c (mm) c/s rtip (m) 0.08 30 2 0.25 2.5 100 0.8 2 (5 at RZ > 3m) 2.5 8 300 5 or 2 Surface Texture Contour Measuring Instruments 8 25 10, 5 or 2 Evaluation procedure of roughness ISO4288: '96 1
...................................3 04. Referents tabel................................................................................................................................3 05. DRa tolerantsid...............................................................................................................................4 05.1 Ra..............................................................................................................................................4 05.2 Rz ISO ......................................................................................................................................4 08. KOKKUVÕTE...............................................................................................................................5 09. Järeldused....................................................................................................................................... 5 010. Kasutatud kirjandus:...................................
Selleks valisin eelisarvude reast sobiva telje läbimõõdu d → dRa. Eelistatava telje läbimõõdu valisin rea Ra10 järgi. dRa10= 32 mm 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite määramine teljele Korrigeeritud telje läbimõõdule dRa leian tolerants vastavalt tolerantsijärgule: IT6, IT7 ja IT8. Teljele määran pinnakareduse parameetrid Ra ja Rz järgi. [01.1], [01.4] Tabel 01.1 Koondtabel telje parameetritest. Jrk. nr. Nimetus Tähis Suurus 1 Telje arvutuslik läbimõõt, mm d 34 2 Telje korrigeeritud läbimõõt, mm dRa10 32 3 Telje arvutuslik pikkus, mm I 2029
tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui
kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on
yz z = - - z 2 2 - sin + - ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 r r r E h2 3 w 1 w 1 2 w rz = - - z 2 3 - 2 + ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2 Kuna = 0 sin = 0 ja läbipaine ei sõltu -ist xy = 0 yz = 0 E h2 3 w 1 w 1 2 w rz = - - z 2 3 - 2 + ( 2 1 - 2 ) 4 r r r r r 2
IZ = mA 0 5 14 26 37 44 51 56 6. Joonestada sõltuvuste UZ = f (IZ), UZ = f (E) ja I2 = f (IK) graafikud: Joonis 4.2 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon Joonis 4.3 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest Joonis 4.4 Stabilitroni koormustunnusjoon 7. Määrata stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ, staatiline takistus Ro tööpunktis, hüvetegur QZ, stabiliseerumistegur kZ. Stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ: ΔUZ 43−30 13 rZ = = = =144,44 Ω Δ I Z 6,06−5,97 0,09 Stabilitroni staatiline takistus Ro tööpunktis: U Z 43 Ro= = =7,10 Ω I Z 6,06 Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13
Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel? nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm. 10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga: 43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks? nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4%
1,22 SSH tolueen = ·100 =¿ 0,16 % 771 3) Leida kõik võimalikud kromatograafilised parameetrid (esimese ja teise piigi jaoks) t0 Inertgaasi retentsiooniaeg arvutatakse kolme järjestikuse n-alkaani (C aatomite t Rz t R ( z+ 1) t R ( z+ 2) arvuga z, z+1, z+2) retentsiooniaegade , , järgi valemist: (t R ( z +1)-t Rz )·(t R ( z+ 2)-t R ( z +1) ) t 0=t R (z +1)- t R ( z +2)-t R ( z+1 )-(t R ( z +1)-t Rz) ( 3,176-2,465 ) · ( 4,897-3,176 ) 1,22363 t 0=3,176- =3,176- =¿ 1,965 min
c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a. Valmisdetail b. Koost c
