filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaiglast. Rongis kohtab ta Rogozini ja Lebedevi. Kohale jõudes läheb Mõskin esimese asjana Japantsinite maja poole, kuna kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on tema kauge sugulane. Seal tutvus ta kindrali ja tema proua kolme kauni tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui enne nähtud Nastasja Flippovna pilt. Ta oli ka kuulnud naise õnnetut lugu. Õhtul läks vürst Nastasja korterisse, kus Nastasja pidi otsustama kas ta abiellub Ganjaga või mitte
Vürst Mõskin, kes on äsja saanud suure päranduse, palub Nastasja Filippovna kätt. Ainsana näeb ta ilu varjus ka kannatavat inimest, keda , nagu ta usub , võib päästa armastus.Nastasja filippovna on vapustatud esimest korda näeb ta inimest. Kuid uhke naine ei kasuta vürsti naiivset õilsust, vaid sõidab noore kaupmehe Ragoziniga Moskvasse. Sellele seltskonnale järgneb ka Mõskin. Algab närvilisuse, hiljem juba vaimuhaige naise heitlemine Rogozini ja Mõskini vahel. Nastasjat kohutab Rogozini kirg; ta jumaldab Mõskinit, kuid kardab vürsti ,,avaliku naisena" kompromiteerida. Ta pendeldab ühe juurest teise, põgenedes korduvalt altari eest. Vaid langetõve hoog päästab Mõskini armukadeda Rogozini noa eest. Tulemuseta püüdluste järele anda Nastasja Filippovnale hingerahu tuleb Mõskin kohutavale järeldusele ,et Nastasja on psüühiliselt haige. Pikkamööda vaibub tema armastus, jääb vaid sügav kaastunne
Sellepeale aga haaras Nastasja talt ümbert kinni ja langes vürsti käte vahele. Mitu nädalat veeti vürst kõik päevad ja õhtud nastasjaga koos. Ta armastas Nastajat, kuid armastas Aglajat rohkem. Vürst tahtis väga Aglajaga rääkida ja olukorda selgitada, kuid see polnud kahjuks võimalik. Nastasja ja vürst hakkasid abielluma.Laulatuse hommikul oli kõik korras. Kõik sujus plaanipäraselt, kuni pruut oli väljunud tõllast. Ta märkas rahva seas Rogozinit ja ta jooksis Rogozini juurde paludes, et too ta sealt ära viiks. Nii jäidki pulmad katki. Järgmisel päeval käis vürst otsides ringi paljudes kohtades, kuni lõpuks Rogozin talle kuskil kõrva sositas, et too temaga läheks. Koos mindi siis Rogozini juurde, kust avastas vürst surnud Nastasja.
Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just
ta kõiges ennast süüdistas. Ta arvas, et ta on kõlavatu ja rikutud naine, sest ta oli lihtsalt armukeseks rikkale mehele, kes temast tõsiselt ei väärinud. Nastasja pääseteeks oli vürst Mõskin, kelle ta hülgas, sest uskus, et rikub nii hea inimese nagu Lev Nikolajevits ära. Tegelikult Nastasja armastas, või vähemalt hoolis vürstist, terve teose vältel peab neiu endaga tõsist sisemist võitlust: kord on ta mõskiniga, siis põgeneb jälle Rogozini juurde. Parfjon semjonovitsi Nastasja tegelikult jälestab ja vihkab huvitatud ei olnud. Selline enesesse suhtumine takistas tal ka õnnelikuks saada mida ta enda arvates aga ta näeb temas ennast, ta ütleb isegi et on rogozinile paras paariline. Nastasja on kangekaelselt kinni oma teoorias, et ta on rikutud ja halb inimene, kuid on arusaadav, et seesmiselt on ta heasüdamlik. Näiteks proovib ta Vürsti enda eest päästa, saates aglaja ivanovitsile kirja, milles ta veenab neiut
