➔ Tappis tuimalt autojuhte. ➔ Mitte väga oluline roll romaanis. Konfliktid, siseheitlus ➔Peategelase konflikt iseendaga. ➔Hundi ja inimese sisevõitlus. ➔Kodanlikkuse põlgamine, kuid samas selles maailmas elamine. ➔Tüli professoriga Goethe portree pärast. ➔Konflik Pabloga Maria pärast. Miks? ➔Kõrged ideaalid. Pettumus elus. Murede uputamine alkoholiklaasi, narkootikumid. ➔Loomalik instinkt hävitada, olla eemal. Mida tahtis autor romaaniga öelda? ➔ Isegi olles üle elanud lõputuna näiva võitluse enda sees, on siiski võimalik leida elus uus siht ja tahtmine lihtsalt edasi elada. ➔ Hea sõber võib sinus välja tuua seni peidus olnud poole. ➔ Iseenda erinevad minad tuleb üles leida, nendega leppida ja need koos toimima panna. Teose sõnavara ➔ Ladus, mõnus tekst. ➔ Tundeküllased, pikad-pikad kirjeldused. ➔ Palju uusi sõnu, sõnavara täienes,
Autlus filmi ,,Tunnid" põhjal Naise elu ühes ainsas päevas. Film rääkis kolmest naisest, kes kõik olid seotud romaaniga ,,Proua Dalloway".Esimene neist oli Clarissa Vaughan , kes korraldas pidu oma AIDS-i haige sõbra ja poeedi Richardi auks(2001).Teine naine oli Laura Brown,kes oli 1950. aastate California koduperenaine,kes oli rase ning kellel oli väike poeg Richie.Kolmas naine oli Virginia Woolf ise,kes kannatas depressiooni ja vaimse tasakaalutuse all ning samal ajal kirjutas oma romaani.(1920.) Kui võtta seda filmist pärit lauset nii nagu ta on,tundub see muidugi väga
põhimõtetega ning ei sallinud petmist ega saladusi. Tahtis Doriani hoida Henryga suhtlemast, sest teadis lordi halba mõju. 2) Missugusest moraalist räägib Wilde ma teoses? Wilde soovib lugejatele meelde tuletada, et halb seltskond rikub head kombed. Dorian oli nooruses heasüdamlik ja siiras, kuid pärast tutvumist Henryga muutub aja jooksul temasarnaseks. Ta kaotab head sõbrad, oskuse armastada ja kaasa tunda ning lõpuks ka oma elu. 3) Kas Wilde suutis oma romaaniga näidata, et kunstil pole muud eesmärki, kui olla ilus? Põhjendus, näide Oscar Wilde on pigem rõhutanud kunsti mitut eesmärki kui üht ja ainsat. Nimelt on kunsti üheks suurimaks eesmärgiks tuua esile inimese sisemine maailm. Dorian üritab teose viimases peatükis vabaneda maalist seda noaga katki lõigates. Ja nagu nii see (nuga) oli tapnud kunstniku, nii tapab see kunstniku teose kõige ta tähendusega. See tapab mineviku, ja kui minevik on surnud, on ta vaba
Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga. Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal.Romaan loob pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Raamatu peategelane on Taavi Raudoja, kes saabub koju Teisest maailmasõjast. Ta üritab pingsalt kokku saada oma perega ehk oma naise ja lapsega.Perega kohtudes plaanisid nad põgenemise kuid kõik ei läinud nii nagu plaanitud ja Taavi sattus pikaks ajaks vangi
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks
Toomas Nipernaadi kui geniaalne avantürist A.Gailit tõi oma suurepärase romaaniga "Toomas Nipernaadi" Eesti kirjandusse uue tegelaskarakteri, mis on omane romantilisele seiklejale. Kui ta 1928. aastal oma romaaniga ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Arvan, et Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi oli
· Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) · Virumaa 18. kirjanduslaureaat · Apollo töötajate lemmikraamat 2005 ("Kroonu") · Sirbi aastapreemia 2004 Aitäh kuulamast
saadavad. Naised on nagu autod: kujult erinevad, kuid tööpõhimõtted on üldjoontes sarnased. Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime. Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama. Küsimused Mis aastast on Sass Henno Kirjanike Liidu liige ? Kus ülikoolis ta õppis ? Mis romaaniga tuli Sass 2005 aastal võitjaks? Kasutatud kirjandus www.google.ee /Sass Henno www.neti.ee /Sass Henno
toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks peaaegu le. Seda romaani tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning 1930 vndati sellest ka film. 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee".Aastal 1933 lasid natsionaalsotsialistid tema teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ka Saksa kodakondsus. 1945 ilmus romaan "Arc de Triomphe".Ka sellest vndati 1948.aastal film. 1971 ilmus postuumselt tema viimane romaan "Varjud paradiisis".(aasta prast tema surma)
Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi teistest inimestest. Raamatutest saab teada väga palju huvitavaid fakte ja ning see laiendab ka teie silmaringi. Raamat on teile abiks isegi siis, kui teil on vaja midagi millegi kohta teada. Raamat informeerib ja harib inimesi, sellepärast peabki inimene raamatuid lugema
James Fenimore Cooper oli ameerika kirjanik .Kellel eristati kolme loomingut ,milleks olid indiaaniharud,ajaloolised ja mereainelised teemad.Kuulsaks sai Cooper romaaniga ,,Salakuulaja". Parimad teosed aga indiaaniromaanidest olid : ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeia", ,,Rajaleidja" ning ,,Hirvekütt".Enamjaolt nende sisud sisaldasid indiaaniharude võistlusi kolonisaatoritega.Kes peaks olema sisserändajad.Teosed on looduskirjeldusega . Hirvekütt Selles raamatus esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745 aastate vahel .Selles teoses võib liigitada tegelased kaheks: head ja halvad.Raamatu peategelaseks on Hirvekütt,kelle
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend
programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja- sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt. Maailma tuntumate sümfooniate hulka kuulub kahtlemata Beethoveni 5. Sümfoonia. Teos algab lühikese peateemaga, mille kohta olevat auto rise äelnud: "Nii koputab saatus uksele." Sellest ka laialt levinud nimetus "Saatusesümfoonia". I osa on kirjutatud traditsiooniliselt sonata-allegro vormis. Peateema (c-mollis) on
1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 2. 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 3. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. Pildid 1904 1910 1938 6.aprill 1912 1917
Suhted omavahel Katkised perekonnad Suhted tüdrukutega Vangis olek Hinnang teosele Hea raamat, mis oli kirjutatud sujuvalt ja noortepäraselt. Siiski ei olnud see päris minu maitse, sest oli meeletult palju roppuseid ja veidi liiga julm. Raamat vastas ootustele ja soovitan kõigile, kellele meeldivad realistlikud ja põnevust täis raamatud. Sass Henno Sass Henno sündis sügisel 1982. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina.Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina.Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Gabriel García Márquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees'' Analüüs Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927 Aracatacas. Ta on Colombia kirjanik ja publitsist, kes pälvis 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Tema teostes kajastub postmodernismi tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega
Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 1914-1925 - kõrgperiood; novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus"). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925-1971 - psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimas" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismi. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("´Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestuste raamatutel, artiklitel ja uurimustel ("Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", Ado Grenzsteini lahkumine"). Teosed: "Väike Illimar" (1962) "Reisikirjad" (1961) "Mälestused" (1960) "Valik kriitilisi töid" (1959)
· Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes 12. Missuguseid kirjanikke tähistatakse ühisnimetajaga ,,kadunud põlvkond"? E. Hemingway, E.M.Remarque, F.S.Fitzgerald ,,Kadunud põlvkond" tähistab kirjanikke, kelle maailmavaate kujnemist ja loomingut mõjutasid sõjakogemused, kellelt oli sõda röövinud hingelise tasakaalu. Endised ideaalid olid asendunud hirmuunenägudega. 13. Missuguse romaaniga kindlustas oma koha kirjandusloos K. Vonnegut (1969)? ,,Tapamaja, korpus viis" 14. Missuguse koolkonna / teooria lõi B. Brecht? B. Brecht lõi eepilise teatri teooria. 15. Missugust perioodi peetakse postmodernismi sünniajaks? Millal muutus postmodernism moeterminiks? Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.saj. 60.-70. aastaid. Postmodernism muutus moeterminiks 1980ndatel aastatel.