- x.ror^orilqo
c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a. Valmisdetail b. Koost c. Toorik see ka õige
Mozarti looming oli väga unikaalne,ei sarnanenud ühelegi teisele omaaja muusikuga. Rahvas ei hinnanud tema radikaalset muusikat tollal eriti,kuna nad ei mõistnud Mozarti ebatavalist muusikat. Mozarti käsikiri Kasutatud allikad · Pildid pärinevad : http://images.google.com/images? imgtype=face&as_st=y&hl=en&sa=3&q=Wolfgang +Amadeus+Mozart+t&btnG=Search+images Tekst pärineb: http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart#Looming http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/mozart.html http://www.its.caltech.edu/~tan/Mozartreq/mozartp age.html
c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam: a. Siirde ettevalmistusliikumine b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millest koosneb treilõikur? Vali üks: a. Peast ja kinnitusosast b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Terikust ja rakisest Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam: a. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks b. Välispindade töötlemiseks c
DRA SAAMINE Eelisarvude reast tuli leida sobiv teljeläbimõõt dRa [01.1] d = 24 dRa=25; Ra5 rea põhjal 03. IRA LEIDMINE Eelisarvude reast tuli leida sobiv teljeläbimõõt iRa I = 2016 lRa=2000; Ra10 rea põhjal 3 04. REFERENTSI TABEL Sele 1.0 Tolerantside tabel µm-tes mõõtmetele kuni 500mm [01.5] 05. DRA TOLERANTSID Rz ISO võtsin soovituslikust reast. Tolerantsid võetud ISO 286:1988 standardi alusel [01.2] Rz DIN määratud DIN 4768 standardi alusel [01.3] d (mm) dRa (mm) IT6 (μm) IT7 (μm) IT8 (μm) 24 25 13 21 33 Ra (μm): 0,8 1,6 3,2 Rz DIN (μm): 12,5 20 31,5
aI =G slob =
Ml o
'i;r
;:, MI kut a > a, b> v6i
e'' = e.e."e. ....a (n tegurit), kui rz e F{z
t'. kui a
organiseerimist c. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks 8 : 3,00 Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: : a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi c. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi 9 : 3,00 Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: : a. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) 10 : 3,00 Lähteandmeteks tehnoloogiline protsess projekteerimisel on: : a. Operatsioonide arv b. Tootmisprogramm c
Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm ) Istu koostamisel mingil määral pinnakonarused tasandauvad ja sellega võib kaasneda libisemine. Pöördemomendi varu võib võtta nii suure, et väldiks läbilibisemist, selleks võib ise optimeerida (ei pea kasutama ISO eelisistu).
Tagasiside Õige vastus on: Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b
lõbusad, traagilised ja koomilised stseenid põimusid omavahel, muusika oli lähedane hispaania rahvamuusikale, kõlas isegi ehtsaid rahvaviise. Kõik see oli tollel ajal traagilise sisuga ooperis uudne. Tänapäevani on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid maailmas läbi aegade.Selle katkendeid võib kuulda tihti raadios, filmides või kontserdisaalides Kasutatud kirjandus: 1. http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/bizet.html 2. http://www.mfiles.co.uk/composers/Georges-Bizet.htm 3. http://www.essentialsofmusic.com/composer/bizet.html 4. http://www.culturevulture.net/Opera/Carmen.htm 5. Muusikaajaloo õpik
, . 36. ? . . , . 37. (). 38. ? - , . , , , , , . , . 39. ? - - , Sergei Ovsjanski 1/16/2008 10 40. , (). , . . , . : , , . - , . - , . - . 41. . . - . - , . : Ra - ; Rz - ; Rmax - ; S m - ; S - ; 42. . . , . , , , . , . Sergei Ovsjanski 1/16/2008 11 43. . . . , . d2 , : F1 = [ l ] , d , [ l ] - 4 F 4F : z = = , F , F1 d 2 [ l ] F : = [ ] d2 i 4 F : = [ ]
konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist Question 8 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: Select one: a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Feedback The correct answer is: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Question 9 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötluslisa? Select one: a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c
töötab tänapäevani. 2005 aasta seisuga on ka tehtud 3 filmi Vivaldist ja tema elust. 2005 Augustis on leitud ka osa tema koorilisest muusikatööst, mida siis ka esmakordselt esitati üle 250 aastalise pausi järel. 4 Kasutatud Kirjandus 1) http://en.wikipedia.org/wiki/Vivaldi 2) EE 10 (Eesti Entsüklopeedia) Tallinn1998, lk 471 3) http://www.zone.ee/web_sidam_com/antonio%20vivaldi.htm 4) http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/vivaldi.html 5) http://www.baroquemusic.org/bqxvivaldi.html 5
-Teisene ehk sekundaarne pinnakaredus - pinnakareduse muutumine detaili kasutamise käigus. Selle põhjuseks võib olla kaasdetaili toime, keskkonnast pärit mõjurid, materjali oleku muutus jms. -Optimaalne pinnakaredus - peale pinnakareduse muutuse protsessi stabiliseerumist. 27.Pinnakareduse parameetrid: amplituudi parameetrid, sammu parameetrid, profiili suhteline tugipikkus, maksimaalne tipu kõrgus, maksimaalne süvendi sügavus, muud parameetrid. 28.Maksimaalne profiili kõrgus Rz (matemaatiline määratlus). 29.Hälvete aritmeetiline keskmine hinnataval pinnal Ra (matemaatiline määratlus). Pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve Ra on profiiljoone ordinaatideZ(x) absolutväärtuste aritmeetiline keskmine lähtepikkusel l: 30.Mõõtmetolerantside ja geomeetriliste tolerantside ning pinnakareduse omavaheline seos. Mida suurem pinnakaredus seda surem mõõtmetolerantsid ja geomeetrilised tolerantsid. 31
ro-"/,' + (r,tr.,to"o)'n 8/t *((,su.r"-o')e ,4 a-4 aa4--ta - ,- '/ rz '/ "" /, l"=r- F;ry urtf L1 W, 4 iu-
' t2 f aa^*^ r o'{ L . . , o to oI r=jcral-r&)1, (/ !s- , f(t)' D^_6: q &-,--,-*J;*b oo ftyt-rz- rL i+"/=P t ,t * ' qf*l*. J + t/ - )6'
;Ltd=;' T.&.r=wtc'u 6; W * = O, + l i s U )+ O l ,* wy vvoL M t^h*r#Ae^t* l rz@ ) T, r' l*=o= @ 1/q-61 o, X,rtn*.g4n ^,,,r*" p Z-a-s s,,(artL lrt wcrr*z l a n
Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all? Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava piirmõõtmete muutmisega
#(##:,## uq #p!NWtx#m######PK##########!
#C###<######word/styles.xmlms8#}#ib4#!21#|
7}[n#v#I?>bLH%Sd#0J#_i"V/2?~Og~e
$;KRq#,JdoZ&n>#"
6+8 -u (
T#S#,#oW#Q#B#:3m?OJt=,;p##
'Y#)2}EuM OQ#FQ X%?M u#l-# öMsS_&G34#/ 1
3[Xz#.[### ###,L #?714V###Yx,##BrE#2ix1Q##? J#2&
4*P<5~2
?Kg2-#jhp<9ku`&#&
:&yc#JVr`zPe)Y#(t####'vYxiw#&&M#OFF!
+A*W W 5#*Y :4 #*9:##*#:##qD #,#j6]ci7#h#unE*#R^z-
#fi"N_#NU"C^z)#>rZ~q
ei jää sile, on höövliterad tôenäoliselt nürid ja vajavad teritamist. Hoidmine : Höövlit hoidke kuivas, tuulutatavas ruumis temperatuuril mitte alla +5 kraadi C. Pärast transportimist talvistes tingimustes laske höövlil enne töö alustamist soojeneda toatemperatuurini 2-3 tunni jooksul. Kondensniiskusega kattunud höövlit ärge lülitage sisse enne täielikku kuivamist. Elektriline ketassaag RZ 4-45-1 Saag on ette nähtud kuni 5o% niiskussisaldusega ja kuni 45mm paksusega puidu saagimiseks. Eriketastega on võimalik ka puitlaastplaatide, eterniidi, tuhaplokkide jms. saagimine. Sae konstruktsioon võimaldab materjali saagimist pinnaga 90-45o nurga all ja reguleeritavat saagimissügavust 0 - 45 mm. Müratase 111dB(A), müravõimsus 124dB(A), vibratsioon mis môjub käele ei ületa 2,5m/s2. Ohutusnõuded: Kõik ettevalmistustööd ja tööinstrumendi vahetused tuleb läbi viia
AY#JZ#9ErWE#Bs_^o#AG+8-
yW+y'#)oY##AZpA+N!
