Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roald Amundsen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
amundsen, scott, ekspeditsioon, naba, amundseni, scotti, roald, poolusel, arktika, tagasitee, retke, antarktika, arktikas, antarktikas, torm, telgi, peary, tagasiteel, fram, ponid, lisa1, 1903, inimesena, saades, johanson, kapteni, 1910, varustus, laagrisse, esmalt, kaaslast, lumetorm, mandril, erakool, joosep, kruusmägi, 2017, jens, hanna, valiksRoald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2.
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes.
Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve. Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja kummutas varasema oletuse Niiluse algamise Tanganjikast. David Läks 1873. aastal uuesti Bangweulu järve piirkonda ning suri seal troopikapalavikku. Tema reisikirjeldused äratasid Euroopas laialdast tähelepanu, humaanse suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse. Amundsen 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. Nende seas sooritasid lõunapoolusele esimese retke norralane Roald Amundsen ja inglane Robert Scott. Lõunapooluse vallutamist alustasid mõlemad Rossi mere jääbarjäärist. Lõunapoolkera suvel 1911. aastal algas "tormijooks" poolusele. Ekspeditsioonid startisid peaaegu üheaegselt. Amundsen oma rühmaga asus teele oktoobris
Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916 Kuulsad maadeavastajad: Roald Amundsen See, et kaks kuulsat Norra polaaruurijat Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen olid kaasaegsed, on üks ajaloo kokkusattumusi. Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale – laevale, mis 1897–
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
