Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rullmaterjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tapeet, paan, kliister, paani, tapeedi, betoon, liim, paanid, betoonpõrand, pakse, kliistri, paksem, kangas, tapeedil, plaadid, vinüültapeet, kork, katted, liimid, kihina, kihiks, nurgas, kõigepealt, imav, isolatsioon, sobivus, soojus, pabertapeet, klaaskiudtapeet, struktuurtapeet, seinakate, pintsel, käärid, tapeedid, soojas, soovitavniiskuskindla kergpahtliga. Eemalda pinnalt tolm, sest Lihvi kuivanud pahtlipind lateksvärvid ei nakku tolmuse liivapaberiga. pinnaga. Eemalda lihvimistolm, sest Krundi pind kruntvärviga. lateksvärvid ei nakku tolmuse pinnaga. Krundi pind kruntvärviga. Tapeeditud seinad Kontrolli, kas tapeet on korralikult seina küljes kinni. Eemalda osaliselt lahtine või halvasti kinnitunud tapeet. Parima tulemuse saavutamiseks eemalda pinnalt kogu tapeet. Pese paljandunud pinnalt veega tapeediliimi jäägid. Eemalda tolm ja mustus. Krundi tapeeditud pind enne vesialuselise seinavärviga värvimist alküüdkruntvärviga, mida on vedeldatud vedeldiga 20-30% värvi mahust. Kruntimine on vajalik, kuna tapeediliim lahustub vee toimel ja tapeet võib seina küljest lahti tulla.
Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad Referaat Valga 2016 Tapeetide liigid: • pabertapeet • tekstiiltapeet • vinüültapeet • värvitav tapeet Spetsiaaltapeedi d: • metalltapeedid • looduslikud tapeedid • veluurtapeedid • disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks
Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades
vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid, Tööohutus: kindad, tööriided, prillid Kvaliteedi kontroll: et poleks kohti vahele jäänud, lakk ei oleks tilkunud, jooksma hakanud 6.Tapeetide liigid ja omadused: Pabertapeedid- liim kantakse otse tapeedile, valmistatakse õhukest ja paksemat tüüpi Fliistapeedid- võib panna liimi nii seinale kui paanile, säilitab oma mõõtmed Vinüültapeedid- sobib pesemiseks, Tekstiiltapeedid- säilitavad oma mõõtmed, Klaaskiud tapeedid- värvitavad, pestav Eritapeedid- kork, veluur, metall, ei muuda suurust Kasutusotstarve: kasutatakse seina katte materjalina Säilitus tingimused: säilitada kuivas, horisontaalses asendis
Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised, läikivad, kaetud õhukese metallikihiga, valgus-, pesu- ja tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused
ribaga umbes 5 mm laiune deformatsioonivuuk. Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (Vetonit MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva (fraktsioon 0,5-1,2 mm). Seejärel hõõrutakse kruntaine koos liivaga põrandal laiali. Krunditud põrandale paigaldatakse klaaskiud- armeerimisvõrk. Võrgu paanid ja jätkukohad tehakse 10 cm ülekattega. Seejärel valatakse Vetonit 3300-ga tasanduskiht. Valamise käigus tuleb segu pind laia pahtlilabidaga või ogarulliga siluda, et ei tekiks ülemineku kohtasid, kühmusid ega muid ebatasasusi. Mõne päeva möödudes pärast valamist võib põrandale parketi, PCV või muu katte paigaldada. Käsitasandussegud Need segud on mõeldud käsitsi kasutamiseks. Käsisegudega saab valada ja kujundada
välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi kleepmaterjalid- rullmaterjal, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb
· Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp
pindade valgendamiseks võib kasutada valgendeid sisaldavaid pesupulbreid või kloori sisaldavaid puhastusaineid reljeefseid pindu pestakse harjaga veeplekkide vältimiseks võib pinnad kuivatada aluselise puhastusaine kasutamine vähendab pinna elektriseerumist 1 taluvad lahjendatud happeid ei talu lahusteid Tapeet Tapeetide liigid: pabertapeet tekstiiltapeet vinüültapeet värvitav tapeet Tapeetidest kasutatakse ühiskondlikes ruumides klaaskiudtapeeti, mis hiljem värvitakse. Sellise pinna hooldamine on sama, mis värvitud pindade puhul. Kodudes kasutatavad pabertapeedid kannatavad vaid kuiva meetodiga tolmu eemaldamist. Nn. pestavad tapeedid kannatavad niisket meetodit ja neutraalset puhastusainet. Teras, kroom ja nikkel Terast kasutatakse nii seinte, uste kui ka valamu kraanide, uste käepidemete valmistamisel. Sobivad puhastusmeetodid: niiske ja märg
Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastava professionaali kääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine. Soojustusplaatide kleepimine. Liimi nake aluspinnaga ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2 . Liimi saab plaatidele kanda käsitsi ja masinaga. Soojustusplaatide liimimiseks on kaks meetodit: äär-punkt meetod ja täispinnaline meetod. Täispinnalise meetodi puhul kantakse liim segukammiga 10x12 cm plaadi tagaküljele. Seda kasutatakse ainult täiesti sirge seina puhul, kuna sellise meetodiga ei saa plaate enam aluspinna suhtes õgvendada. Äär-punkt meetodi puhul kantakse seguvall plaadi tagakülje äärele ning pätsikesed ca 10 cm läbimõõduga keskele (tavaliselt 2). Tüübli alla ei tohi jääda seguta kohta. Selle meetodiga saab soojustussüsteemi aluspinna suhtes veidi nihutada Plaat surutakse aluspinda nii, et vähemalt 40 % plaadipinnast oleks liimiga