F#wp#t#T#jZew#4_#m#D,R»` z(#c#._i5KR;hp
#*S{#f##+.#m##^#^)X?U /#?^#*V
%M#}B0X~U-y#s#UUwK#N -
msdWW*##
Selle teisendusega taandus süsteem jõududeks F1';...;Fn' ja jõupaaridesüst F1F1'';...;FnFn''. Tähistasime punkti O rak resultandi sümboliga R1'. Jõupaaride süsteemi resulteeriva jõupaari momendi sümboliga M0. Järelikult taanduvad ruumis suvaliselt asetsevad jõud liitmisel mingiks jõuks R1', mida nim peavektoriks ning mis = antud jõudude geom summaga, ja mingiks momendiks M0, mida nim peamomendiks ning mis= taandamistsentri O suhtes arvutatud momentide summaga. R'= rj(Rx'2+ Ry'2+Rz'2); M0=rj(M0x2+M0y2+M0z2) !vt süsteemid! 16. Vektorid. Vektorite liigitus Vektoriks nim suunatud sirglõiku. Sirget, millel vektor asub, nim tema mõjusirgeks. Vektor pn määratud mõjusirge, suuna ja pikkusega. Vektori pikkust nim tema mooduliks. Vektorid jagunevad: Vabad vektorid- rak-punkt suvaline; Libisevad vektorid- rak-punkt võib mööda mõjusirget ümberpaikneda; Rakendatud- rak-punkt kinnistatud. 17. Tehted vektoritega
siis liigub ta Maaga samas tempos ja ei pea antenniga teda otsima. ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur(hub) ja modem. repiiter - loeb sisse ja taastab signaali tugevuse seda korrates jaotur - signaal tuleb ühest august sisse ja läheb mitmest august välja, saadab igale poole edasi modem - muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid ja signaale (translaator). Moduleerib, demoduleerib. Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester, AMI), signaali taastamine. NRZ - No return to zero: miinusega arv - 0, plussiga arv - 1 RZ - Return to zero: 1 puhul läheb nulli Manchester - frontidega, 1le vastab langus, 0le tõus. AMI - 1 vastab vaheldumisi madalale ja kõrgele nivoole Et tiksumine oleks sünkroonis, on vaja kas saata alg-ja lõppsignaale või siis eraldi signaaliga sünkrosignaale (topelt ribalaius…). Signaali taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval
ixra''rnt"flJ q*, ra.O ra,ry ??A o*+ (Ei * "nv t-9"1fi br IT;SE-rz-wY$.|f l g b=a/ fi^:Tpr1W o'zpt"rna rT ,yrl'*ol 'avtY:fi' srr"rrpS'5'p1-e"o - c.l *vv{o-'T $""-8.''1q * tl 'vfr.rtr (r-qw (Y) s/,r-ug - fn V
võõrfoneemid /s, f/). Selline eristus aitab süsteemis esile tuua kaht liiki häälikute erinevat (kuid liigiti ühesugust)
toimimist.
Omaette veeruna leiame rahvusvahelistes häälikutabelites retrofleksid (retrofleksne häälik, ingl retroflex < lad
retro+flexus `tagasi painutatud'). Neis on keeletipp paindunud üles-taha ja neist võib aimu saada, mõeldes inglise r-le,
rootsi ühendite
karedust. Terakasvaja ei püsi teral pikka aega, vaid murdub aeg-ajalt lahti, satub tera ja tooriku vahele ning kandub sealt lõpuks välja (vt. joon. b). See- juures tema väikesed killud muljuvad töödeldud pinda lohke ning külge kleepudes moodustavad konarusi. Terakasvaja ebatasane serv, mis ulatub lõikeservast üle, kriimustab töödeldud pinda. Nimetatud põhjustel ei ole võimalik terakasvaja korral saada siledat pinda (pinnakaredus RZ < 20...10 µm). Terakasvajat saab vältida, kui 1) töötada optimaalse lõikekiirusega. Terakasvaja moodustub kõige inten- siivsemalt lõikekiirusel 7...80 m/min (vt.joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa
[.n2 -]r12.[.t W$t-4- dl-r t-t t) 3$;$,z=FF [^ P-bh'k fu,y,3L-. ru r1x t$L * mq'w urc I ' $rz 1fr. rd ^h^h"t- tnt.* Wt-'/ - '4{,-n.rrYtJ t^ilzo| t4JA,-4.,4#_^, hI
L = Tr' * Tr" AL;n$*e*r^I& -, lt .11 - -t (t-, R,r t t*- Rt Rz r;+1-= fy{ {ri b 4 l{ ,t 9 E L V.,"tu;t i i
L = Tr' * Tr" AL;n$*e*r^I& -, lt .11 - -t (t-, R,r t t*- Rt Rz r;+1-= fy{ {ri b 4 l{ ,t 9 E L V.,"tu;t i i
Eelnimetatud paisjärv on rajatud 1974. aastal. Savikoja paisjärv kuulub nagu Undi veehoidlagi, Ida- Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Selle paisjärve pindala on 4,5 hektarit. Paisjärve suurim sügavus on 5,7 meetrit ja keskmine sügavus on 3,5 meetrit. Veehoidla mahutab 180 000 m³. Kaldajoon on 1334 meetrit pikk. Valgala pindala on 2,9 km². (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPrgC3b3ZRPcvp6mFVTObiggOpPskg RZ). Savikoja veehoidla on M. Paju (2001) andmetel pindalalt üheteistkümnes veehoidla Tartu maakonnas ja oma mahutavuselt kaheksas veehoidla. Joonis 1. Undi veehoidla ja Savikoja paisjärve asukoht 10 4. VEE KEEMILISED PARAMEETRID 4.1. Värvus Järve vee värvust mõjutavad paljud tegurid: vees lahustunud ained, heljuvad osakesed
*Pinnastruktuuri parameerid on olulised, kui 1. Tarvis on tagada antud pinna kontaktis teise masinaeleemendi mingi pinnaga (s.t.hõõrdepaaris) minimaalne KULUMINE ja stabiilne HÕÕRDUMINE; 2. Tarvis on tagada masinaelemendi VÄSIMUSTUGEVUS (s.t. tugevus tsükliliste koormustel); 3. Oluline on masinaelemendi VÄLIMUS. 20. Nimetada enamkasutatavad pinnastruktuuri parameetrid. *pinna profiili ARITMEETILINE KESKMINE HÄLVE Ra *Tihti on kasutuses ka profiili SUURIM KÕRGUS Rz * mitme pinnastruktuuriparameetri kombinatsioon osa 3. Keermesliited 1. Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. LIIKUVAD liited · Vajadus on tingitud süsteemi kinemaatika nõuetest· Tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise. Liikumatud liited- tagab liikumatu ühenduse.
e) värskendamise viide Korraga värskendatakse kogu mälumaatriksi rida. [vaata | 26. Mälud magnetkandjatel. muuda] Magnetmaterjali hüsterees ja mäluefekt. Domeenide korrastatus info salvestamisel magnetlindile või -kettale. Domeenide mõõtmed ja salvestatava info maht. Magnetpea signaalide diskreetimine RZ- koodis. Magnetoptiline Kerri efekt ja sellega seotud mälu. Domeenide orientatsioon magnetoptilises mälumaterjalis. Curie temperatuur ja materjali oleku muutuste kasutamine info salvestamisel. Magnetoptilise mälu kirjutamise ja lugemise skeem. <-- autor: Felipe --> Magnetmaterjali hüsterees teatud magnetmaterjalid koosnevad väikestest mag. osadest, (doomenitest rühm molekule, mille magnetmomendid on ühesuunalised) mida välise magnetvälja mõju saab muuta doomenite orientatsioon
Ot+ notll& t S.aa.uuladc. olrl/ota, fuzt - agzt4 (4ao.) &) senc{adi tnit Umahcu d fab,le dtt O-tca.- to. Hanlw'ha'orl,tA (rr| rc,-na*{+ souaV.- zau,u) { / ,alm"n =>aa'ugdl =z ) n emn -.,n) .l;x, x61Y1 (u;w) v t C '64n,:,, L . .._. a,^, t, . . i rz :j . 6 Uh wn n - o i; ,l tl tvd a'. " i ,: , , i ,r .".. . , l.u ,,.,r + 1 4 n " n ;; {. ,L,,4y;.^". ,r,ff'- , ifflal^1ff** - , , - " tll '- ' t
juht: dy/dt+ay=b , yc=Ae-at , y(t)=yc+yp , yp=b/a *Muutuva koefitsendi ja vabaliikmega LDV: dy/dt+u(t)y=w(t) Homogeenne juht: w(t)=0 , dy/dt+u(t)y=0 , y=Ae -u(t)dt Mittehom: y(t)= e-u(t)dt (A+weu(t)dt dt) *Mittelineraarsed DV f(y;t)dy + g(y;t)dt=0 Ekstaktsed õnnestub teisendada lineraarseks ekstraktsusest loobudes Eralduvate muutujatega f(y)dy + g(t)dt=0, lahendab vahetult integreerides DV-d, mis taanduvad lin.kujule Bernoulli DV dy/dt+Ry=Ty m |:ym Muutujavahetus z=y1-m , 1/(1-m)·(dz/dt)+RZ=T |(1-m)dt lahendan LDV viimase valemiga. Faasidiagramm: DV kuju dy/dt=f(y). Esitame selle seose teljestikus y, dy/dt. Niisugust graafikut, kus dy/dt on ainult y-i f.-n, nim.faasidiagr.-ks ja kõverat faasijooneks. y suureneb ajas, liikuda tuleb vasakult paremale. y väheneb ajas, y liikumine vasakule, sest kui dy/dt<0, siis y väheneb ajas. y märgist ei sõltu! Nooled joonisel, kui lähevad üksteisele vastu tasakaalupunkti, kui mitte, ei ole stabiilne. 19
