labakäe tüvega · Tõsta teine käsi massaazikohal asuva käe peale nii, et labakäed on paralleelsed ja sõrmed suunatud abistajast eemale · Hoia sõrmed sirged või seo need omavahel; ära puuduta sõrmedega rindkeret SÜDAMEMASSAAZ · Kalluta oma ülakeha ettepoole, hoia 4-5 käed küünarnukist sirged cm · Suru sirgete kätega otse ülalt alla rinnakule, õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 4-5 sentimeetrit 4-5 cm SÜDAMEMASSAAZ ·Ära eemalda käsi kannatanu rinnakult ka surumise vaheaegadel ·Surve ja survest vabastamise ajaline vahekord on 1:1 ÜKSINDA ELUSTAMINE 2:30 ·Suru 30 korda rinnakule sagedusega 100 korda minutis ·Puhu 2 korda õhku kannatanu kopsudesse, jälgi, et õhuteed oleksid avatud ·Jätka elustamist rütmis: 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist kopsudesse
väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist. Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80- 120 korda minutis. Joonis nr.2 joonis nr.2 Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 15 surumist. Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 15 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule. Joonis nr.3
ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2
· Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu
tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud
Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe HT13 AKNE Akne ehk vinnid on naha rasunäärmete krooniline põletikuline haigus. Rasunäärmejuhade ummistusest tingituna tekivad näole, kuklale, rinnakule ning seljale rasupunnid ehk komedoonid, punetavad sõlmekesed ja mädavistrikud. Raskematel juhtudel võib haiguskoldes areneda sõlmed ja mädaõõnsused ehk tsüstid, mis hiljem armistuvad. Akne algab tavaliselt puberteedieas, kuid võib esineda ka imikutel ja täiskasvanuil. Tüüpiliselt esinevad akne korral samal ajal erinevad lööbed. Akne tunnused: Rasune nahk Komedoonid e. ummistunud poorid o Avatud komedoonid o Suletud komedoonid
kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud
lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided ) 11 ja 12 roie lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided ) Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks Rinnak. Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide. Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie
Pea ja kaela rimlihas 5 alumise Kuklaluu ja oimuluu Pea pööramine samale poole, pea kaelalüli ja 6 nibujätk sirutamine ülemise rinnalüli Suur rinnalihas* ogajätked Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset, pectoralis major rinnakupide, 5-6 köbrukese hari lähendab rinnakule, jäseme ülemised roided sissepoole pööramine Väike rinnalihas* III – V roie Abaluu kaarnajätk Langetab õlavöödet pectoralis minor Eesmine saaglihas Üheksa ülemist Abaluu mediaalne Pöörab abaluu alumist nurka roiet serv ette, tõstab ülajäset
Juhul kui suust suhu hingamist tehakse võõrale inimesele tuleb kasutada kaitsekilet. Selle puudumisel, teeme südamemassaazi. Südamemassaaz 1. Kannatanu aseta selili ja alati kõvale alusele; 2. Lasku põlvili kannatanu kõrvale ; 3. Jaga rinnakorv mõtteliselt pooleks; 4. Aseta oma küünarliigestest sirged käe d kannatanu rinnakule; 5. Suru nii tugevalt, et rinnak vajuks umbes 45 cm . 6. Kontrolli pulssi elustamise ajal iga minuti järel NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3
DERMATIID Rosaceaon kroonilise iseloomu ja ägenemistega kulgev nahahaigus, mis esineb umbes 10% elanikkonnast. Punetavat nägu ja üksikuid vistrikke on peetud inimese omapäraks või mööduvaks probleemiks. Seda, et tegu on haigusega ja seda haigust on võimalik ravida, ei teata. Rosacea lokaliseerub kõige sagedamini näo keskosale – otsmikule, põskedele, ninale. Tunduvalt harvem lokaliseerub haigus peanahale, kaelale, kõrvadele, rinnakule. Klassikalistele väljakujunenud haigustunnustele eelneb sageli periood, mil patsiendid kannatavad äkki tekkivate tugevate õhetushoogude all, mida võivad produtseerida külm, tuul, kuumus, alkohol, vürtsikad toidud, emotsioonid. See on prerosacea staadium. ROSACEA Nn. vaskulaarses staadiumis (I) esinevad nahal laienenud veresoonekesed, intensiivne punetus ja turse. Näo nahk muutub tundlikuks, võib tekkida põletav, sügelev või torkiv tunne. Pooltel
