondid) 31. HÜÜF seeneniit 32. MÜTSEEL seeneniidistik 33. MÜKOTOKSIIN - eritavad seened, mis kasvavad toiduainetel, mürgised ainevahetuse jäägid. 34. MÜKORIISA seente ja taimedevaheline kooselu 35. PLASMIIDID DNA rõngasmolekul 36. ARHED ürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades. RAKUTEOORIA Mõisted tsütoloogia, mükoplasma, prokarioodid, eukarioodid Kõige suurem rakk on jaanalinnumuna, kõige väiksem rakk on mükoplasma, mis elab hingamisteedes. Inimese kehas on kõige suurem rakk naise munarakk. Lihasrakud võivad olla umbes 30 cm pikad. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2
(klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline.
16. Kuidas tuvastatakse kromosoomianomaaliaid? Koorionibiopsiaga ning amniotsenteesiga 17. Teada päriliku haigusega patsientidele olulisi lootediagnostika ja kunstliku viljastamise võimalusi. 18. Prokarüootse raku erinevused eukarüootsest rakust 1. Eukarüoot on päristuumne. 2. Eukarüoot on suurem. 3. Eukarüoodil on olemas mitokondrid ning tuumamebraan. 4. Eukarüoodil puuduvad plasmiidid. 5. Eukarüoodil on DNA ahelad, prokarüoodil DNA rõngasmolekul. 19. Taime, seene, bakteri ja looma raku ühised omadused ja peamised erinevused loomsest rakust Sarnasused Erinevused Taim ja loom Tuum, tsütoplasma, Golgi Loomarakku katab vaid kompleks, ribosoomid, rakumembraan, taimel tsütoplasmavõrgustik, aga rakumembraan ja
lõppsaadusena sünteesitakse ATP (ühe glükoosimolekuli kohta 36 ATP). Uued mitokondrid tekivad olemasolevate jagunemisel. Valke sünteesivad mitokondri ribosoomid. Mitokondri genoom on rõngaskromosoom. mitokondrite, kloroplastide genoomi moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). 4. Kirjelda põhjalikult mitokondriaalset DNA-d? Inimese mitokondriaalne DNA on kaheahelaline rõngasmolekul ja "tihe" on ainult eksonid, intronid puuduvad. H - ja L ahelate transkriptsioon toimub vastassuunaliselt. puudub seotus histoonidega . puuduvad DNA reparatsioonimehhanismid. DNA replikatsioon toimub kogu rakutsükli jooksul, mitte ainult S-s. Mitokondriaalse Genoomi suurus on 16 568np ja sisaldab 37 geeni. mitokondriaalne DNA pärandub ainult emalt järglastele, isa mitokondrid viljastumisel edasi ei kandu. Seda fakti arvestades saab: a)
võib toimuda kahe külgneva aluspaari vahel. Tema tööd lükkasid ümber seni levinud seisukoha, nagu oleks geen jagamatu ja seega kõige väiksem mutatsiooni ja rekombinatsiooni üksus. Miks on lineaarse kromosoomiga faagi geneetiline kaart esitatud rõngasmolekulina? Erinevate faagimutantide ristamistel leitud rekombinatsioonisageduste põhjal koostatud geneetiline kaart viitas sellele, et T4 kromosoom on rõngasmolekul. Tegelikult on T faagide kromosoom lineaarne. Millest sellised vastuolulisena näivad tulemused? T4 genoom on 168000 bp suurune. Viriooni pakitud DNA molekulid sisaldavad 3 - 5% ulatuses terminaalseid kordusi. Lineaarse DNA replikatsioonil jäävad molekulide otstesse üksikahelalised alad. DNA replikatsioon toimub ainult ühes suunas (5'3') ning seetõttu jääb praimerialune ala lineaarse DNA molekuli otstes pärast täis sünteesimata (praimeriks on RNA ja see kõrvaldatakse DNA
mürkaine Plasmotesm- tsütoplasmaniit, mis ulatub pooridest välja ning mis seovad omavahel naaberrakke Patogeenne Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev bakter- teistele org. ohtlikud. Põhjustavad mitmesug. tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), Plastiidid: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged)
Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb
organellide (tsentriooli, kääviniitide ja viburi) koostisse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Mükotoksiin- (seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot- organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete
fagotsüteeritud aineosakesi Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõndede organellide koostisse Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid
Kahjulikkus inimestele- seened põhjustavad inimestele eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenhaiguste kolded varvaste vahele, kanelaalustesse või kubeme piirkonda. Epiteelkoest toituvad eri liiki seened põhjustavad naha punetust ja ketendust. Ka inimese varbaküünte all parasiteerivad seened on küllaltgi sagedane nähtus. 41.) Bakterraku ehitus (joonis + nimetused) 42.) Plasmiidi mõiste ja ülesanne Plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Ülesanne: põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. 43.) Bakterite paljunemise viisid (4) · pooldumisega · pungumise teel · mütseeli tükikeste abil · osadel võivad moodustada ka erilised paljunemisrakud 44.) Bakteritoksiinide tähtsus + näited
· Aeroobid · Vedelam ja liikuv · Ttaimed on autotroofid (fotosüntees), loomad ja seened heterotroofid · Aeglasem · Aeglasem Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid) Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas
karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse. plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad.Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse
geenist Põhjus: Faagi genoomi kapsiidi pakkimisel lõigatakse konkatemeerid lahti kindla pikkuse tagant, mis ületab genoomi suuruse Faagidel esineb geenide kattuvus Iseloomulik faagidele, kelle genoom on väike Faagi ΦX174 genoomiks on ssDNA rõngasmolekul, mis koosneb 5386-st nukleotiidist, kuid kodeerib 11 erinevat valku Geen E (rakkude lüüs) sisaldub geenis D (viiruspartikli assambleerumine) E ja D asuvad erinevates lugemisraamides Geen J (valkkesta komponent) asub kolmndas lgemisraamis Retroviirused RNA genoomilt sünteesitakse pöördtranskriptaasi (revertaasi) abil DNA, mis integreerub raku genoomi
Prokarüootide rühma aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt moodustavad bakterid. rakumembraani sissesopistumise teel. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega Plasmiid bakterirakus esinev väike DNA transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA- rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Proplastiid taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, Plastiid membraanidest koosnev taimerakule
Mendelismi pooldajadsattusid vanglasse ja paljud seal ka surid, geneetika kuulutati ebateaduseks. Kuigi Lõssenko teooriatel tõepinda polnud olid paljud teadlased sunnitud ellujäämise või karjääri nimel tulemusi võltsima, näitamaks, et Lõssenko teooria töötab. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Haploidne. Histoonid puuduvad. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist.
Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel
Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb
20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal. Geneetikaalaste põhitõdede eiramine Nõukogude Liidus lõssenkism. 3. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot (eeltuumne): tuuma asemel tuuma piirkond, puudub tuumake ja tuumamembraan, haploidne kromosoomistik, genoomiks 1 kaksikahelaline DNA molekul - rõngasmolekul, DNA üldhulk väike, (histoonid puuduvad). Eukarüoot (päristuumne): esineb selgelt eristuv tuum, tuumake, 2-membraanne tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat, diploidne kromosoomistik, genoom palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Tabel 1 Eukarüootse ja prokarüootse raku võrdlus. Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid) Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline võrgustik Olemas Olemas Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas
Sekundaarstruktuure moodustab ka RNA. Rakkudes on DNA seotud erinevate valkudega, mille tulemusena DNA kaksikheeliks on volditud ja painutatud 3-mõõtmelisse struktuuri, mida nimetatakse DNA tertsiaarstruktuuriks. Tertsiaarstruktuure on kirjeldatud ka RNA puhul. KROMOSOOMI STRUKTUUR 1. Bakterikromosoomi struktuur. Nii nagu viirustel, on ka bakteritel kogu geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. Bakterikromosoom on rõngasmolekul, mis esineb rakus kõrgelt struktureeritud kujul alas, mida nimetatakse nukleoidiks. Näiteks E. coli kromosoomi kontuurpikkuseks on 1100 µm, raku enda diameeter on aga ainult 1-2 µm, mistõttu kromosoom on ligi 1000 korda lühemaks kokku pakitud. DNA rõngasmolekul on kokku volditud, nii et moodustub 50-100 lingu. Genoomi voltimisel osalevad nii RNA kui ka valgud. Ühe DNA lingu moodustavad ligikaudu 40000 aluspaari. Selline DNA linge
Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest, sest geenid määravad täpselt ära kõik valgud ja funktsionaalsed RNA ahelad. Geenid hoiavad endas informatsiooni, mille alusel ehitatakse ja säilitatakse organismi rakke ning mille põhjal pärandatakse järglastele geneetilist materjali. 9. Mis on plasmiid? Bakterirakus esinev väike iseseisev DNA rõngasmolekul, mis määrab mitmesuguseid raku omadusi ja milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm (A või a) Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt AA, aa). Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides
Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme vôi polümeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate süsteemidena (nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide vôi viiruseid- bakteriofaage. Vajalik DNA-lôik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant-DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA-fragmendist. 5. Mis on plasmiid? Plasmiid on kaksikspiraalne DNA rõngasmolekul, mille molekulmass varieerub küllaltki 125 suurtes piirides. Plasmiidid asuvad vabalt tsütoplasmas või on liitunud kromosoomiga. 6. DNA kloonimise põhietapid isepaljunevas süsteemis. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasigas.o
moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Pinotsütoos - ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Plankton - ehk hõljum, mis koosneb fütoplanktonist ehk taimhõljumist (vetikad) ja zooplanktonist (väikesed hõljuvad loomakesed: vesikirbulised, aerjalalised, keriloomad jt.). Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. Platsenta (emakook) - imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Põisloode (blastula) - enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb
rida muutusi, mis transkriptsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. 7. Organellide DNA. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma DNA. mtDNA: suurus 16 kb, struktuur rõngasmolekul, ei sisalda introneid, kodeeriv potentsiaal 37 geenist 13 kodeerivad valke, 22 tRNAsid ja 2 rRNAsid, geneetiline kood loomade ja pärmide puhul kodeerivad paljud koodonid alternatiivseid aminohappeid või stoppkoodoneid, mutatsioonid võivad põhjustada inimesel neuromuskulaarseid haigusi, arvatavasti vastavate kudede suurest ATP nõudlusest tingituna. Haigetel on rakkudes reeglina metsik-tüüp ja mutantne mtDNA segamini. Fenotüübiline muutus on seda suurem, mida rohkem on mutantset mtDNAd.
Kapsel - kaitsefunktsioon välismõju eest Vibur – aitab rakul liikuda Piilid – aitab kinnituda Spoorid – moodustuvad bakteritel ebasootseta tingimuste üleelamiseks Plasmiidid (DNA väike rõngasmolekul) –selle asetsevad geenid, mis aitavad bakteril nt antibiootilises keskonnas omandada resitentsust. NB! Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi komspleks, lüsosoomid. 15. Rakukest (NB! Taimerakk!!!) Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist.
Raku sees asuvad ribosoomid ja genoom. Kapslile kinnituvad pilid e narmad. Ühes otsas asub vibur. Bakterid jaotatakse eukarüootseteks ja prokarüootseteks. Eukarüoot- väiksem kui 10 nm, tuumamembraan olemas, genoomiks DNA ahelad, endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaat olemas, mitokondrid olemas, ribosoomid olemas, plasmiide pole. Prokarüoot- 0,3- 20nm tuumamembraan puudub, genoomiks DNA rõngasmolekul. Endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaati ja mitokondrid puuduvad. Ribosoomid ja plasmiidid olemas. Genoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Plasmiidid − on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Tsütoplasma membraan − ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks
annaabi.ee 