Teiseks võib repiiter olla tõlkefunktsiooniga – kui on ühendatud näiteks keerdpaar ning koakskaabel. Võimaldab füüsiliselt võrku pikemaks teha. Jaotur – kordab saadud signaali teistesse hostidesse (välja arvatud sinna, kust tuli. Rohkem kui kahe pesaga repiiter. Modem – muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid ja signaale (translaator). Moduleerib – demoduleerib. 20. Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester, AMI), signaali taastamine. Liinikoodid – infot edastatakse pingenivoona. Digitaalsignaal pole sama nagu binaarne. Digitaalsignaal võib olla kahe väärtusega, aga ei pea. NRZ – no return to zero. Lihtsalt arusaadav. Koodi keskväärtus on pidevalt 0, mis on positiivne. Probleem: iga sümbol saadetakse eraldi – startbit, andmebitid, kontrollbit, stopbit jne. Kehva kanalikasutus. U 66% kasulik signaal. Ülejäänud info on
qT#?W|ÙE=#r v8=w
#>x
U sis / U sisnimi KU = U välj / U väljnimi ; Võib nõnda: K U = (U sis / U välj ) ; kus = Uvälj nimi / Usis nimi pingeülekandetegur nimireziimis. KU (RP / rZ)nimi kus rZ stabilitroni diferentsiaaltakistus. Harilikult vaja leida RP suurust. Kuna Uvälj = Ust ja Ust ning Ist on stabilitroni tööpunkt, siis: It = Ust / Rt ; Isis = Ist + It ; U sis + U st RP = I sis 132 2). Kompensatsioonstabilisaatorid. Kompensatsioonstabilisaatoris võrdleb mõõtevõimendi
15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele Pinnakaredus Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi (sele 74), rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest. Pinnakareduse all mõistetakse töötlemisel detaili pinnale tekkivaid konarusi, mis moodustavad selle pinna reljeefi. Sele 74. Pinnakareduse Ra määramine ja pinnakaredus Rz Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [µm], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra – profiili hälvete aritmeetiline keskmine. Pinna otstarbele vastava orienteeruva pinnakareduse Ra [µm] mõned näited. Detaili element Ra [µm],
sssts õs tst õ õst õ õ s rtsõ Prts tt õ ätt är ss s õ rtsõ t õ õ t ts t õ ts sr t õrööü s s t r rs t õ s t rt r rs ä t tr F ts t t s sr t AB AC tr i, j, k ütr stt t x, y, z õ F s s t rst srt X i, Y j, Z k s s F õ ärst F = X i + Y j + Z k. ä üü t n rt õ Fi i = 1, . . . , n rs r ts Xi , Yi , Zi i = 1, . . . , n trs äärt rstt R = Fi s rsttõ rts Rx , Ry , Rz ärst Rx = Xi , Ry = Yi , Rz = Zi sttõ s R= Rx2 + Ry2 + Rz2 . st rtüü ts rrts rtsõ N s r s s õ tst st s sss st s tst ts ü rr sr rr säär rr öör stst ss s s tõ õ tt s õüst õsüst t õ õ s s õsüs t ts s s säär st tst õsüst tss õ ts rst õ tss ss t ss · õsr õ üs ts · st s st s üräs õ üs tss
Teadusliku meetodi rakendamisega jdutakse urduskatsete tulemu- teaduslike faktide ja seadusteni. Uhe valdkonna faktide ja seaduste rildista- Isida r-igu katse kor- misega v6ib viilja tootada teadusliku teooria. pilstitamises. Sellele rsliku meetodi etapid t6isted t,,t d tuleb enamasti tihe l, .,,4 -i.t kendada teaduslikku anatoomia, 15 ldodu$seadus, rz teaduslik htipotees, 19 1-14.). bioloogia, lo molekulaarbioloogia, 14 teaduslik meetod, ts rc uurimismeetodis biosfaar, tz neuraalne regulatsioon, 15 teaduslik probleem, ts : probleemi ptistita- etoloogia, t6 populatsioon, to q, hEpoteesi s6nasta- frisioloogia, t5 peirilikkus, rz tstitoloogia, l+
annaabi.ee 
