MAHTRA SÕDA 1858 6 Mahtra sõja ,,sõdalased" s a l es 7 00-800 o Mässus lu p o e g a ja 52 st ta eestlase ldatit vene so 7 Talupoegade ülestõusu tagajärjed Mäss suruti maha Kadalipp füüsilise karistuse eriliik. Süüdimõistetu aeti 100-500 vastastikku rivistatud mehe (soldati) vahelt läbi, iga rivistatu lõi talle pika vitsaga hoobi seljale. Karistus: ülestõusu juhid said 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. 8 Tulemused: passiseadus - andis talurahvale liikumisvabaduse
neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid
aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi Verine Nikolai.
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar
Lasime lendu luuredrooni ja luurasime välja vastase positsiooni. Mõne tunni pärast olime juba vaenlasel selja taga. Avasime nende pihta tule. Nad ei suutnud meile vastu panna ja andsid alla. Ellu jäänud vastased sidusime me kinni ja viisime nad linnakusse. Tuli välja, et me olime kinni püüdnud väga tähtsa vastase juhi. Järgmisel päeval kutsuti kõik meie 1. raketirühma võtlejad kokku. Meile anti uued pidulikud vormid. Seejärel saadeti meid riviplatsile kuhu oli üles rivistatud väga palju sõdureid. Meile oli korraldatud pidulik rivistus ning meid autasustati aumärgiga. See tekitas meis kõigis võimsa tunde ning me olime kindlad, et kui ka edaspidi kõik nii edukalt läheb võidame me sõja kiirelt ilma suuremate kahjudeta.
Lasime lendu luuredrooni ja luurasime välja vastase positsiooni. Mõne tunni pärast olime juba vaenlasel selja taga. Avasime nende pihta tule. Nad ei suutnud meile vastu panna ja andsid alla. Ellu jäänud vastased sidusime me kinni ja viisime nad linnakusse. Tuli välja, et me olime kinni püüdnud väga tähtsa vastase juhi. Järgmisel päeval kutsuti kõik meie 1. raketirühma võtlejad kokku. Meile anti uued pidulikud vormid. Seejärel saadeti meid riviplatsile kuhu oli üles rivistatud väga palju sõdureid. Meile oli korraldatud pidulik rivistus ning meid autasustati aumärgiga. See tekitas meis kõigis võimsa tunde ning me olime kindlad, et kui ka edaspidi kõik nii edukalt läheb võidame me sõja kiirelt ilma suuremate kahjudeta.
loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. IV vaatus Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Jaole ruttu ja Kahma – kust – saad on keisri telgis. Nad tahavad varastada keisri asju aga nende juurde tulevad trabandid. Jaole ruttu ja Kahma lahkuvad. Tulevad keiser ja neli vürsti. V vaatus Palee. Avar iluaed, suur, sirge kanal. Faust, kõrges raugaeas, jalutab mõtlikult. Torivaht märkab eemal laeva
Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Neljas osa Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju. Tulevad keiser ja neli vürsti.
laevastikust kaotatiTsushima lahingus. Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut. 22. jaanuaril 1905 liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai
pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Neljas osa Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju. Tulevad keiser ja neli vürsti. Tegelased Faust - tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema
edastamiseks heli, valguse ja raadiotehniliste vahenditega. · Riviõppe põhimõisted: Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel. Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus ei muutu. Rinne on rivi külg, mille poole on kaitseväelased rivistatud. Rivi tagakülg on rinde vastaspoole rivi külg. Vahe on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel piki rinnet. Kaugus on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel sügavuti. Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki rinnet. Rivi sügavus on vahemaa esimesest viirust viimase viiruni. Kahe, kolme või neljaviirulises rivis seisavad ühe viiru kaitseväelased eise viiru kaitseväelaste selja taga väljasirutatud käe kaugusel
Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut. 22. jaanuaril 1905. aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai
taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad samal polarisatsioonitasandil. Sellega saavutatakse efekt, et üks silm näeb ühte vaadet ning teine silm teist, neist ruumilise pildi moodustab juba meie aju, nagu tavaolukordadeski.