Pilet nr.5 Knut Hamsun 1859-1952 Knut Hamsun on norrakas sündis 1859.Isa oli külarätsepp.Kooli haridus praktiliselt puudub.Ta oli vähekindlustatud perekonnast ja proovis kaks korda õnne Ameerikas.Eneseväljendamis vajadus tekkis varakult, juba kaheksateistkümneaastaselt kirjutasta talupojaelu käsitlevaid jutustusi.Kolmekümneaastaselt sai kuulsaks romaaniga "Nälg". Abielu inspireeris teda kirjutama "Viktooriat" kuus aastat peale teose ilmumist ta lahutas.Ta abiellus uuest ja kolis uue naisega maale elama.Vananedes süveneb põlgus linnaelu, tsivilisatsiooni vastu.Hamsun muutub kultuurikriitikuks ja moralistiks.Pärast Esimest maailmasõda valitseb kirjaniku hinges sügav pessimism.Oma hoiaku tõttu saksaokupatsiooni aastatel sai temast traagiline kuju.Asudes sakslaste poolele kutsus ta oma kaaslasi üles loobuma sakslastele vastupanu osutamast
• August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. • Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus. TEOSED Romaanid Novellikogud • "Joonatan Hingemaa • "Vaeste-Patuste alev" eksirännakud" (1930) (1927) • "Kotkapoeg" (1932) • "Tuhkur hobune" (1928– • "Reisijad lõppjaamas"
RÄNDAMINE Kui August Gailit 1928. aastal oma romaaniga ,,Toomas Niperaadi" ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, läks, käis ja oli ta täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud.
6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934;
Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endis, nende metsikus mõttemaailmas. Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin end seda lugema. ’’Kärbeste Jumal’’ ei ole kindlasti selline raamat, millest saab aru lihtsalt silmadega üle ridade minnes ja natuke kaasa mõeldes. Seda raamatut lugedes peab olema tähelepanelik ja kaasa mõtlema, kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal. Kuna tegemist on romaaniga, siis on selles raamatus seletusi ja kirjeldusi väga palju ning põhjalikult. See oli selle raamatu juures, see mis mulle kõige vähem meeldis.Seal oli natuke liiga palju detaile, mis oleks võinud ka olemata olla. Üldiselt , raamatu alguses üllatusin, kui kaasahaarav ja põnev see oli, kuid teisest küljest oli raamat oodatust jõhkram, vastikum ning sügavama sisuga-mis ei ole üldse negatiivne vaid lihtsalt mõtlemapanev. Raamatus oli välja toodud inimese
oleks Surm uude kodulinna puhkusele saabunud, mitte vikatimehe tööd tegema. See raamat pani ka mõtlema, kuidas me ise hindame oma elu ja suhtume sellesse. Et me ei saa muuta teiste eksimisi isegi, kui me sooviks seda, vaid nad peavad nägema ja kogema seda ise. Ehk nagu on ka ütlus: "Oma vigadest õpitakse". Ma soovitaksin seda raamatut kõigile. Kuna raamat on kirjutatud poisi perspektiivist, siis ei ole tegu ülilääge romaaniga ja sobiks lugemiseks ka inimestele, kes ei ole suured romaani sõbrad.
Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Kitsamas tähenduses on realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud loodus- ja ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism * 1860
a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83aastane. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------- BETTI ALVER (maalinud: Helle Vahersalu) Betti Alver (kodanikunimi Elisabet Lepik) (23. XI 1906 Jõgeva - Tartu 29. XI 1989), eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1981). Õppis 1924 - 27 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas romaaniga "Tuulearmuke" (1927), sellele järgnesid jutustus "Invaliidid" (1930) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Tõusis 1930. aastail filosoofilise kallakuga mõtteselge ja vormikindla lüürikaga üheks kaasaja hoomatavaimaks luuletajaks (kogu "Tolm ja tuli" 1936). 1960. a-il saavutas Alveri mõtterikas sisendusjõuline ning kõrge vormi- ja keelekultuuriga luule eesti lüürikas silmapaistva koha. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning
Kogu tegevus on üsna segipaisatud ning sisu mõistmiseks tuleb seda üsna pingeliselt jälgida. Kurt Vonneguti romaan ,,Tapamaja, korpus viis" on üks parimaid sõjavastaseid postmodernistlikke romaane, mis kirjutatud. Põhilised tunnused, mis on omased postmodernistlikule romaanile esinesid ka Vonneguti teoses. Nendeks on ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu ning fragmentaarsus. Kõik see muudabki teose niivõrd eripäraseks võrreldes traditsioonilise romaaniga. Hanna Reinol 12. b
