Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Lõik failist


MASINATEHNIKA  MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 
 
1.  Что такое реакция связи? 
Силы, с которыми связи действуют на данное тело, назыв. реакциями связей. 
 
2.  Какими параметрами характеризуется сила? 
Сила – мера механического взаимодействия тел. Сила векторная величина, характеризуется тремя 
элементами: числовым значением (модулем), направлением и точкой приложения.  
 
3.  Плоская система сил и условия, необходимые для ее равновесия. 
Плоская система сил – система сил, расположенных в одной плоскости. Система сил приводится к одной силе – 
главному вектору и к паре сил, момент которой равен главному моменту.  
 
Условия равновесия плоской системы сил
1.  Алгебраическая сумма проэкций сил по двум осям и алгебраическая сумма всех моментов сил в произвольной 
точке были равны нулю. 
n
n
n
= ∑ = 0; = ∑ = 0; = ∑ = 0  
x
ix
y
iy
i
1
1
1
 
2. Алгебраическая сумма всех моментов сил в трех произвольных точках, которые не лежат на одной прямой, были 
равны нулю. 
Vasakule Paremale
MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #1 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #2 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #3 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #4 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #5 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #6 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #7 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #8 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #9 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #10 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #11 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #12 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #13 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #14 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #15 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #16 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #17 MASINATEHNIKA MHE0061-EKSAMIKÜSIMUSED vene keeles #18
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Frumusete Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
82
pdf

Mehhaanika süsteemide modelleerimine

rt Ü tt r r rtsr süst r st rt ssts Põõst stt ts rtss s t s s r stst ä ss st rt õ õ õs tt r tsts s õts õsüs tst t t s ttrsst ssst üst s õss üs rts t trst s õts õ õ tt s ts strtss s tts äts tsstst sst t s ttäär s õ tr stst ä õ üs õ rrt tt õ r ät äär sst tr t ss t õ ss õt tst s stts ss õõt tüs õõtt t üss sttt õõt sts st s s st t rs tt õõrõ tss r s s · õäts ts ts ä s · strr r äts õr rts õü · tt r · tts üüs õ tr tt · tst tr rts · rs s P strrs stts stst tt t ss stt s õ t rööü r s tst tõst rts s t t P t st Põü s s ü ü ss õ õ ü Põüt süst süst sttr s ssr õ üü tr s õr ss ttt tr s ssr õ t ts t õ s ss 1 kg rs 1 sm2 tt tt s stst stts rts ts rst s ststs t õõs t õs t õ säärss t ss s ts õs rst s s s stst ä rt õ tss ss t ss õ

Mehhaanika süsteemide modelleerimine
thumbnail
15
docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3

Masinatehnika
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
thumbnail
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

IV kl.- piv III kl.- pIII jne, on sidemete arv s = 5 pV + 4 p IV + 3 p III + 2 p II + 1 p I ja vabadusastmete arv w = 6m - s - 6 = 6(m - 1) - s kuna 1 lüli on liikumatu (raam, korpus). Kui tähistada m - 1 = n, kus n - liikuvate lülide arv on w = 6n - s = 6n - 5 pV - 4 pIV - 3 pIII - 2 pII - pI ... 1.1 Valemit 1.1 nim ruumilise mehhanismi struktuurivalemiks, Vene kirjanduses Malõsevi (1923), läänes Kutzbachi (1933) valemiks. Tasapinnalise mehhanismi korral lisandub 3 sidet. Tasapinnalise mehhanismi vabadusastmete arv w3 = (6 - 3)n - (5 - 3) pV - (4 - 3) p IV - ( 3 - 3) p III ... Siit selgub, et III ja madalama kl. kin. paare ei saa kasutada tasapinnalise mehhanismi moodustamiseks. Seega on tasapinnalise mehhanismi vabadusastme arv määratav seosega w3 = 3n - 2 pV - p IV ... 1.2 Valemit 1

Masinatehnika
thumbnail
24
rtf

Lineaaralgebra eksam

1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral

Lineaaralgebra
thumbnail
10
doc

Analüütilise geomeetria valemid

ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA VALEMID 1. Vektori koordinaadid a = Xi +Yj + Zk = ( X ; Y ; Z ) 2. Vektori koordinaatide seos lõpp- ja alguspunktide koordinaatidega AB = ( x B ­ x A ; y B ­ y A ; z B ­ z A ) 3. Vektori pikkus a = X +Y +Z 2 2 2 X Y Z cos = ; cos = ; cos = 4. Vektori suuna koosinused a a a cos 2 + cos 2 + cos 2 = 1 5. Vektorite võrdsus a = b, ( X 1 = X 2 ; Y1 = Y2 ; Z 1 = Z 2 ) 6. Vektorite summa c = a + b, ( X 3 = X 1 + X 2 ; Y3 = Y1 + Y2 ; Z 3 = Z 1 + Z 2 ) 7. Vektori korrutamine skalaariga b = na, ( X 2 = nX 1 ; Y2 = nY1 ; Z 2 = nZ1 ) X 1 Y1 Z 1 8. Vektorite kollineaarsus a b,(

Analüütiline geomeetria
thumbnail
10
doc

Analüütilise geomeetria valemid

ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA VALEMID 1. Vektori koordinaadid a = Xi +Yj + Zk = ( X ; Y ; Z ) 2. Vektori koordinaatide seos lõpp- ja alguspunktide koordinaatidega AB = ( x B ­ x A ; y B ­ y A ; z B ­ z A ) 3. Vektori pikkus a = X +Y +Z 2 2 2 X Y Z cos = ; cos = ; cos = 4. Vektori suuna koosinused a a a cos 2 + cos 2 + cos 2 = 1 5. Vektorite võrdsus a = b, ( X 1 = X 2 ; Y1 = Y2 ; Z 1 = Z 2 ) 6. Vektorite summa c = a + b, ( X 3 = X 1 + X 2 ; Y3 = Y1 + Y2 ; Z 3 = Z 1 + Z 2 ) 7. Vektori korrutamine skalaariga b = na, ( X 2 = nX 1 ; Y2 = nY1 ; Z 2 = nZ1 ) X 1 Y1 Z 1 8. Vektorite kollineaarsus a b,(

Analüütiline geomeetria
thumbnail
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun