Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse
saada. Piirkonnakohtuniku poole pöörduti vaid erandjuhtudel. 4. Milline oli Siiditee tähtsus Euraasia eri piirkondade kultuuri levikus ning kaubavahetuses? Suur Siiditee lõi kaubanduslikud sidemed Vahemere piirkonnaga. Läbi siiditee levisid avastused ja kultuurilised eripärad ka teistesse maadesse. Siiditee äärde tekkis linnu ning Siiditee oli majanduslikult mitmetele riikidele ülitähtis. 5. Kuivõrd kajastus patriarhaalsus Hiina ühiskonnas ning religioonis? Patriarhaalne perekond Hiinas lähtus kahest põhimõttet: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. Need kodust kaasa saadud põhimõttes saatsid hiinlasi kogu elu. See kajastus ka seadustes. Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naistel oli allutatud positsioon.Konfutsianism, aga nõudis, et mees peab naise eest armastusega hoolt kandma.
· tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia · kasutatakse võimalust, et anda tööd (lumekoristus, töötud tööle) Kolmas tee ja sotsiaalliberalism:
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks. Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate
riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2. India 2. 176 000 000 3. Pakistan 3. 167 000 000 4. Bangladesh 4. 134 000 000 5. Nigeeria 5. 77 000 000 6. Egiptus 6. 77 000 000 7. Iraan 7. 74 000 000 8. Türgi 8. 71 000 000 9. Alzeeria 9. 35 000 000 10.Maroko 10.32 000 000 1. Islamimaade varane ajalugu 1.1. Araabia varane ühiskond · Beduiinid sõltumatud hõimud kaamel veritasu patriarhaalsus · Meka Kaaba tempel polüteism Beduiin Kaaba tempel 1.2. Prohvet Muhamed (570-632) · Kirjaoskamatu kaupmees Mekast kuulutas suuliselt · 610 esimene ilmutus · 622 põgenemine Mekast (hidzra) moslemite ajaarvamise algus · 630 tagasipöördumine Mekasse Araabia riigi teke Mediina Quba mosee 1.3. Islami levik kalifaadi ajal · Kalifaat Araabia riik Lähis-Idas, Kesk- Aasias ja Põhja-Aafrikas (7.-10. saj)
patriitsid ning plebeid. Kirjeldatud protsessist kujunes välja ka patroonide ning klientide suhe, mis seisnes jõukamate sugukondade liikmete poolt madalametest ühiskonnakihtidest inimeste enda kaitse alla võtmine, saades seeläbi vastutasuks viimaste ustavuse, toetuse ning sõnakuulelikkuse ühiskondlikul tasandil. Kuivõrd uute kihtide tekkega muutus Vana-Rooma riigis sugukondlik ühiskonnakorraldus, säilis perekonna patriarhaalne ülesehitus. 2 Vana-Rooma perekonna (ld k familia) patriarhaalsus seisnes olukorras, kus leibkonna võimutäius kuulus ainuisikuliselt pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naissoost pereliikmetele ka täiskasvanud pojad oma peredega ning orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. 3 Vana- Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuivõrd Rooma naine oli tol ajal täielikult kas oma isa või abikaasa võimu all, polnud ta siiski avalikust elust täielikult kõrvale jäetud
4.2. JAAPANI PEREKONNASÜSTEEM Perekond kui ühiskonna algrakk avaldab indiviidi sotsialiseerumisele otsustavat mõju. Just perekonnas saab alguse kultuuriväärtuste omandamine. Võiks koguni öelda, et perekond on rahvuse sotsiaalse psühholoogis peegel. Iga rahvas kultiveerib oma, põhiliselt muutumatu, üksnes temale iseloomulikku perekondlike suhete õhkkonna. Tänapäeva jaapani perekond on minevikust alal hoidnud mitmeid spetsiifilisi iseärasusi, milledest tähtsaim on patriarhaalsus. Iga laps, kes jaapani perekonnas sünnib, saab erineva kohtlemise osaliseks. Perekonnaliikmete eriline soosing kuulub esimesele pojale. Üsna pea hakkab ta vanemate suhtumise mõjul tunnetama oma tähtsust, mis soodustab tema iseloomus egotsentrismi ja ergutab püüdlusi liidrikohale. Kuigi teaduse ja tehnika valdkondades viimastel aastakümnetel maailma hämmastanud tänapäeva Jaapanis on patriarhaalsus teataval määral summutatud, murrab ta ometi kultuuri
alust; radikaalsed feministid näevad kõikjal meeste kontrolli naiste üle, patriarhaalset domineerimist ning püüavad saavutada naise vaatepunktist mõtestatud uut reaalsust. Lihtsustatult öeldes leiduvad mõõdukad feministid, kes rõhutavad, et naine on samasugune nagu mees, ja on olemas radikaalsed feministid, kes rõhutavad, et naine on erinev mehest ja parem kui mees. Kuigi radikaalid väidavad, et patriarhaalsus on ühiskonna vana probleem, seostab enamik feministe naise olukorra halvenemist industriaalühiskonna ja kapitalistliku tootmisviisi tekkega. Enne 17. sajandit töötas iga Lääne-Euroopa pereliige oma perekonna jaoks, perekond oli nii tootmis- kui ka tarbimisüksus. Industriaalühiskond lahutas töötegemise koha tarbijast, perekonnast ning muutis naised oma meestest sõltuvaks. Naised jäid seotuks koduse sfääriga ning mehed avaliku elu sfääriga. Muutusid ka naiste ja meeste suhted