5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumine Eemalda pigistavad riideesemed (sall, särgikaeluse nööp jne.) Julgusta inimest köhima (kõige efektiivsem võõrkeha eemaldamiseks) Kui kannatanu istub või seisab: o kalluta keha ja pea ettepoole-alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning o koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele Helista 112 Teadvuse kaotamise ja hingamise ning südameseiskuse korral alustage elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? INSULT
sarlakid, leetrid Sagedasemad mittelööbelised lastenakkushaigused on: Mumps, rotaviirus, difteeria, teenanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib viirus 6. Millised on lööbeliste lastenakkushaiguste iseloomulikud avaldumistunnused? Kõik lööbega nakkushaigused algavad üldnähtudega: palavik, pea- ja lihasvalu. Lööve ilmub tavaliselt mõni aeg hiljem. Lööve algab tavaliselt peanahalt, levides edasi rinnakule, seljale, kaelale ja hiljem jäsemetele ja kogu kehale. Sarlakid erinevad teistest lööbelistest lastenakkushaigustest selle poolest, et tema tekitajaks on bakter (teistel viirus). Seetõttu saab haigust ravida antibiootikumidega (sarlakitel puudub ka vaktsiin). 7. Millised on lööbeta lastenakkushaiguste iseloomulikud tunnused? 8. Kuidas on võimalik lastenakkushaigusi ennetada? Mitte saata haiget last kooli/lasteaeda. Vaktsineerida lastenakkushaiguste vastu. 9
lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist. Tegutsen järgmiselt: Juhul kui neiu kaela ümber on näiteks sall siis eemaldan selle. Lasen kutsuda kiirabi. Sunnin kannatanu kõhima, kui see ei aita siis seisan ma talle külje peale ja kallutan tema keha ja pea ettepoole-alla Asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Kui antud võte ei tööta siis kasutan Haemlichi võtet. Kordan senikaua kuni võõrkeha on neiu hingamisteedest väljunud või siis kuni kiirabi saabumiseni. Kui kannatanu kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus
funktsioone: loen pulssi kaelalt, loen hingamissagedust. Vajaduse korral alustan elustamisvõtetega. 5. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist, neiule võis toidupala hingetorru sattuda. Eemaldan tal kaela ümbert riideesemed ja käsin köhida. Seisan tal külje peal ja kallutan tema keha ja pea ettepoole-alla, selleks asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Lasen kellelgi kutsuda kiirabi. Kui see ei aita, siis kasutan Haemlichi võtet: seisa kannatanu selja taha, võtan ta ümbert kinni. Pigistan ühe käe rusikasse ja asetan teise käe sinna peale. Rusikas käe asetan rinnaku kolmnurgast 3 cm allapoole kõhu peale.Tõmban käe järsu ja tugeva liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet). Kontrollin aeg-ajalt, kas võõrkeha on eemaldunud. Kordan viietõmbelisi
elustamisvõtetega. 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist, mis võis tulla sellest, et tal sattus söömise ajal toidupala hingetorru. Eemaldan tal kaela ümbert riideesemed ja ütlen talle, et ta köhiks. Ma seisan tal külje peal ja kallutan tema keha ja peaettepoole-alla, selleks asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Pärast seda lasen kellelgi helistada 112. Kui need võtted ei aita, siis kasutan Haemlichi võtet: seisan kannatu selja taha, võtan kannatanu ümbert kinni. Pigistan ühe käe ruikasse ja asetan teise käe sinna peale. Rusikas käe asetan rinnaku kolmnurgast 3 cm allapoole kõhu peale ja tõmban kätt järsku ja tugeva liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet)
5. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? ● Kahtlustan, et toidupala läks kurku ja neiu hakkab lämbuma. ● Võtan ära pigistavad asjad ümber kaela. ● Julgustan köhida. ● Kui kannatanu istub või seisab: kalluta keha ja pea ettepoole-alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele ● Lasen kellelgil helistada kiirabisse, ootan kiirabi ära ● Kui pole aitanud, siis kasutan Haemlichi võtet ○ Seisa kannatanu selja taha ○ Võta kannatanu ümbert kinni ○ Pigista üks käsi rusikasse ja aseta teine käsi sinna peale
kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks. /1,3/ Pea- keha elektriuimastuse puhul juhitakse elektrivool 50- 60 Hz ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha. Elektroodid peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid nii aju kui südame piirkonnas. Ideaalselt peaks paiknema esimene elektrood silmade tagumisel serval. Tagumine elektrood peaks paiknema viimase kahe roide kohal. Keha elektroodi võib paigutada ka rinnakule või esijalgadele. /1,2,3/ Et kindlustada elektroodide ja paigalduskoha korralik elektriline kontakt ja vältida looma naha põlemist, tuleks paigalduskohad looma kehal teha märjaks. /1/ 4 Veiseid uimastatakse erilistes puurides- boksides, nende puudumisel uimastatakse erisulgudes. Uimastamiseks kasutatakse enamasti vahelduvvoolu pingega 70- 200 V ja sagedusega 50 Hz
· Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks. · Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata. · Korda sissepuhumist teist korda. C- kaudne südamemassaaz · Aseta kannatanu selili kõvale alusele. · Lasku põlvili kannatanu kõrvale. · Aseta oma ühe labakäe tüvi kannatanu rinnaku keskele. · Aseta oma teise labakäe tüvi esimese käe peale ja seo sõrmed omavahel. · Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4-5 cm. · Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata.(surveks õige rütmi saavutamiseks alusta loendamist 21-....kuni 51) · Surve ja survest vabastamise vahekord on 1 : 1. · Pärast seda tee jälle 2 õhu sissepuhumist kopsudesse. Jätka elustamist kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab ise hingama ja pulssi on tunda.
pool, se hari ülajäset, lateraalselt fikseeritud rinnakupide, lähendab ülajäseme 5-6 ülemist rinnakule, korral tõstab roiet rippuvat roideid ülajäset (hingamise
sobib ka mõni kile(kilekott), paber, riidetükk või midagi muud kätte sattuvat. 2 Südamemaassaž Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112. Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu
et rindkere tõuseks 3-4 cm ulatuses. 117 Järgnevaks uppunu passiivseks väljahingamiseks eemalda oma suu ja vabasta ninasõõrmed. Soorita järjest 5 hingamist. Kontrolli, kas uppunu hakkab ise hingama ning kas kaela unearteril on tunda pulssi. Kui need puuduvad, jätka kunstlikku hingamist, kuid juba koos südame massaažiga. Vereringe taastamine südame kaudse massažiga Aseta enda üks käsi uppunu rinnakule nii, et randme piirkond toetub 2-3 sõrme laiuselt kõrgemale rindmiku alumisest tipust ning sõrmed on risti tema rindmikuga. Teine käsi aseta risti enda alumisele käele. Uppunu rindmikule suru sirgete kätega ja ülakeha raskusega koos kasvava jõu ja kiirendusega otse ülalt alla tema lülisamba suunas 3-4 cm ulatuses. Järgneb käte kiire ja järsk lõdvestus, kuid mitte nende eemaldumine uppunu rindkerelt. Survet uppunu rinnakule soorita tempoga kord sekundis
30 päeva pärast plastilist operatsiooni 7 päeva pärast süste (kortsutäitesüstid, mesoteraapia, botox, dermaroller) 7 päeva pärast depilatsiooni (ülahuule depilatsioon) 48 tundi pärast solaariumit või päevitamist 12 tundi pärast habemeajamist Millistele piirkondadele tehakse keemilist koorimist Keemilist koorimist tehakse kõige sagedamini näole, kuid seda võib teha ka kätele, kaelale, rinnakule ja muudele piirkondadele. 5 Keemilise koorimise käik ja mõju Happed tekitavad nahas lokaalse stressiseisundi ehk aseptilise põletuse. Happeline pH tagab toodete toimimise ja sellest sõltub toime tugevus. Neutraalseks peetakse pH 7,0 tooteid. Ohutu on kasutada happeid, millede pH ei lange alla 2,0.
