Napoleon Bonaparte kui inimene, väejuht, riigimees Maailmas kõigile tuntud Napoleon oli üks maailma suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud maailma ajalukku. Ta oli suursugune väejuht ja riigimees. Ta oli omaette isiksus. Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning suri 5. mail 1821 51- aastasena. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. Tema sünninimi oli Napoleone Buonaparte, mille ta vahetas 1796 Napoleon Bonaparte vastu. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Ta armus Josephine'i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine'l on armuke ja Napoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine'ga tülis selle tõttu, et Josephine'i sülekoer hammustas Napoleoni ja minu teada nad isegi lahutasid selle tõttu
aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. Kõigepealt õppis ta Brienne sõjakoolis ja hiljem ka Pariisi kõrgemas sõjakoolis. 1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias 1796-1797 saavutatud võidud tõid talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla,
Napoleon I, Prantsusmaa au ja häbi Oma arutluses annan ülevaate Prantsuse väejuhi ja riigitegelase Napoleon Bonaparte elust ja tegudest. lõikudes käsitlen järgmisi teemasid: lapsepõlv, kiire läbilöök sõjaväelasena, keisriks kroonimine, ,,Tsiviilkoodeks", saatmine Elba saarele, troonile naasmine ning St. Helena saarele saatmineNapoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel. Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. Kõigepealt õppis ta Brienne sõjakoolis ja hiljem
Sisukord 1. Sissejuhatus Maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks oli Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. 2. Elulugu Napoleon Bonaparte on sündinud Korsikal 15. augustil 1769. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina
Napoleon I inimese, väejuhi ja valitsejana Maailmakuulus Napoleon oli üks läbi aegade suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud ajalukku. Ta oli suursugune inimene, väejuht ja valitseja. Napoleon I Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna jõukus võimaldasid talle hariduse, mis oli tavalistele korsiklastele kättesaamatu. 9-aastasena võeti Napoleon Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema selle pärast. Lõpetamise järel asus ta edasi õppima École Militaire'i Pariisisi. Ta armus Josephine’i ja abiellus temaga. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg, kes 1815
"Napoleon Bonaparte tähtsus ajaloos" Arutlus Korsika saarel sündinud Napoleon Bonaparte saadeti 9-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli, kus ta juba nõnda noorelt oma vapruse ja sihikindla tahtejõuga silma paistis. Revoutsioon avas poisile kiire tõusutee 24- aastasena ülendati ta kindraliks. Parima vabariikliku kuulsusega kindral haaras sõjaväe abil 1799. aastal 9. novembril riigipöördega Prantsusmaal võimu ning kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi, saades ise Prantsusmaa esimeseks konsulaadiks
augustil 1769. aastal Korsika saarel. Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. 1792. aastal astus ta jakobiinideklubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee – juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse. Ta sai ise esimeseks konsuliks. T’nu Rahvahääletuse tulemustele sai ta eluaegseks konsuliks. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale.1804. aastal kuulutas Senat Napoleoni Prantsuse keisriks. Vanaajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Kroonimise kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle
NAPOLEON NAPOLEON q Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte q 15. 08. 1769 05. 05. 1821 q Sündis Korsika saarel q Sünninimi oli Napoleone di Buonaparte PÄRITOLU q Pärit vaesunud aadliku perekonnast q Isa Carlo Buanoparte q Ema Letizia Ramolino q Kümme õde venda q Ristiti 21.07. 1770 ISELOOM Auahne Isikukuulsus Karm ja halastamatu Tujukas Ailuroobik Taiplik ISIKLIK ELU Abielu Josephine de Beauharnais'iga 1796 1810 Abielu Marie Luise'ga 1810 1821 Palju abieluväliseid lapsi NOORUSAASTAD q 9 aastasena saadeti sõjakooli q Brienne´i sõjakool q Pariisi kõrgem sõjakool q Sõjaväes teenis suurtükiväeleitnandina q 24 aastasena ülendati kindraliks q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigi
Kõik kommentaarid