Essentsialism usk ainulaadselt naiselikku olemusse, mis on kultuuriliste tingimuste taga. Peegelpilt biologismist, mis aastasadu õigustas naiste rõhumist teadustades loomulikku meeste ülemvõimu. Gynocentric E. Showalteri mõiste; raamistik analüüsimaks naiste kirjandust või selleks, et arendada uusi tõlgendamise mudeleid, mis põhinevad naiste kogemuse uurimusel. Vastandutakse sellele, et kohaneda meeste mudelite ja teooriatega. Patriarhaalsus ajalooliselt kujunenud meeste-kesksed sotsiaalsed kokkulepped, millest on välja kujunenud naiste rõhumine. Meeste normid on standardiks, mille järgi kõik naised peavad toimima. 10 3.3. Feministlik kirjanduskriitika A. Puskini luuletuse ,,Pihtimus" põhjal. Proovin analüüsida Puskini luuletust ,,Pihtimus" tuginedes dr. Visam Mansuri feministliku kirjanduskriitika praktilistele nõuannetele.
Ajalooliste formatsioonide lõpp Kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus
® Ajalooliste formatsioonide lõpp: kommunistlik unistusteühiskond Praktikas õigustuste otsimine NLKP jt võimu hoidmiseks. Lenin, Stalin, Mao. Tänapäeva Hiina, Kuuba, Põhja-Korea Klassikaline sotsiaaldemokraatia ® Riigi keskne osa ühiskonnaelus ® Kollektivism, korporatiivsus ® Keynesism, nõudluse juhtimine ® Segamajandus, üldine tööhõive ® Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik ® Traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus ® Madal keskkonnateadvus (tööstus) ® Internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ® Uus demokraatlik riik, pluralism ® Aktiivne kodanikeühiskond ja -tunne ® Demokraatlik perekond (lähisuhted) ® Uus segamajandus ® Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus ® Positiivne hoolekanne ® Sotsiaalse investeeringu riik ® Kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv) ® Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism
· Ühiskondlike leivamagasinide ülalpidamine Kultuuriliskasvatuslik funktsioon: · Pidude läbiviimine · Puhkuste organiseerimine · Koolide ja raamatukogude ülalpidamine Usuline funktsioon: · Vaimulike valimine · Kirikute ülalpidamine · Noorte usuline kasvatamine // TALURAHVAKOGUKOND ??? LINNAKOGUKOND Oli tegemist talurahvakogukonnale sarnase institutsiooniga. Algselt erines ainult juriidiliselt. Linnakogukonnas kaob patriarhaalsus, omavaheliste suhete intiimsus. Hakkab tekkima teistsugune tööeetika, sest linnadel oli õigus tegeleda kaubandusega ning see nõudis teisi eetikanorme. Linnakogukond hakkab murenema ning 19. sajandi teiseks pooleks, suurte reformide ajastu lõpuks, on linnades võimule saanud ühiskondlik elukorraldus. AADLIKORPORATSIOONID Aadlikel puudus linnarahvale ja talurahvale omane kogukond. Esimeseks ühenduseks võiks pidada Peeter I aegset
Agraarühiskonnas oli rikkuseks maa, mille peal kõik kasvab. Rahvas vajab rohkem paremat maad. Industriaalühiskonnas on rikkuseks peale maa veel tööjõud ja kapital. Riigi õitsengu aluseks on kvalifitseeritud tööjõud ja kapitali rohkus. Infoühiskonnas on rikkuseks hoopis teised asjad kui eelnevates formatsioonides: teadmised ja inimese individuaalsus. Lähtuvalt Alvin Tofflerist on loomulik, et agraarühiskonnas tekkis patriarhaalsus, meeste ülemvõim, kuna maatöö annab eelised füüsiliselt tugevamale poolele; on loomulik, et naine peab kodus lapsi kasvatama ja suppi keetma, kui mees müttab põllul. Industriaalühiskonnas väärtuste süsteem muutub, patriarhaalsuse adekvaatsus hakkab vähenema. Kapital kui rikkus ei ole seotud sooga; võib öelda, et kapitalil ei ole ei rahvust ega sugu. Infoühiskonnas sugu kui determineeriv kategooria mängib veelgi väiksemat rolli, kuna ei ole olemas erilisi nais- ja meesteadmisi
Kultuur 16. september 2009. a. 11:18 Egiptus Ühine Meopotaamia Loodusolud Korrapärased üleujutused, Savi ja pilliroog Korrapäratud üleujutused kivi jt maavarad Ühiskond, Väga rangelt hierarhiline, Klassiühiskond, perepea - mees. Vähem määratud hierarhiad, eluolu sood peaaegu võrdsed. patriarhaalsus. Linnaühiskond. Maaühiskond. Orjades Vabad töölised suur roll Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik sõjapealik.
vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus, võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne, sotsiaalse investeeringu riik, kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv), ülemaailmne demokraatia. 52. Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole.