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28 mm. 600 mm talasammu korral
Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50)
3.2.U1ekuumenenud segu ei tohi katte ehitamisel kasutada. Voib kasutada nagu mittesiduvat materjali aluste, peenardeja nolvade rajamisel. 42. Kirjelda asfaltbetoonsegu paigaldust laoturiga Ettevalmistamisel ja planeerimisel tuleb jalgidajargmist: 1. laotur peab olema enne t66 alustamist tangitud, oli ja kiituselekked korvaldatud 2. laoturi tasandusplaat peab olema paigaldatud 6igesti, piisava laiusega ning 6igesti reguleeritud 3. jaotusteo pikkus peab vastama laotatava paani laiusele ja jaotusteo k6rgus peab vastama paigaldatava kihi paksusele 4. laoturi k6ik funktsioonid toimivad 5. tampur ja vibroplaat peavad olema seadistatud vastavalt paigaldatavale segule ja liikumiskiirusele õigesti reguleeritud 6. automaatsete tasapinna maaramise seadmete kasutamisel tuleb veenduda nende korrasolekus ja 6iges haalesruses. Kopeersuusa kasutamisel peab suusk olema 6ige pikkusega ja 6igesti paigaldatucL 7
Lisaks on sellel hea painduvus- ja suur rebimistugevus. PVC ehk polüvinüülkloriidi baasil valmistatud rull-katusekattematerjal on keemia tööstuses valmistatud materjal (polümeriatsiooni ja vinüülkloriidi monomeer). Maailmas kasutatakse PVC toodangust 50% ehituses. Ehitusmaterjalina on see odav ja üpris vastupidav. Viimaste aastatega on üha enam populaarsust kogunud PVC hakanud asendama traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon, savi, kivi jms. 1.13 PVC PVC katusekattematerjal on kolme kihiline: Pealmine kiht, sisemine kiht, alumine kiht. 1) Pealmine kiht koosneb elastsest PVC'st. See võimaldab kliendil valida erinevate värvitoonide vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus).
Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C
ruumide kaudu • õuealade pindamine enne sisetööde alustamist. 1.1.3 Ehitusaegne- ja järgne koristamine Ehituse käigus tehtud vigu on raske ja vahel isegi võimatu parandada. Vajalik on pindade kaitsmine ja õigeaegne puhastamine. Näiteks tuleb kasutada pindade kaitseks ettenähtud teibi ja see õigeaegselt eemaldada või välja vahetada. Pindade kaitsmiseks ei või kasutada pakke- ega toruteibi, neil on tugevatoimeline liim, mille eemaldamiseks kasutatav lahusti tekitab pinnakattele värvimuutusi. Niiskuskindla teibi liim kinnitub hästi ja seda on pinnalt lihtne eemaldada. Aknaraamide puhastamine võib muutuda probleemiks kui teib on jäänud ehitusjärgselt eemaldamata, kevadel ja suvel kui on tugev päikesekiirgus mis sulatab liimi pinna külge. Raskesti eemaldatav on niiskustõkke jäljed klaasil. Aknaklaasid on tehase poolt töödeldud kaitseainega. Peale akende paigaldamist on vaja võimalikult kiiresti
Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Välistingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. -Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 20. Kergkruus- omadused, kasutus Kasutus : Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel
alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Laudsepaliim (kondiliim) on puhtam ja kvaliteetsem. Kasutatakse puitdetailide liimimisel Kaseiinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvataks pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: - PVA - EPO - Fenool aldehüül - Ja polüuretaanliimid Lakid, värvid Lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina. Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on välimuse ja püsivuse välismõjude vastu.
, tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22 Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsused kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid. Hallide karkassi tüübid: Post sõrestik Tala-post karkass o Kahe kaldega tala o Bumerang tala
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgi pool ava (uks, aken). Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa ja mitte varem, kui ühe ööp ööpäeva möö möödudes dudes seina ladumisest. Täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui 20 mm. Betoon peab tä täitma kõik tü tühemikud müü müüris; ris; 38 19 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad 39
Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse puhul pole soovitatav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil rullmaterjali: betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiust tugikanga. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained, nii et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake. Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv (betooni niiskussisaldus tuleb ära mõõta) . Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole üldjuhul vaja. 44 22 Katusekatte alus: soojustusmat. Kõvad klaasvilla või kivivillplaadid, jäigad vahtpolüuretaan- ja vahtpolüstüreenplaadid (EPS,
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
Omadused: vees kiiresti kivistuv, suur tugevus, suur eksotermia, madal leelisekindlus, tundlik kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust)
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised
annaabi.ee 