tüsistust. 4.Jälgi pidevalt kannatanu hingamist ja pulssi 16 SÜDAMEMASSAAZ Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 30 surumist. Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 30 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule. TRAUMAATILINE SOKK Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus, verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada
6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni
15) Suured kereõõned rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja
6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni
Seejärel asetatakse abivajaja lamama ja kontrollitakse veel kord, kas ta hingab ja kas on tunda pulssi. 20 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Väikelapse elustamine Väikelaste puhul pead kuklasse ei painutata ja täiskasvanud abistaja puhub õhku samaaegselt nii suhu kui ka ninna, sest täiskasvanu suu katab mõlemad. Imikule ja väikelapsele tehakse kaudset südamemassaai 120 korda minutis vajutades rinnakule ühe käe kahe sõrmega või kahe käe pöidlaga. Vettehüppel Ettevaatust, kui vigastada on saadud vettehüppel. Sellisel juhul võib olla tegemist selgroo kaelalülide murruga. Abivajaja kaelale tuleb viivitamatult asetada kaelalahas ja hädavajalik on vältida tema pea kallutamist ja pööramist. Hingamisteede avamiseks tõstetakse sellisel juhul lõug ilma pead kaelast painutamata. Alajahtumine Vees juhtunud õnnetuse korral on uppunu või vigastatu sageli märg ja ilma riieteta, mis
Tähelepanuväärne friis Suurejooneliselt kujuneb välja teatrite ehitusstiil V saj teater oli üsna lihtne Koosnes: Orkestra - lahtise taeva all olev tavaliselt ümmargune tantsuplats, mis oli määratud koorile ja näitlejaile Dionysose altar - orkestra keskel, harilikult asetses rinnaku jalal Aja jooksul hakati rinnakule poolringi kujuliselt ümber orkestra ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks Skeene - hiljem lisati orkestra taha rõivaste vahetamise jm jaoks telk või varjualune Skeenest arenes pikapeale kindel näitelavaehitis Proskeenion - näitelavaehitisi esine, kus esinesid näitlejad; koor püsis endiselt orkestral.
Väike-käsitiivalisi nimetatakse rahvasuus nahkhiirteks. Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata. Nende tiivad kujutavad endast kahekordset nahka kere küljel ja kummagi esijala nelja pikenenud sõrme vahel. Närvid ja veresooned kulgevad käsitiivalistel lennuse kahe nahakihi vahel. Esijäsemed vajavad tiibadena kasutamiseks lisatuge, selleks on kohanenud liitunud kaelalülid, lamenenud ribid ja tugev rangluu. Käsitiivaliste tiibu langetavad lihased on kinnitunud rinnakule spetsiaalse haru külge. Tiibade siruulatus varieerub suures ulatuses tiiburitel (Megachiroptera) võib see olla kuni 1,5 m ja väiksematel nahkhiirtel (Microchiroptera) kõigest 15 cm (Burnie, 2002). Nahkhiirtel esineb tiiva esiosas pöial koos pöidlaküünisega ja 4 sõrme (Joonis 1). 14 Joonis 1. Nahkhiirte luustik ja üldkuju (Chapman, 1998).
kaudset südamemassaazi saab prakti- Abistaja laskub põlvili kannatanu kõr- liselt õppida ainult mannekeeni peal. vale ning paneb sirgete käte labad risti üksteise peale elustatava rinnaku alu- Kunstliku hingamise ja kaudse sü- misele kolmandikule. damemassaazi võtteid ei tohi õppida teise õpilase peal see on lausa elu- Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii ohtlik! tugeva jõuga (surudes kasutatakse ka oma ülakeha raskust), et rindkere liigub Joonis 9.3. Kaudne südamemassaaz 141 esmaabi Võõrkehad hingamisteedes Kui hingamisteedesse on sattunud võõrkehad, võivad need täielikult sul- geda hingamisteed ja inimene läm- bub. Eriti sageli satuvad võõrkehad hingamisteedesse lastel.
Patsiendile implanteeritud kardiostimulaatori või kardioverteri olemasolul proovi elektroodi asetada seadmest võimalikult kaugele. 10.1 Võimalikud elektroodide asukohad on: a) Anterior-lateralis (eesmine-külgmine) positsioon, s.o käsielektroodide standardpaigutus. STERNUM-i käsielektrood asetseb paremal pool rindkerel sternumist lateraalsemal ja rangluu all. NB! Elektroodi ei ole mõtet asetada rinnakule, kuna luu ei juhi elektrit. APEX-i käsielektrood asetseb vasakul pool patsiendi rindkerel keskmisel aksillaarsel joonel, rinnanibust allpool. 791 Pilt 51.24. Klassikaline (eesmine-külgmine) elektroodide asend manuaalsel defibrilleerimisel b) Anterior-Posterior (eesmine-tagumine positsioon) STERNUM-i käsielektrood asetada rindkerele prekordiaalselt. APEX-i käsielektrood asetada vasakule abaluu alla. 11
annaabi.ee 