Uue värsimõõduga ballaadid kujunesid soositud ja tuntud rahvalauludeks. LÜÜRILISED RUNOD Elamise karmid tingimused Kalevalamõõduline lüürika tulvab välja karjala naise maailmast. Tundub, et mehed on naiste lüürilistesse lauludesse suhtunud ükskõikselt või koguni halvustavalt. Naised sattusid agraarse vaesuse kultuuris rohkem raskustesse. Talunaise elukeskkond moodustus perest, talust ja seda ümbritsevast külaühiskonnast. Naisel puudus maa pärimise õigus, peres oli tugev patriarhaalsus. Naiste lüürilised laulud peegeldasid nende elukaart. Suhted pere, naabritega. Jahmatavalt otsekohesed, avameelsed. Käsitletakse ka negatiivseid kogemusi ja hingeseisundeid. Unelm emast Soome rahvaluule on tagasihoidlik positiivsete tunnete- armastuse, helluse ja kiindumuse väljendamises. Seetõttu ehk tunduvadki Lõuna-Karjalaste naiste emaainelised runod peaaegu kirglikult. Ema jumaldamine, täiskasvanud tütre emaigatsuse jõulisus. Emalaulud selgitavad
Selles filmis uurib käte liikumist - toob seose, et nendes kultuurides, kus tantsijatel käed liiguvad lineaarselt- sirgjooneliselt, need rahvad kasutavad töö tegemisel kas puidust, kivist või luust tööriistu ja tegelevad tavaliselt kas küttimise, koriluse või aiaviljelusega ja need ühiskonnad, kus on iseloomulik käte laineline liikumine, need kasutavad metallist tööriistu, tegevad karjakasvatusega või künnipõllundusega ja neile on iseloomulik teatud hierarhilisus, patriarhaalsus. Ühiskonnad kus käed liigivad spiraalselt, neil on omased metallist tööriistad, suur enamus neist ühiskondadest elatub niisutuspõllundusest ja on äärmiselt hierarhilised ühiskonnad (selge käsuliin). Teiselt poolt uuris keha liikumist tervikuna. Osade kultuuride tantsudes liigub keha kui üks üksus (kehaga koos käed, selg jne) (see on sõltuv geograafilisest asendist) - külmas kliimas elavates ühiskondades
taastootjad 2) laste sotsialiseerujad 3) seksuaalobjektid 4) kaupade tootjad. Naised tuleb vabastada kõikidest neist funktsioonidest, alles siis tekib võrdsus. Postmodernistlik feminism – liberalistlik feminism on valesti asetatud: naiste eesmärkide definitsioon mehe terminites, naised peaksid vabanema läbi enese realiseerimise naisena. Sugudevaheline erinevus on oluline poliitiline eristusjoon ühiskonnas. Poliitika eksisteerib kõikides elu sfäärides. Patriarhaalsus mõjutab majandust, poliitikat, kultuuri, moraali, religiooni jne. Kõikides alavääristatakse just naist meeste kriteeriumide järgi. Naistele on jäetud vaid passiivne roll ning see surub alla nende tegeliku olemuse. Poliitilised institutsioonid Eestis Parlament ehk Riigikogu Kujunemine Parlament tuleneb pr. keelsest sõnast, mis tähendab kõnelema ehk „lobisemine“ ongi nende töö Põhiseaduse Assamblee (PA) ainsaks ülesandeks oli Eestile uue põhiseaduse koostamine
§ 377: Üle 16-aastaste laste kohta antakse erinevaid reegleid. Sel puhul võib isa ainult taotleda lapse vangistamist, taotlust kontrollivad teatud ametkonnad, mis võivad selle heaks kiita või tagasi lükata. Kui laps on 16-aasta vanune, on isal tingimusteta õigus last võimude abiga vangistada. Alla 16-aastasel lapsel ei ole mingit kaitset. Abielu ja perekonnaõiguse normid BGB-is Abikaasade suhted: · Tugev patriarhaalsus, naine võimetu sooritama õiguslikke tehinguid, · naisel kohustus võtta mehe nimi, · naine vastutav laste kasvatamise eest, kuid kasvatusmeetodi valib mees, · lahutuse korral jääb laste eestkoste ikkagi mehele, olgugi, et naisel on hooldusõigus, · naisel on kohustus majapidamist korraldada, mees võib keelata naisel tööle minna, kui ta kodu ideaalselt ei korralda. 1958a. reformiga säilisid ikkagi samad soorollid. BGB Abieluvaraõigus
annaabi.ee 