naine, ometi suutis vürst teda mõista ja kohtles teda ülimalt hästi. Ta armus Nastasjasse ning Nastasja hakkas teda ka vastu armastama. Suhe võttis traagilise pöörde, sest naine kannatas komplekside all ja võitles pidevalt iseenedaga. Ta teadis väga hästi, et on ilus, tark, ta armastas ennast, kuid oma lapsepõlve tõttu oli tal alaväärsuskompleks. Selline kooslus tekitas Nastasjas pidevalt hullumeelsus hoogusid, mis sundis teda jooksma vürsti ja Rogozini, alatu ning küllaltki rumala mehe vahel. Mõskin kannatas sellepärast väga palju, kuid siiski ei öelnud ta naisest lahti. Ta ei hakanud Nastasjat vihkama, vaid pigem asendus armastus kaastunde ja haletsusega. Siiski hoolis vürst oma kallimast väga ja oli alati tema juurde valmis tagasi minema. Nastasja armastas vürsti, kuid ei suutnud tema armastust vastu võtta, teades, et ta ise on väga alatu inimene. Sellisele veendumusele jõudes põgenes ta jälle Rogozini juurde
Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin saab aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta palub ta kätt, siis Natasja põgeneb hoopiski Peterburist koos Rogoziniga Moskvasse, sest ta tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogozini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid. Rogozini armukadedus viib ta selleni, et ta üritab vürsti tappa. Rogozin tapab Nastasja. Mõskin tuleb, kellele on Rogozinile oma tegu üles tunnistada, kuid Mõskini jaoks on see juba liiga palju. Ta läheb hulluks, nüüd on ta idioot. Viiakse tagasi Sveitsi ja sinna ta ka jääb. Inimesele on omane enese-hävituslik käitumislaad. Elu mõte seisneb kannatuses ja tões. Dostojevski abiellub ta tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867.a
kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde. Rogozin - raha eest saab kõike, viimne piir ja toores vägivald. MIKS? Kas raha eest saab kõike osta? Kas iluga saab maailma segi pöörata? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas valida hea ja halva vahel? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas elada pahelises maailmas? KUIDAS LÕPEB? MILLAL? Iga inimene leiab oma saatuse
Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille
Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega." Nasjasja Filippovna, kellel oli ka teine võimalus õnnelikuks saada ning oma elupäevad hingerahus veeta, mängib maha ka selle maha. Nimelt kui ta enne oma pulmi vürstiga rahva seas Rogozini pilku märkab, anub Nastasja meest, et too ta sealt ära viiks, mistõttu abielu ei sõlmitagi. Oleks Nastasja Filippovna ennast rohkem väärtustanud ning teinud seda, mida ta südames soovis, oleks kõik tema jaoks hästi lõppenud. Seevastu käitub naine hoopis hüsteeriliselt, mõtlematult ning ennastpõlgavalt. Õnn on hea tervis ja halb mälu. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma
Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga. Nõrkushoog möödus, mõistus selgines ja vürst seisis silmitsi reaalsusega. Mõistmine, mida ta oli teinud ja kuidas käitunud, mõjusid talle nii rängalt, et ta ei suutnud leida teed tagasi iseendasse. Tema mõistus ei aktsepteerinud tema tegusid, ta ei suutnud andestada iseendale. Seega ta murdus vaimselt ja tema psüühika sai jäädavalt kahjustatud. Ja kokkuvõttes, mis oli selle inimese süü
Idioot 1. Kuidas algab teos? Miks see motiiv? Teos algab rongis, kui Mõskin ja Rogozin üksteist märkavad. 2. Mõskini kirjeldus. Nimi. Rogozini nimi, suhted perega Mõskin- seljas sveitsipärane keep. U 26-27 aastane, suhtselt pikk, tihedate juustega blond, väike habe. Suured sinised ja arukad silmad, pilk oli vagur ja raske. Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene.
Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin sai aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta palus ta kätt, siis Natasja põgenes hoopiski Peterburist koos Rogoziniga Moskvasse, sest ta tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogozini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid. Rogozini armukadedus viib ta selleni, et ta üritab vürsti tappa. Rogozin tapab Nastasja. Mõskin tuleb, kellele on Rogozinile oma tegu üles tunnistada, kuid Mõskini jaoks on see juba liiga palju. Ta läheb hulluks, nüüd on ta idioot. Viiakse tagasi Sveitsi ja sinna ta ka jääb. Inimesele on omane enese-hävituslik käitumislaad. Elu mõte seisneb kannatuses ja tões. Dostojevski abiellus ta tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867.a
puhta inimesega). II osa Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille
,,Kuritöö ja karistus" ,,Idioot" tegevus toimub 19. sajandi II poolel Venemaal. Peategelaseks on vürst Lev Mõskin, kes saabub Sveitsist tagasi Vm, kus ta ravis tiisikust. Vürst armub iludusse Nastasja Filippovnasse, et päästa teda hukatusest. Viimast kasutas ära rikas mõisnik Totski, kes kasvatas teda, kui tulevast naist. Mõskin armus ka Aglaja Ivanovnasse ning ta peab tegema valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest.
inimesega). II osa Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli
sajandi II poolel Venemaal. Peategelaseks on vürst Lev Mõskin, kes saabub Sveitsist tagasi Vm, kus ta ravis tiisikust. Vürst armub iludusse Nastasja Filippovnasse, et päästa teda hukatusest. Viimast kasutas ära rikas mõisnik Totski, kes 22 kasvatas teda, kui tulevast naist. Mõskin armus ka Aglaja Ivanovnasse ning ta peab tegema valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest.
riigivara jagamise juurde. Rogozin on karmide jõuvõtete pooldja. Tõeline liider oleks tuginenud armeele ja KGB-le, kelle abiga tulnuks reeturid ning natsionaalseparatistid partei juht- konnast kõrvaldada ja vangi panna. Ta oleks loobunud nn leninlikust rahvus- poliitikast, mis andis igale rahvale õiguse enesemääramiseks kuni lahkulöömiseni. Enesemääramisõigust tuleb tõlgendada kui rahvaste õigust elada suure vene rah- vaga koos ühes riigis. Rogozini meelest on väljapääs ummikust vene rahvuslik- patriootliku liikumise programmis, mis muuhulgas näeb ette venelaste ühtse riigi taastamise. Kommunismile ja liberalismile alternatiivne vene rahvusliku taas- sünni idee tähendab õigust pidada end põlisrahvaks (коренной) põlistel (исконный) Vene maadel väljaspool Vene Föderatsiooni: Krimmis, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Dnestri-äärses ja Baltimaades; need on vene natsiooni pärusmaa
Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga. Nõrkushoog möödus, mõistus selgines ja vürst seisis silmitsi reaalsusega. Mõistmine, mida ta oli teinud ja kuidas käitunud, mõjusid talle nii rängalt, et ta ei suutnud leida teed tagasi iseendasse. Tema mõistus ei aktsepteerinud tema tegusid, ta ei suutnud andestada iseendale. Seega ta murdus vaimselt ja tema psüühika sai jäädavalt kahjustatud. Ja kokkuvõttes, mis oli selle inimese süü
solvunud ja pahased; lahkusid peterburgi tagasi, aglaja jäi haigeks; nastasja ja vürst hakkasid abielust plaane pidama, detailne värk, aga nastasja sai aru, et vürst armastab aglajat rohkem, sundis ikkagi endaga jääma; rogozin oli nastjasse armunud, kõik olid temasse armunud, hakkas kartma, et rogizin võib nastasjale oma vene temperamendiga viga teha nastasjale; nastasja jooksis hullusehoos rogozini juurde, vürst polnud vihane, aga mures. vürst jälle tagasi peterburgi, keegi ei teadnud rogozinit ja nastast; vürst ja rogozin läksid ja rääkisid asjad selgeks ja läksid tuppa, kus oli surnud nastasja(rogozin tappis); kohtuprotsess, kus rogozin andis tunnistuse, vürst ei jäänud süüdi ja siis saadet 15 aastat siberisse sunnitööle rogozin; vürst läks tagasi raviasutusse; igal inimesel erinev saatus
