VITAMIN A(retinool): · Eelühendid on taimedes olevad karotenoidi(porgand) · Karatenoidid on rasvalhustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punasted ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid uv-kiirguse eest · vajalik spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks · kõhre luukoe ja hammaste arenguks · limaskestade epoteeli, naharakkude arenguks · vajalik nägemiseks, on nägemispigmenid rodopsiin komponent · kanapimedus- on võimetus hämarikus ja öösel näha. Võibolla tingitud A-vitamiini puudusest · antioksüdant, vähivastase toimega VITAMIIN D: · avitaminoos on rahhiit Vitamiin K puudus: · veri ei taha kiiresti hüübida(keerukas protsess, vaja vereliistakuid, valke ja ka vitamiine) · toidust saab põihiliselt- rohelistest toiduainetest(kapsas jne) Vitamiin C:
www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg
www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg
N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon. a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi (silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin) Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui loomades (lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c)liigse kuua eest kaitsevad valgud Toksiline funktsioon a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin)
c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes 8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru taset. 10. Struktuurne funktsioon Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi a) lihased b) nahavalgud c) viiruste kattevalgud 11
signaalide interpreteerimine ajus. Nägemise fotokeemia Kollatähnis asuvad kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kepikeste valgust neelavateks elementideks on rakkudes asuvad tasapinnalised kettad. Kettad koosnevad rodopsiinist, mis laguneb valguse toimel. Rodopsiin on üks silma võrkkesta valgustundlikke aineid, nägemispurpur. Kepikeste neeldumisspektri maksimum on lainepikkusel 500 nm. Lagunemine toimub 10-8 - 10-3 s jooksul. Rodopsiini regenereerimiseks kulub sadu sekundeid. Kolvikeste valgustundlikud elemendid on rodopsiinile lähedase koostisega. Kolvikesi on kolme liiki ja igal neist on oma neeldumisspekter maksimumidega sinises (460 nm), rohelises (530 nm) ja kollases (580 nm) spektriosas. Värviaistingu tekkemehhanism
diferentseerumisvõime liamskestade ja nahaepiteeli areng, 4) antiinfektsioosne toime, 5) antioksüdantne regulatsioon, 6) naharakkude areng, luukoe ja hammaste kasv ja areng. Esmalt räägime A-vitamiini rollist nägemisprotsessis ning selle parandamisest. A-vitamiinil mängib erilist rolli nägemisfunktsioonis tema fotokeemiline alus. Nägemisprotsessis osaleb A-vitamiini üks bioaktiivne ühend, milleks on retinaal. Retinaal on tähtis, sest ta on nägemispigmendi, milleks on rodopsiin, valgustneelav komponent. Teisisõnu on valgust vastuvõttev molekul. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulssiks. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada, selleks on vaja retinaali. A-vitamiini defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb hemeraloopia ehk nägemishäired hämaras ja pimedas, mida rahvakeeles kutsutakse ''kanapimeduseks''. Nägemisfunktsioonis annab ka oma panuse B3 vitamiin.
(nt.insuliin) 4. transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille
valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis." (Nägemine 2006). Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui valguskiired langevad läbi silmaava ehk pupilli võrkkestale, tekib sinna kujutis. (Burnie 1995: 68). 5 2. NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE Nutiseadmetest, nagu näiteks televiisor, tahvel-, laua- ja sülearvuti või mobiiltelefon, kiirgab kasutamisel niinimetatud sinist valgust, mis liiga suures koguses mõjub silmadele
13 4.7. Kontraktsioonifunktsioon: keemilise energia kasutamine valkude abil lihaskontraktsioonis ja selle läbiviimine. Kontraktsioonifunktsiooni omavaks valguks on näiteks müosiin eukarüootilistes kudedes. Müosiin on vastutav tegevuse põhiste liigutuste üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10
· Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. · Struktuurne funktsioon küüned, juuksed, karvad, sõrad, kõõlused, kõhred. · Kaitsefunktsioon antikehad on valgud ja verehüübimisvalgud. · Kokkutõmbe ehk kontraktsiooni funktsioon lihaskoe valgud, ripsmed, viburid. · Retseptoorne funktsioon raku membraani pinna retseptorid ja silmavõrkkest retseptorvalk rodopsiin. · Varufunktsioon munavalge · Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiinhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannad pärilikku informatsiooni. DNA ehk deoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas keneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiin happed on biopolümeerid, mille monomeerideks on
..90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glükuroonhappe konjugeeritult sapiga Biofunktsioonid: 1. Nägemisprotsess (retinaal) o 11-cis-retinaal on nägemispigmendi rodopsiin valgustneelav komponent o valgus = rodopsiin (opsiin + 11-cis-retinaal) opsiin + trans-retinaal reetina Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon elektriimpulss ajju 11-cis-retinaali teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vit A defitsiidi korral rodopsiini taasteke häirub kanapimedus. 2. Kasv ja diferentseerumine (retineenhape) limaskestade epiteel areng (vit A
otste poolt, murduvad rohkem, mis rohkem keskelt poolt murduvad vähem ja täpselt keskelt ei murdu üldse. Punane valgus murdub vähem, seega o keskelpool ja sinine murdub rohkem ja on otste poolt. kõik paralleelsed kiired lõikuvad fookuses. Silma valgustundlikkus põhineb retinaali cis-trans isomerisatsioonil. Alguses cis- retinaal opsiiniga kompleksis. Valguse neeldumine ergastab pii-sideme, see hetkeks katkeb. Tekib trans vorm. Nüüd on rodopsiin aktiveerunud ja edastab sidnaali membraani Na-kanalitele. Trans-retinaal eraldub opsiinist, ebsüümi abil pöördub cis-vormi tagasi ja liitub uuesti opsiiniga, olles valmis järgmiseks impulsiks. Tavaseisus kepikeste membraanis palju avatud Na kanaleid, mis depolariseerib rakumembraani. Aktiveerunud rodopsiin algatab GTP hüdrolüüsiga seotud ahela, mis katalüüsib cGMP ülemineku GMPks, mis põhjustab K kanali juhtivuse suurenemise ja membraani polarisatsiooni.
