sest soovides edu ja võimutu temale, tunneks ta end süüdi kodumaa ees. 2.pilt Templis. Piduliku rituaaliga pühitsetakse Radames väejuhiks II vaatus Ümbritsetuna lähikondseist valmistub Amneris Radamese pidulikuks vastuvõtuks, mis toimub pärast Egiptuse vägede hiilgavat võitu. Aida ei ole võidust veel kuulnud. Seda ära kasutades püüab armukade Amneris kavalusega teada saada, kas kaunis orjatar on tema rivaal. Ta räägib Radamese langemisest. Aida pisarad kinnitavad Amnerise kahtlusi. Kui Amneris tunnistab, et ta ei rääkinud tõtt, ja kõneleb võidust, reedab rõõmusära orjatari silmis veel paremini tema tundeid Radamese vastu. Siitpeale näeb Amneris Aidas oma võistlejat. Ta alandab teda käsuga olla orjatarina ta kõrval Radamese triumfikäigul. 2. pilt Pidulike marsihelidega tervitatakse Radamest ja ta võidukat väge. Tänuks võidu eest lubab vaarao täita Radamese soovid. Tuuakse vange. Nende hulgas on ka Aida isa, Etioopia kuningas Amonasro
oktoobril Chicagos. Eelesietendused algasid 12. novembril ning esietendus toimus 9. detsembril 1999. Chicago etendused kestsid 2000. aasta 9. jaanuarini. Aida Broadwayl Broadway eelesietendused algasid 25. veebruaril 2000 ja esietendus oli 23. märtsil 2000. 17. augustil 2002 mängiti Aidat Broadwayl Palace Theatre 'is 1000. korda. Broadway etenduse plaat ilmus 13. juunil 2000 ja see võitis 2001. aasta 21. veebruaril parima muusikaliplaadi Grammy auhinna. Auhinnad Amnerise osatäitja Sherie Rene Scott sai auhinna Clarence Derwent Award, mida Actors' Equity annab välja kõige lootustandvamatele näitlejatele New Yorgis. Heather Headley (Aida) kandideeris ühingu Outer Critics Circle auhinnale väljapaistvale muusikalinäitlejannale. Bob Crowley kandideeris parima kostüümikujunduse Tony auhinnale ja võitis parima lavakujunduse Tony auhinna. Natasha Katz võitis parima valguskujunduse Tony auhinna.
aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist.
esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides (Amnerise seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa hästi reguleeritud helitehnika -- aga ennekõike orkestri, koori ja solistide tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt. ,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või seda hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki
tehes omapoolseid ettepanekuid, nõudis Verdi laval asuvate publikuloozide ärakoristamist ja orkestri nähtamatuks muutmist. "Aida" lihtne, selge ja teravate konfliktidega süzee on Verdi parimate ooperitega lähedaselt seotud. Armastuskolmnurgaga piirdumata tõuseb helitöö keskseks ideeks vabadusaate ja õnneigatsuste, vägivalla ja rõhumise saatuslik kokkupõrkamine. Aida, Radamese ja etiooplaste, osalt ka oma tundeis lõhestatud Amnerise kannatuste kõrvale seab Verdi "Don Carlose" inkvisiitorlikkusega muusikalises suguluses olevate preestrite inimvaenulikkuse. Stiliseerimisest ja arhaiseerimisest kauged ooperikangelased jäävad kaasaegselt tegutsevaiks ja tundvaiks inimesteks. Ehkki "Aida" dramaturgilises ülesehituses esineb mitmeid "suure ooperi" eripärasusi, pole see enam tinglik lavateos, vaid tegevustikult nõtke ja tõepärane muusikaline draama. Haarab
annaabi.ee 