Venemaale tulles tutvub M. Kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Aglaja jätab vürstile erilise mulje, aga samal päeval kuuleb ta veel ühe teise naise Nastasja Filippova lugu. Tema iluga kaubeldakse. Mõskin saab suure päranduse ja peale seda palub ta N. Kätt. N. Ei võta seda vastu ja sõidab Rogoziniga Moskvasse, M. Järgneb neile. N. Ei suuda valida, ta armastab M. Aga samas jookseb altari juurest Rogozini juurde. M koos ei ole ta selle pärast, et tema arust on M liiga täiuslik tema, oma ilu müüja, jaoks. Hiljem saab M aru ,et ta tunneb raohken kaasa N, armastus puudub. Siiis märkab ta et Aglaja armastab teda ja nad teatavad kihlusest. See neil väja ei tule. M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta
D arvas, et kaupmehed on selline seisus, mis on lahti rebinud lihtrahvast ja neil ei ole ka õiget usku. Rogozin Jumalat ei usu. Rogozinil oli ajalehekroonikast pärit prototüüp. D toob selle artikli ka raamatusse. Artikkel räägib mõrvast, mille on soritanud kaupmehe poeg, rikas noormees Mazurin. Rogozin on sünge inimene, ta on ka stiihiline, ilma keskse ideeta. Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Saadakse aru, et kirg võib lõppeda mõrvaga, kuna inimesed on erinevad. Rogozini eesmärk ei ole haritus ega haridus. Neljas tegelane on Aglaja Jepantsina isekas kindrali tütar. Ta meenutab last. Teisalt on ta tõeliselt naiselik. Ta on Mõskinisse armunud. Ta osutub Mõskini tõeliseks armastuseks. Tundeisse sekkub ka erootiline moment, puhast platonismi ei ole. See seik pärineb D enda elust, kus D armus ühe mõjuka mehe tütresse. Tütar ütles D-le ei. Tolle naise õest Sofjast saab tuntud matemaatik
Arvas et ei vääri armastust. Vürst on armunud Aglajasse , aga teeb Nastasjale abielu ettepaneku , nähes teda õnnetult.Nastasja arvab , et ei vääri vürsti.Rogozin tapab Nastasja. Mõskin oli loo peategelane , kes oli Sveitsist ravilt tulnud ja pidi suure varanduse saama. Rongis oli Lebedev ja Rogozin ka.Mõskinil hakkas Nastasjast kahju , tegelikult armastas ta Aglajat. Nastasjale tundis kaasa. Nastasja tuned olid ära ostetud , seepärast põlgas ta ühiskonna ära. Nastasja tapeti Rogozini poolt armukadeduse pärast. Kas iluga võib maailma segi pöörata? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas elada pahelises maailmas? Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? PILET NR.9 - JUHAN LIIVI ELU, LOOMING + 1LUULETUS PEAST. Ma lille sideme võtaks -- Ma lille sideme võtaks -- sind köidaks sellega, sind köidaks sellega ühte,
,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov sooritab kuritöö. Ta oli vaene tudeng. Elas üürikorteris, katuseurkas. Ta ei söönud, kuna polnud raha. Tal olid ümber inimesed kes temast hoolisid. Inimene olemuselt hea- andis raha... Idee: Usk teeb õnnelikuks. ,,Idioot" Mõskin 26-a. Tuleb Sveitsist, kus ta ravis tervist (epilektik).Ta on vürst, kellel polnud sugulasi. Hooldaja suri seal ja seega tuli Venemaale. Vene elust polnud tal aimu. Üritab leida teenistust. Istub rongis ja kohtub Rogozini (kaupmehe poeg, rikas-päritolu määras) ja Lebedev... Idee: Inimloomus jääb samaks. Kuigi uus lunastaja oli maa peal, siis inimesed käitusid ikka samamoodi. Tegelased K&K-st ja Idioodist paralleelsed tegelased Mõskin ja Sonja Sonja ja Nastasja Razumihhin ja Mõskin Vaestehaigla arsti peres sünd- isa ei saanud rikkaks, kuid pühendunud ja leidis tunnustust-> sai aadlisseisusse tagasi. D oli aadliverd. Isa: keevaline, ihne. Ema: hell hing, tasane- rääkis Piibli ligusid.
annaabi.ee 