spektraalse tundlikkuse kõverad ·Kokkuvõttes: inimsilma tundlikkus kogu spektri ulatuses pole ühesugune: maksimaalne on see `türkiis-rohe-kollases' osas (500-600 nm vahel) · Purkinje (Purkyn) nihe - erinevate lainepikkuste (värvide) näiva heleduse muutumine juhul, kui valguse intensiivsus muutub: · Valguse muundamine närviimpulssideks algab fotokeemilise protsessiga, mille käigus lagundatakse erinevaid nägemispigmente fotoretseptorites, mis siis hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge. Interaktsioonid nägemissüsteemis: · Nägemissüsteemi osad on pidevas vastastikuses toimes. · Interaktsioon ajas - nt. mitut liiki adaptatsiooninähtused (kohanemine erinevate valguse- ja vaatlustingimustega). · Visuaalne adaptatsioon on tavaliselt seostatav ka silmaliigutustega, kuid nt
◦ vereplasmavalgud – albumiin, globuliinid ◦ kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, ◦ piimavalgud tubuliin ◦ lihaskoe valgud ◦ regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid ◦ membraansed valgud ◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL- ◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud ◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, ◦ rakutuuma valgud trombiin ◦ lüsosomaaalsed valgud jne. ◦ toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS)
- ribosomaalsed valgud - rakutuuma valgud - lüsosomaaalsed valgud jne. 4. Funktsionaalne klassifikatsioon * ensüümid - pepsiin, trüpsiin, amülaas jt. * transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na-pump, Ca-pump) * struktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid * kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, tubuliin * regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid * retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL-retseptor * kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin * toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin V a l k u d e b i o f u n k t s i o o n i d (s.t. roll organismis) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. Ensümaatiline (katalüütiline) funktsioon
sarvkestast, vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus. Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin. Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Selle aine moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes sisaldub teine valgustundlik aine - jodopsiin. Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. Tekkinud erutus antakse
lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni keskel, fokuseeritakse nägemispilt. PIMETÄHN - nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI, piirkond võrkkestal, mis koosneb vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed. NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras ● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid! ● võrkkestas 3 liiki kolvikesi, mis reageerivad ka punasele, rohelisele või violetsele ● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi 3
Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud. Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema tundlikkusega (madalama erutuslävega) valgusretseptorid, mis ei erista valguse eri spektri osi, seega ei tee vahet värvidel (näeb hämaras). Kolvikeste abil näeb värve. Fototransduktsioon- valgusenergia mõjul vallandab nägemispigment rodopsiin signaaliülekande kaskaadi. Transmitter fotoretseptorite ja bipolaarsete rakkude vahel on glutamaat, mille vabanemine väheneb valguse mõjul fotoretseptori hüperpolariseerudes. Ganglionrakud on võimelised genereerima AP. Värvusnägemine- tundlikkuse max on 420, 530 ja 560 nm, vastavalt jagunevad kolvikesed S, M ja L tüübiks. Kontrastnägemine- valguskiire keskosas olevad fotoretseptorid saavad rohkem stimuleeritud kui äärealadel paiknevad retseptorid. Ruumiline e binokulaarne
hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale Nägemise korrektsioon toimub miinus-klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga 5
Mootorneuronite probleemid Na+ kanalid Tsüstiline fibroos Cl- kanalid Bipolaarsed häired Na+/K+-ATPaas Südametegevuse häired Na+/K+-ATPaas Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale ABC pump (multi-drug resistance) Värvipimedus [H+] gradient kui pump (rodopsiin) 43. Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on .....M ja väljaspool rakku ......M. Kui suur ja millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal? R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20 oC=293K). Sain vastuseks 25,33 mV * ln (Kväljas/Ksees) 44. Kui membraanipotentsiaal on .......V ja [K+] väljaspool on ........
Transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi Mootorneuronite probleemid Na+ kanalid Tsüstiline fibroos Cl – kanalid Bipolaarsed häired Na+ /K+ -ATPaas Südametegevuse häired Na+ /K+ -ATPaas Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale ABC pump (multi-drug resistance) Värvipimedus [H+] gradient kui pump (rodopsiin) ENDOMEMBRAANID Tsütoplasmavõrgustik = ER ja sekreetoorne rada ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. SRP (signaali äratundja partikkel) on proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA. Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega
nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks) 2) bipolaarsed rakud ( vaheneuronid, ühendavad fotoretseptoreid ganglionirakkudega) 3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis sisaldavad erinevaid nägemispigmente ja reageerivad põhivärvidele (roheline, punane, sinine). Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele
nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks) 2) bipolaarsed rakud ( vaheneuronid, ühendavad fotoretseptoreid ganglionirakkudega) 3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis sisaldavad erinevaid nägemispigmente ja reageerivad põhivärvidele (roheline, punane, sinine). Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga)
Demüeliniseerunud närvides on aktsioonipotentsiaali edasiliikumine aeglane. 31. Nimetage ja iseloomustage transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi. Mootorneuronite probleemid: Na+ kanalid. Tsüstiline fibroos : Cl-kanalid. Bipolaarsed häired: Na+/K+- ATPaas. Südametegevuse häired: Na+/K+-ATPaas. Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale: ABC pump (multi-drug resistance). Värvipimedus: [H+] gradient kui pump (rodopsiin). 6 ÜLESANDED! 32. Rakumembraan on läbitav K+ jaoks. [K+] raku sees on .....M ja väljaspool rakku ......M. Kui suur ja millise märgiga on tasakaaluline membraanipotentsiaal? R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1);F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents),T- temperatuur Kelvini kraadides (toatemperatuur 20oC). 33. Kui membraanipotentsiaal on ......
Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. · väga sagedased - 8% meestest ja 1% naistest (reguleerivad geenid X-kromosoomis) · totaalne värvipimedus alla 0,01% rahvastikust; kolvikestes nägemispigmendiks rodopsiin; näevad maailma nagu must-valges filmis erinevates halli tooni varjundites; vajavad päevavalguse juures tumedaid päikseprille, kuna heledusadaptatsiooni häire · dikromaadid puudub ühte tüüpi fotopsiin · trikromaatilise nägemise anomaaliad eristatavate värvusvalentside arv on vähenenud 8. Nägemismeele tsentraalsed teed. Nägemisnärvi moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu
mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *Soodustab varurasvade sünteesi kehas. 9. Retseptoorne funktsioon - a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi(silma võrkkesta rakkude valgud - jodopsiin ja rodopsiin). b)Membraani pinnal paiknevad valgulised retseptorid. Ruumiline sobivus. 10. Biokatalüütiline funktsioon. Teatud valgud, mis viivad läbi biokeemilisi funktsioone(ensüümid). ENSÜÜMID - kiirendavad ning aeglustavad reaktsioonide kiirust. Maailmas on umbes 2300 ensüümi, millest 2000 esineb inimestel. 11. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud. a) valgud, mis annavad erakordselt tugeva magusa maitse aistingu(monelliin, taumatiin)
Enamus CO2 tuleb välja lahustunult biovedelikes (sellel põhineb vere puhverdusvõime). Transpordi jaoks on vajalikud vereplasmavalgud. 10. Signaalne funktsioon. Kõhunäärme valkhormoonid: insuliini põhiülesanne on langetada veresuhkrutaset. Glükagoon tõstab veresuhkru taset ehk soodustab maksas veresuhkru lagunemist. 11. Retseptoorne funktsioon. Rakupinnal olevad valgulised retseptorid. Valgustundlikud valgud silma võrkkestas (rodopsiin). 12. Regulatoorne funktsioon. Geeni regulatoorne funktsioon on histoonidel, vere pH-d reguleerivad puhverdusvõimega valgud. 13. Atraktiivne funktsioon. Magusa maitselised funktsioonid. Perspektiivi ka toiduainetööstuses (ei põhjusta kaariest, vähem vaja jms) nt: daumatiin. Riigieksamiküsimused valgud, lipiidid, süsivesikud. 1. väga levinud on seostustest ( kosotisosa ja ühendiklassi seosed) (konkreetsed esindajad ja ühendiklass). 2
annaabi.ee 
