Igaviku lõpp Isaac Asimov Teos on välja antud aastal 1973 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Isaac Asimov, inglise keelest on tõlkinud Linda Ariva. Tegemist on ulmeromaaniga, mis jutustab tulevikust ning sajanditevahelisest rändamisest. Asimovi ulmekangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest on tema romaan ,,Igaviku lõpp". Raamat räägib Andrew Harlanist, kes on pärit 96. sajandist. Harlan võeti Igavikku 16 aastaselt ning ta töötab Tehnikuna, kelle ülesandeks on teostada Reaalsuse Muutuseid. Reaalsuse Muutused on, nagu arvata võib, reaalsus, mida muudetakse teiseks reaalsuseks. Seda tehakse probleemide, näiteks narkomaania, lahendamiseks. Igavik on niiöelda
· Robot peab kuuletuma inimeste käsule, väljaarvatud käskudele, mis vastandavad esimest roboti seadust. · Robot peab ennast kaitsma, kui selline käitumine ei vastanda esimest ja teist roboti seadust. Isaac Asimov tõi enda robotil põhineval ulmesarjas ,,I, robot" suurepäraselt esile need seadused, ajendades inimesi vaatama kaugemale tööstusrobotitest. Peale üliedukat Asimovi seriaali, hakati kirjutama robotitel põhinevad jutte aina rohkem ja rohkem. Tuntuimad on näiteks Mary Shelley ,,Frankenstein", Lester del Rey ,,Helen O'Loy" ning Ernest ja Otto Binderi poolt kirjutatud ,,Adam Link". Mida rohkem seriaalid ja raamatud uuenesid, seda rohkem hakati roboteid kujutama inimeste sarnastena, tihti andes robotitele inimestele omased tunded, näiteks armastus, sõprus, au ja kohuse tunne. Vanasti tundus selline kõrgtasemeline intelligents robotitel
Nad tunnevad asju, mida me ettegi ei kujuta, nad on võimelised tegema kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid eksperimente. Mulle kui teoreetilisele füüsikule on selge, et on vaid aja küsimus, millal sellised masinad meie üle valitsevad... Kui me sellel juhtuda laseme. Selle sajandi põhiline küsimus on - kellest või millest saab planeedi Maa domineeriv liik. [4] Me kõik teame ju robootika kolme põhiseadust, mis said teadlase ja ulmekirjaniku I. Asimovi poolt sõnastatud juba enne "päris" robotite tekkimist: 1. Robot ei tohi tekitada kahju inimesele või oma tegevusega seda soodustada. 2. Robot peab täitma inimese käsku, kui see ei ole esimese seadusega vastuolus. 3. Robot peab hoolitsema enese julgeoleku eest, kui see ei ole vastuolus esimese ja teise seadusega. [3] Kas te ei leia, et need seadused kuidagi väga omakasupüüdlikud on? Inimene oleks
eesti keeles ,,maja", mõtleme teatavat ehitist või tehisintellektide hierarhias kõregim robootika vorm, nimega hoonet, kirjutades jaapani keeles ,,maja - Vicki, mis ei muuda antudjuhul näite üldmõtet. Film originaal " (hääldus: le) on eesti keel es tähendusetu ehk nimega ,,I, robot" (2004) põhineb maailmakuulsa ulmekirjaniku olles eesti keele sees a posteriori teadmiseks. Isaac Asimovi roboti raamatute seerial. I,robot (film), URL 16 = Artificial intelligence, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/I,_Robot_(film)#Similarities_with_t http://en.wikipedia.org/wiki/Artificial_intelligence he_book; Isaac Asimov's Robot Series, URL = #Perception http://en.wikipedia.org/wiki/Isaac_Asimov's_Robot_Series
aastal. Gaia on planeet, kus iga indiviidi Mina on seoses kogu planeedi Meiega. Otsuseid tehes konsulteerivad kõik tegelased mõtetes kõigi teiste asjaosalistega. Otsuste tegemisel kaasatakse kogu planeet, kuna mälu paikneb kogu planeedis - ka planeedi anorgaanilises osas (taimed, kivid). Kokkuvõttes on Gaia väga harmoonilise ühiskonna kujund. Tolles raamatus on Gaia Asumi epopöa üks kõrvalepõige. Hilisemates raamatutes ("Asum ja Maa") selgub, et just Gaia ongi ideaal, mille poole Asimovi ülivõimekad (kuid robootika seadustest tulenevalt piiratud otsustusvõimega) robotid ühiskonda suunavad. Harmooniline ühiskond, kus kõik elusorganismid moodustavad omakorda veel ühe suurema ja tervikliku elusorganismi.Aastani 1975 ei tehtud sellest teooriast pea üldse välja. Siis avaldati selle kohta artikkel populaarses teadusajakirjas "New Scientist" ning tuli välja ka sellest rääkiv raamat.
annaabi.ee 