Näkimadalad I Herman Sergo Teos on välja antud aastal 1984 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Herman Sergo. Tegemist on ajaloolise romaaniga, mis jutustab Hiiumaa vabade rootsi soost talupoegade elust 18. sajandil. Esimese osa tegevus toimub vahetult pärast Eestimaa liitmist Vene impeeriumiga. Raamat räägib põhiliselt noorest Skalluse tare peremees Clemetist ning Clemeti poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on
Saksamaal valitses kriis, millest õnnestus väljuda alles 1924. Tähtis oli aaria rass, kommuniste, juute ja mustlasi hävitati mürgikaasiga. Minu arvates kajastuvad teoses vägagi hästi raamatus kirjeldatud sõjakoledused nagu nt mürgigaasiga tapmine ja pidev hirmu all olek mõne mürsu alla jääda, mis kindlasti oli psühholoogiliselt hävitav. Allikas: http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/natsisaksa.html • Selle romaaniga on autoril kindlasti kindel koht rahvuskirjanduses, sest see raamat kirjeldab selgelt seda, kuidas Saksa poisid pidid väga noorelt koolipingist minema rindele. Paljud said surma ja need, kes jäid ellu said eluaegse vaimse trauma. Selles romaanis esineb ühiskondlikult rahvuslikke aspekte. • 02.veebruar 1917 Mind saadeti rindele juba peaaegu pool aastat tagasi, aga ma pole ikka veel suutnud selle eluga harjuda
Ta oli arbujatest kõige vahetum ja intiimsem, enamasti väljendab ta oma isiklikke tundeid ja elamusi. Ta suudab vältida armastusluule trafaretsust ja on tundlik loodusvaatleja. Paul Viiding sündis Valgas 22. Mail. Ta oli kirjanik kriitik ning tõlkija. 1930.aastal lõpetas Tartu Ülikooli matemaatikas., tema tähtsaimaks teoseks on 1935. aastal kirjutatud ,,Traataed". Betti Alver sündis Jõgeval 23. Novembril. Ta alustas kirjanduslikku loomingut gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaaniga ,,Tuulearmuke", mis sai kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistlusel teise auhinna. Tolmu ja tule keskseid teemasid on kunst. Heiti Talvik sündis Tartus, juba lapsepõlves huvitus kirjandusest. Ta oli ka üks Arbujate juhtvaime. Abiellus Betti Alveriga. Ta suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis. Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik ,,1934 ning ,,Kohtupäev" 1937. Bernard Kangro sündis Võrumaal. 1929-1938 Tartu Ülikoolis- eesti ja üldise kirjanduse
Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates on nähtav-kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest. Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili. Ametliku sõjaheroilisuse maandab iroonia abil. Väljendas protesti sõja vastu. Teosed- ,,Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)", ,,Vanamees ja meri". William Faulkner (1897-1962) Looming näitab kui suhteline ja lihtsustav on kirjanduse lahterdamine ,,modernismiks" ja ,,realismiks." Teosed tihedalt seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga. Mõned teosed kuuluvad realismi parimate näidete hulka. Poolehoid kuulub ärasegamatult kapitalismi võidukäigu ohvritele(neegrid, vaesed, segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega.
kus õppis inglise keelt ja kirjandust. Kirjandusse tuligi ta kõigepealt kui inglise ja ameerika kirjanduse tõlkija. Seejärel tutvus ta kirjastajaga, kes julgustas teda ise kirjutama hakkama. Desarthe alustas lastele ja noortele mõeldud raamatutega ning jätkab sellega siiani. Prantsuse laste lemmikuteks on saanud raamatud, nagu: "Ma ei armasta sind, Paulus" , "Pingviin Juanita","Kuningas Ferdinand" Laiema tuntuse saavutas ta 1993. aastal ilmunud romaaniga "Mõni minut täielikku õnne" (Quelques minutes de bonheur absolu). 1996. aastal sai ta väärika Prix du Livre Inter'i oma romaani "Tähtsusetu saladus" (Un secret sans importance) eest. "Head kavatsused" on tema neljas täiskasvanutele mõeldud romaan. Tänaseks on temast saanud üks olulisemaid prantsuse romaani uue põlvkonna esindajaid. 2. "HEAD KAVATSUSED" on põnevust tekitav jutustus noore abielupaari Sonia ja Julieni
Defoe kõige kuulsam romaan on ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused." See oli 18. sajandi kõige suurem bestseller. Romaanis kajastub päevikuvormis Robinsoni katsumused üksikul saarel, kus ta peab veetma mitmeid aastaid. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Jean Jacques Rousseau nimetas ,,Robinson Crusoe't" kõige õnnestunumaks traktaadiks loomuliku kasvatuse kohta. Defoe kirjutis muutis maailma. See läks moodi ja peagi hakkasid ilmuma romaaniga sarnaseid laevahuku läbiteinute lugusid ja neil ei tulnud lõppu. Jonathan Swift(1667-1745) Jonathan Swifti seostatakse Inglise 18. sajandi filosoofilise proosaga. Ta lõpetas Oxfordi ülikoolis usuteaduskonna ja asus tööle Dublinisse. Tema teravad ja allegoorilised pamfletid olid nii hästi hinnatud kui ka kardetud. Ta uskus, et mõistuspärane, vooruslik ning loomulik elu tähendab üht ja sama. Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad
o Tuglast kui kriitikut ja teadlast iseloomustab sügav analüüsivõime ja uuenduslikkus o Aastast 1971 on järjepidevalt välja andutud Tuglase novelliauhinda. o Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. o Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. o Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest. o Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. o Tuglase loomingus jaotatakse ilukirjandus kolme perioodi: 1) 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 2) 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 3) 19251971: psühholoogiline realism. o Tõlkinud A.Kivi "Seitse venda" o Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi o Tõstis uuele tasemele reisikirja
peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, saab mees tulusa piimarentniku talu. Mina Kremerit hukka ei mõista. Kuigi kellegi teise naise
teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud. · Järgnes palju juhutöid,temast sai spordiajakirjanik ja ta abiellus näitlejaga. · 1929a. sai ta tuntuks romaaniga "Läänerindel muutusteta"-paljudele meeldis sõja ilustamata kujutamine.Romaan aga põletati natside tuleriidal ning talt võeti ära saksa kodakontsus. · Siis emmigreerus ta Sveitsi,lahutas aga abiellus uuesti, et duberkoloosi haigel naisel pikendataks elamisluba. · Teist maailmasõda elas ta Ühendriikides,peale seda naasis ta Sveitsi kus ta suri 1970 aastal. Looming Remarque loomingut läbib tõdemus,et inimeste tõeliseks vaenlaseks ei ole teine
seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus. Selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, ühineb peategelane Väljaotsa Jaan hobusevarastega. Selle eest peab ta aga maksma kõrget hinda. Ta saadetakse külmale maale, kuid ta ei lähe sinna üksi. Temaga tuleb kaasa Virgu Anni, kes oma armastusest Jaani vastu on valmis talle andeks andma.
Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult. Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt.
ta saadeti administratiivkorras asumisele LõunaVenemaale (Jekaterinoslav, Kisinjov ja Odessa), kus ta kirjutas romantilised poeemid "Kaukaasia vang", "Bakhtsisara purskkaev", "Vennad röövlid". 1823. aastal alustas ta värssromaani "Jevgeni Onegin". 1824. aastal saadeti Puskin keisrivõimu poolt asumisele Venemaa põhjapiirkondadesse, vanematekoju Mihhailovskojesse, kus asudes jätkas tööd romaaniga "Jevgeni Onegin" ning kirjutas ka romaani "Boriss Godunov". Aleksandr Puskin viibis Mihhailovskojes ka 1825. aasta detsembris, kui Peterburis Talvepalee väljakul toimus dekabristide ülestõus. 1826. aastal andis uus keiser Nikolai I armu ning lubas ta asuda elama Moskvasse, kuid juba 1828. aastal seati Puskini üle tema poliitiliste väljaütlemiste ja kirjandusteoste eest jällegi Venemaa Riiginõukogu otsusega Kolmanda osakonna politseilise järelvalve alla. 1830
lase end teiste ideedel ja väärtustel pimestada ja jääb alati iseendaks, samal ajal, kui muu ühiskond areneb ees ära ning vanasid traditsioone kiputakse unustama. Kuid samas üht artiklit antud teose kohta lugedes jõudsin ka järeldusele, et teoses olev Põhja-Konn on keegi selline, keda aeg ajalt oli appi vaja oma rahvale ja kes igal rahval on olemas. Tundub, nagu autor vihkab, et vana unustatakse ja uut imetletakse. TEOSE ÜLESEHITUS JA STIIL: Tegemist on romaaniga. Stiili kohalt veel kohati humoorikas tekst, kasutatud sümboleid (nagu nt haldjad, ussikuningas). Ülesehituses võib välja tuua selle, et on kasutatud palju otsekõnet. Teos on üles ehitatud kolmekümne kaheksale peatükile. Ülesehitusele tundus veel omapärane see, et alguses oli teos väga kiiresti kulgev ning humoorikas, kuid poole pealt tuli sisse nagu tõsisem teema(peale seda, kui Leemetil tekkis nö maailmavalu, kui lähedased olid tapetud)
Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas kuni 1942 Hollywoodis. Seejärel suundus New Yorki. Hiljem suundus tagasi Sveitsi. Suurimat menu saavutas tema romaan "Arc de Triomphe". 2. "Unistuste tuba", "Jaam silmapiiril", "Läänerindel muutuseta", "Tagasitee", "Kolm sõpra",
· Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971) · Marcel Proust (1871-1922) · August Gailit (1891-1960) · James Joyce (1882-1941) · A. H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. · Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ning sealt Landviki vanadekodusse. · Suri 19. veebruar 1952 August Gailit · Sündis 9. jaanuaril 1892. aastal Sangaste lähistel. · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. · Oli prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.
ameeriklane I. Asimov ja poolakas S. Lem. Eesti kirjanikud on seikluskirjandust vähe viljelenud. Eesti keeles on aga ilmunud mitmeid mahukaid seiklusjuttude sarju: "Seiklusjutte maalt ja merelt", kriminaal- ja ulmeromaanide sari "Mirabilia" ja "Põnevik". Valgustuskirjanduse ideid inglise kirjanduses kannab Daniel Defoe (1660 1731) inglise kirjanik, kes pidas ka kaupmehe- ja ajakirjanikuametit. Maailmakuulsuse saavutas ta oma romaaniga "Robinson Crusoe" (1719 1720), mille täielik pealkiri on "Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused, kes elas kakskümmend kaheksa aastat täielises üksinduses ühel Ameerika ranniku asustamata saarel, Orinoco jõe suudme läheduses, kuhu teda oli heitnud laevahukk, milles hävis kogu laeva meeskond välja arvatud tema ise, ning jutustus tema ootamatust vabastamisest piraatide poolt. Tema enda kirja pandud.".
Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball" (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid
Lõpuks võidutseb õiglus, vapper Ivanhoe saab naiseks leedi Rowena. Scotti ajaloolist sarja saatis esimesest "Waverly"-romaanist peale tohutu menu. Tähtsamatest kirjanikest said Scotti veendunud fännid. Goethe pidas "Waverleyd" parimaks, mida ta oli eales lugenud. Alexandre Dumas, James F. Cooper ja Honoré de Balzac olid võlutud Scotti haaravast tegevustikust ja uurisid hoolega tema tehnikat ja stiili. Noor Victor Hugo sai julgustust proovida ajaloolise romaaniga ja kirjutas oma "Jumalaema kiriku Pariisis". Enamik kaasaegseid ei teadnud, kes peitub ""Waverley" autori" taga, kõikides romaanides viitas kirjutajale ainult see märge. Raamatud ilmusid anonüümsetena, kuna advokaat Scott kartis oma ühiskondliku maine pärast. Ta avaldas saladuse alles 1827. aastal kuigi, selleks ajaks ei olnud see enam saladus. Aasta varem aga toimus saatuslik sündmus, mis heitis kirjaniku viimastele eluaastatele sünge varju.
November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus
* Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. *Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. *Otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe, Voltaire). *Kirjanduses kinnistus 19. sajandi romaanis seoses kodanliku elulaadi levimisega. *Läbimurdeni jõudis Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1831). *Viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. *See hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. *Ümbritsevat kujutati tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. *Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas.
paralleelteos ,,Läänerindel muutuseta". 1956 "Must obelisk" ( "Der schwarze Obelisk") kuidas eluga pärast maailmasõda toime tulla 1961 "Taeval ei ole soosikuid" ( "Geborgtes Leben") räägib sellest et ka haigused põhjustavad surma mitte ainult sõda 1962 "Lissaboni öö" ( "Die Nacht von Lissabon") romaan romaanis 1970 "Das gelobte Land" 1971 "Varjud paradiisis", ilmus postuumselt aasta pärast tema surma ("Schatten im Paradies") Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes viiekümnesse keelde ning juba 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani põhjal väntas Lewis Milestone 1948. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Kasutatud materjal Sõbra eksamimaterjal
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt
igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolitekeelt otsib ta progressiusus ja tehnikakultuses üles kasvanuna oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Kirjanikuna on ta avalikkuses tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, varem on temalt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis Põldroos romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 19881991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige, lisaks on olnud NLKP liige. Enn Põldroosi tähtsamad preemiad: 1969, 1975 Vilniuse Maalitriennaali preemiad 1972, 1982, 1985 Kristjan Raua nim. preemiad 1987 NSVL riiklik preemia 2002 Eesti romaanivõistluse III preemia
annaabi.ee 