tuumaks oli perekond ning seda hoiti koos ja laiendati heldekäelisuse abil. Edu pidi saavutama õigel viisil ehk rüütel pidi omama vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult, ausalt. Rüütlid olid raskelt relvastatud ratsaväelased. Relvastus muutus aja jooksul, koos sõjapidamise arenguga, püsivad olid aga kaitserüü, kiiver, kilp, mõõk, oda. Rüütliga käisid kaasas ka abilised (tavaliselt 6 abilist). Lahingutaktika oli lihtne ja kohmakas. Väed olid rivistatud sirgjooneliselt ning liikusid vastase poole kiirenevas tempos. Kokkupõrkel piigid purunesid ning edasi mõõgavõitlus. Igaüks leidis lahinguväljal sobiva partneri ning lahing koosnes ausatest kahevõitlustest. Taktika oli kohmakas ning rüütliväed aeglased, mistõttu said Ristisõdades kiiretelt moslemitelt lüüa. 10. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent Kuna maahärra maa oli ilma töölisteta väärtusetu, siis andis ta maa talupoegade harida ning
Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. Osa mehi karistati vitsanuhtlusega, mõne karistus piirdus vangistusega ja hilisema kohtu järelvaatamise alla jäämisega. Hans Tertsiusele määrati 100 hoopi kadalippu ja eluks ajaks Siberisse asumisele saatmine. Kokku karistati kohtuotsusega 43 isikut. Kadalipp ihunuhtluse eriliik. Süüdimõistetu aeti 100500 vastastikku rivistatud mehe (soldati) vahelt läbi, kusjuures iga rivistatu lõi talle pika vitsaga hoobi seljale. Venemaal kaotati see karistus 1863. aastal. 10. veebruariks 1859 toodi süüdimõistetud jalgsi käe ja jalaraudades Mahtrasse. Karistamine toimus mõisatalli juures ning seda julgestas 900 soldatit. Esmalt loeti ette kohtuotsus, siis pidas pastor Berg pidas kõne, manitsedes "talupoegi ülemmatele alluma, kes on Jumalast seatud". Siis algas hirmus peksmine.
{14907}{14972}{y:i}Mäletad, kuidas me sinuga|{y:i}naljapärast aja seisma panime? {15013}{15075}{y:i}Vot nüüd, vennas,|{y:i}on tõesti see aeg käes. {15079}{15188}{y:i}Tuleb teha mis tarvis.|{y:i}Meid ootab ees uus elu. {15341}{15390}Vabatahtlik Mugur! {15467}{15516}Vabatahtlik Konsap! {15552}{15601}Vabatahtlik Martinson! {15662}{15711}Vabatahtlik Miljan! {15815}{15864}Vabatahtlik Tääker! {15901}{15950}Vabatahtlik Kohlapuu! {15979}{16049}Härra kapten, 2. rühm|on täies koosseisus üles rivistatud! {16225}{16264}Siis on hästi. {18359}{18476}Näe! Seal on koolipoiss!|Järele talle! {18501}{18594}Keera paremale, järele talle!|Pea kinni! {18808}{18847}Järele talle! {19036}{19128}Pea kinni! Järele!|Tulge, tulge! Pea kinni! {20753}{20858}Meie väed jätsid linna maha punastele.|Linn jäi kaitseta. {20862}{20909}Ja siis tulistasid koolipoisid|inimeste pihta. {20913}{21000}Poisid valvasid öösel korda!|Kaitsesid ladusid riisujate eest. {21180}{21257}Need olid Kommertskooli poisid
5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. Kolmest seisuses ( vaimulikud, aadlikud ja talupojad(keda oli ülekaalukalt kõige rohkem) maksis makse vaid kolmas seisus. 7. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Algus Kui 12. juulil saadi Pariisis teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas kividega pilduma Pariisis üles rivistatud Saksa Rügementi, palgasõdurid vastasid tulistamisega. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus. Õhtuks oli rahva käes suurem osa linnast. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. Alguse lõpuks sai Bastille vangla vallutamine, kus kuningas küll jäeti ellu. Asutav kogu Alguses oli Rahvuskogu(koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9.
Kui vaadata palju maakondi on eestlaste sõjaretkedel osalenud, siis palju on selliseid retki, kus on vaid ühe-kahe maakonna väed koondatud. (ühe mk retki – 17, kahe mk retki – 10). Rohkemate maakondadega retki on juba tunduvalt vähem. 6 maakonna retki on olnud vaid üks, ning see oli Madisepäeva lahing. Välilahingud Arvult neid palju ei ole, kokku on 17, kus on eestlased osalenud. Lembit Mark on välja pakkunud 4 tüüpi välilahinguid: Kohtumislahingud – (2) väed üles rivistatud ja mõlemad väed lähenevad teineteisele ja tungivad peale. Üheks neist on pakutud Madisepäeva lahing, teiseks on Ümera lahing, kuid Ümera lahinguid tuuakse tavaliselt välja 2, kuid Mark on leidnud kroonikast veel ühe Ümera lahingu, mida ta peab kohtumislahinguks. Pealetungilahing – (5) tegemist lahinguga, kus üks pool on aktiivne, tungib peale, teine pool püsib paigal. Näideteks Turaida all toimunud lahing (eestlased
Tunniandja allkiri /…………………./ 5.2. Tunni jaotamine osadeks. Suusatund koosneb kolmest osast: ettevalmistav osa, põhiosa ja lõpuosa. Et tunnis jääks võimalikult rohkem aega suusatamiseks, tuleb õpilastel riietuda, suusad – kepid korda seada, suusad määrida juba eelnevalt. Õpetaja olgu juures ja andku nõu määrde valikul ning kontrollib riietuse vastavust ilmale. Kui rühm on kokkulepitud ajaks üles rivistatud või kogunenud, võib tund alata. Ettevalmistav osa (5 …10 min) Ülesanded: tegevuse organiseeritud alustamine, õppuse sisu teatamine, tähelepanu koondamine ning erksa teotahtelise meeleolu loomine, organism järk-järguline viimine töösesundisse. Tunni alguseks rivistatake rühm üles tuulevaisesse kohta, võimalusel päikse kätte. Käsklusel “klass –joondu!” – tõmmatakse käed ja kepid vastu keha, käsklusel “klass – valvel!”
pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju. Tulevad keiser ja neli vürsti. PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust
Samamoodi peetakse õiguslike kodanike) kasvatuses oli seda tähtsaks Eesti kaitseväes. poiste kehaliste, sõjaliste ja muusika- Riviõpe on üksuste koostöö ja koordineeritud tegevuse alus 83 RIVIÕPE Riviõppe alus on rivimäärustik Armeesid on juba sajandeid lahin- tatud tegevus. Käsklusi antakse kõigil guväljadel võitluseks rivistatud. La- neil juhtudel, kui nendega on võimalik hinguolukorras nimetataksegi rivi juhtida, ning üksikmees või allüksus lahingukorraks. Riviõppe tähtsuse peab otsekohe tegutsema. määratles esimest korda Hollandi ase- Käsklusi andev kaitseväelane seisab, haldur Oranje Moritz 17. sajandi algu- liigub ja käitub alati määrustiku nõue- ses
Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju. Tulevad keiser ja neli vürsti. PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust. Vaatamata edukale karjäärile
Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose kiiver põse ja ninakaitsetega, olid ka rinnakaitse ehk turvis ja säärekaitsmed, viimased ei olnud kohustuslikud. Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist. Varajases faasis võis olla ka eraldi viskeoda. Faalanks rivistus mitu viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata, et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed. Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad kodanikud ei omanud ka õigust olla täisväärtuslikud kodanikud
olid need kodanikud jagatud erinevatesse kategooriasse, kõige rikkamad pidid teenima ratsaväes ja seotama kõike kallima varustuse. Nendest moodustati põhiväe osad ehk legio ( leegion 4500 meest ) Järk järgult suurenes leegionite arv. Manipulaarne lahingu rivi, jagunesid manipulus(kä'putäis) 120- või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia.
Streigi juhtimise võtitis enda peale Georgi Gapon (õigeusu kiriku preester). Gaponi algatusel koostati kõikide Peterburi tööliste nimel palvekiri ja anda see isiklikult üle tsaar Nikolai II-le (kellesse rahvas ikka uskus). Palvekirja üleandmine pidi aset leidma 9. jaanuaril 1905. väidetavalt oli sel päeval liikvele läinud ca 14000 inimest. Kuni Talvepaleeni jõudmiseni oli kõik rahulik. Paleeväljakul olid väidetavalt rahva hulgast kostnud mingid lasud. Talvepalee kaitseks üles rivistatud sõdurid avasid rahva pihta tule. Selleks ajaks oli palee juurde jõudnud vaid üsna väike osa rahvast. Paanikat üritasid talitseda needsamad sõdurid, kes enne tulistanud olid. Hinnanguliselt suri tol Verisel Pühapäeval ca 1000 inimest ja haavata sai ca 5000. See oli nagu põleva tiku viskamine püssirohukeldrisse, mitmel pool toimusid kokkupõrked, ohrvrite arv suurenes ja rev oli sellega alanud. Eestisse jõudsid teated Peterburi sündmustest väga kiiresti (10.01)
Et alles koidik algas, oli Rotiaugus kaunis pime. Sel silmapilgul kostis preestri hääl, see põrgulik hääl üsna kongi ligidal: «Siia, kapten Phoebus de Chäteaupers!» Seda nime, seda häält kuuldes liigutas end nurgas kükitav Esmeralda. «Ära liiguta ennast!» ütles Gudule. Vaevalt sai ta seda öelda, kui kongi ligidal kuuldi peatuvat inimesi, kelle mõõgad tärisesid, ja hobuseid. Ema hüppas üles ja seadis end aknaava ette, et seda kinni katta. Ta nägi Greve'i platsile rivistatud suurt relvastatud jala- ja ratsaväesalka. See, kes neid seal käsutas, hüppas sadulast ja tuli Gudule'i juurde. «Vanaeit!» ütles see julma näoga mees. «Me otsime üht nõiatüdrukut taga, et teda üles puua, meile öeldi, et ta on siin.» Vaene ema tegi end võimalikult ükskõikseks ja vastas: «Ma ei saa aru, mida te tahate öelda.» «Kuradi pihta, mis see ogaraks läinud ülemdiakon meile ette laulis? Kus ta on?» hüüti väljast.
annaabi.ee 
