Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu märklauda, keegel ja stoolball, mis sarnaneb pesapallile.
Pytharoras Pythagoras elas aastatel 580 eKr 500 eKr.Ta oli Vana-Kreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.Pythagoras määras helide arvsuhteid monokordi abil.Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja.Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchos, foiniikia kaupmees Tüürosest. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane.Teoreem ise täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu pindalaga oli tuntud juba ammu enne teda babüloonia ja egiptuse matemaatikas.
380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud võitlus(maadluse ja rusikavõitluse segu);viievõistlus(jooks,odavisemjettaheide,hoota kaugushüpe,maadlud)ning hobukaarikute võidusõidud 9. Kuidas kujunes lüürika?kuulus pidustuste kavva,lüüra saatel ettekantav luule 10. Mis oli panatenaia?pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst?sai algse veinijumalale pühendatud koorilauludest,lavastatti näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13
Olümpiapidustuste juhtivateks tegelasteks võisid olla ainult Elise kodanikud. Võistlusest võisid osa võtta ainult vabana sündinud, Kreeta kodanikud ja need kes end kuritegevusega polnud häbistanud. Naisi mängudele ei lubatud. Mängude kavas olid: Jooksualad, hobuste võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM. Võeti kavva veel üks ala-pankraaton(maadluse ja rusikavõitluse segu). Demos-lihtrahvas Esimesed ametlikud mängud peeti 776 aastal. Plutarchose elulood Kreeka langus-aastaks 27 eKr Sel ajal kerkis Kreeka linnas Delfis esile preester Plutarchos, kelle kirjutised tegid ta kuulsaks terves Roomas. Tema eesmärk oli koostada filosoofilised paralleelsed elulood- kõrvuti üks kreeklane ja roomlane, kokku sai neid 23.
Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. * Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt.
Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida
asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte
Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus
staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma
.............................................................................................. 8 4.2 Poksi kants on Ida-Viru.................................................................................. 9 1. Ajalugu http://www.eok.ee/poks Poks kuulub maailma vanimate spordialade hulka. Muinas-Egiptuse hieroglüüfid kujutavad rusikavõitlejaid juba 3500 aastat enne Kristuse sundi. Rusikavõitlust harrastati ka Mesopotaamias, eriti aga paikkonnas, kus praegu asub Etioopia riik. Rusikavõitluse kohta on leitud andmeid Lähis-Aasiast, praeguse Iraagi ja selle pealinna Bagdadi lähistelt. Nendelt aladelt levis poks rusikavõitluse näol aegamööda Kreekasse ja Kreeta saarele, kus paralleelselt härjavõitlusega korraldati noorte meeste rusikavõistlusi. Vanas-Kreekas kuulus rusikavõitlus kohustusliku alana noorte meeste ja poiste kasvatusse. Pilt 1 „AncientFrescoalatesKreeta saarelkujutisegapoksteismelised“ Antiik-olümpiamängude kavva võeti poks 23. mängudel 688.a
harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha.
Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha.
kõik atleedid asjaarmastajad , said nad kõikidel mängudel ( v.a olümpiamängud ) auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu . Võitjaist peeti väga lugu ja neid imetleti kui kangelasi . Mõned isegi uskusid , et spordisangarite kujudel on imettegev võim . Spordialad . Antiikolümpial polnud võistkondlikke alasid . Alguses oli kavas ainult üks ala : u 200 m pikkune kiirjooks . Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad . Legendi kohaselt võitis Apollon esimeses rusikavõitluse matsis Olümpia sõjajumal Arese . Võisteldi rusikavõitluses , kaarikusõidus , kilbijooksus , hobuste võidujooksus ja viievõistluses . Viievõistluse alla kuulusid : jooks , kaugushüpe , kettaheide , odavise ja maadlus . Võistlused olid ohtlikud , osalised said sageli viga , mõnikord isegi surma . Enamikul võistlusaladel võisteldi alasti . Ühe legendi kohaselt sai see alguse sellest , et kord
barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse retoorika – kõnekunst filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest
rangelt filosoofide kontrolli all ideaaliks Saloni aegne Ateena ideaaliks Sparta 16. Olümpiamängud: spordialad: kiirjooks(u 192m), pikemad jooksudistantsid, maadlus rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaariku võidusõit sportlaste autasustamine: võitjat hinnati väga kõrgelt, võit tõi kuulsust noo võitjale, kui ka tema perekonnale ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna, Kreeta kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule, võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi
käigus. Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga
Tennises, jalgpallis, polos, sõudmises ja köieveos võistlesid eri riikide sportlased ühes meeskonnas. Kõik kergejõustiku olümpiarekordid purustati. 23 kergejõustikualast võitsid ameeriklased 17. Alvin Kraenzlein võitis kolme päeva sees 60 meetri jooksu, 110 ja 200 meetri tõkkejooksu ja kaugushüppe. Neli kuldmedalit kergejõustikus on seni ületamatu saavutus. Tema konkurent Meyer Prinstein, kes pühapäeval toimunud finaalvõistlusest loobus, pidas temaga pärast võistlust maha rusikavõitluse. (Ka paljud teised USA sportlased keeldusid pühapäeval võistlemast, sealhulgas mõlemad 1500 meetri jooksus osalejad ja ratsutamise (Prix des Nations) võistkond.) Järgmisel päeval võitis Prinstein kolmikhüppe, edestades poole meetriga 1904. aasta suveolümpiamängudel olümpiamängude ajaloo esimese kuldmedali saanud James Connollyt. Konrad Stäheli (Sveits võitis laskmises 3 esimest kohta ja 1 kolmanda koha. Ray Ewry (USA), kes lapsepõlves oli põdenud lastehalvatust, võitis 16
Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Võistlejad mähkisid ümber randme ja peopesa pika pehme rihma, nii et sõrmi sai ka rusikasse tõmmata. Hiljem kinnitasid elukutselised atleedid rihmale kõvast nahast rõngad ja metallnaastud. See muutis löögi isegi eluohtlikuks. Rusikavõitlejate näod olid sageli armidega moonutatud. Veelge rängemaks jõukatsumiseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osavõtja surmaga. Öeldi, et pankraation nõuab meestelt lõvi jõudu ning rebase kavalust. Suurimaks sportlikuks saavutuseks peet võita ühel ja samal päeval maadluses ning pankraationis. Sellist atleeti nimetati Heraklese järglaseks. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest
hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud.Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses.Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m).Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed
staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi
kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka
Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu nimetati spordiväljakuid ja hooneid gümnaasionideks (alasti oleku koht). Tähtsaimaks spordivõistluseks kujunesid olümpiamängud. Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu. Kõige prestiizemaks loeti lühimat jooksudistantsi staadioni jooksu (192m). mängudeks kehtestati olümpiarahu. Olümpiavõit tõi au kogu linnale, seetõttu püstitati olümpiavõitjatele ausambaid ja premeeriti vääriliselt. Olümpiavõitjatest peeti hoolikat nimekirja, mis ulatub tagasi aastasse 776 eKr, mis sai hiljem kreeklaste ajaarvamise alguseks.
Sõdivate Riikide perioodil (403-221 eKr) oli kontroll veel kuningavõimu käes, aga peagi muutusid sõjad veriseks. Jalaväelased valiti väga rangete piiritluste järgi. Ka lihtinimesed said juba osaleda sõjapidamises. Hsum Tzu märkis, et sõdur pidi olema võimeline kandma kolme soomuskatet, vibupüssi, mis kaalub ~67 kg, oda, kiivrit, mõõka vööl, toiduaineid kolmeks päevaks ja suutma marssida enam kui 48 km päevas. Samuti pandi suurt rõhku ka rusikavõitluse arendamisele, eriti ründamisoskusele. Hsu Cha-Juan räägib ühes raamatus, et väekunsti kirjeldamisel on alati kasutatud chi'd(chi - jõud, eluenergia) ja et terminit chuan ei kasutatud enne 8. sajandit. William Hu usub aga, et terminit chuan (rusikas) kasutati juba Shih-Ching'is. Hu usub, et chi on hilisem termin, mida kasutatakse wu asemel. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) Paralleelselt väekunstidega levis ka ala, mis on avaldanud neile vägagi suurt mõju
kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Juba varakult välja kujunenud võistlusprogramm sisaldas erineva pikkusega jooksualasid, maadlust, rusikavõitlust, kombineeritud võitlust (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlust (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel
kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Juba varakult välja kujunenud võistlusprogramm sisaldas erineva pikkusega jooksualasid, maadlust, rusikavõitlust, kombineeritud võitlust (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõistlust (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel
«Minugi pärast,» seletas Jaanus vahvalt ja tõusis püsti. «Te olete hirmus kangekaelsed,» kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste nägusid, et sealt vähematki leppimismõtet leida. Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe kolmandiku oma vihast kaduvat.) Pai võõras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult täna veidi, üsna veidi äkiline. Tõesti, ta on hea vend, nja ei taha kedagi muud vennaks. (Oodo naeratas ilma tahtmata