50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaauna
Õppematerjali autor
· Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säilib kaua oma müügiväärtust kaotamata · Graniit salvestab sooja · Atraktiivne välimus ja suhteline kõvadus muudavad selle mitmekülgseks ehitusmaterjaliks Graniidi keemilised ja füüsikalised omadused · Poorne läbivus
Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning
DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud ladinakeelsest sõnast granum, mis tähendabki tera. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Eestis esineb graniiti sügaval maapõues settekivimite all. Seetõttu graniit Eestis ei paljandu -- erinevalt Soomest, kus on see ka rahvuskiviks. Värvus: enamasti hele roosakas-punakas või hallikas
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,
ning isegi ehete valmistamisel Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist
Looduslikud ehitusmaterjalid Tehislikud ehitusmaterjalid Paas Tellised Graniit Lubi Liiv Tsement savi Klaas Kivimid Mineraalid Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest. Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked. kristallilisel kujul. ..
Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid