Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rikutud Internet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirus, internet, program, späm, maili, tarkvara, programmid, viirused, viirusetõrje, porno, viiruseid, arvutisse, reklaam, email, tulemüür, rämps, emaili, virus, tulemüüri, sugugi, lugedes, spam, mobiili, tarkvaraga, arvutiviirus, pornograafia, laeb, reklaamid, programme, reklaamides, arvutile, nakatuvad, kaudsed, dokumendid, windows, kodulehe.................... lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3. Avira Free Antivirus 2014 ..........................................................................................5 1.4. Avast! Antivirus Free 8 ..............................................................................................5 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" ..............................................................................6 2. VIIRUSTE EEMALDAMINE ...................
............................................................6 Toimelaeng .............................................................................................................................7 Kuidas kaitsta arvutit? ................................................................................................................7 1.Aktiviseerida tulemüür......................................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tarkvara olemasolu........................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine .......................................................... 8 2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine .............................................................. 8 1.Eemaldada programmid, mida ei kasutata ...........................................................................9 1
suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta. Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid. Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid.
Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mugavamaks. Sellele kõigele on aluse loonud internet, mis lubab mõne millisekundi jooksul saata andmed Eestist USA'sse. Eestlased teavad seda arvatavasti kõige paremini, kuna maailmas oleme tunnustatud e-riik. Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab
poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid
Räägitakse, et koheselt, kui luua ühendus internetiga, lubatakse ka enda arvutit kasutada, sama lugu on ka ühiselt kasutatavate failidega. Seega peaks võtma kasutusele meetmed, mis aitavad arvutit kaitsta. Sest on olemas inimesi, keda kutsutakse arvutikurjadegijateks ehk häkkeriteks. Väidetavalt võivad need inimesed murda arvutisse interneti kaudu sisse ja varastada sealt isiklikku teavet või luua ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. 2. Mis on arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi rahvaprogrammide puhul, ka isepaljunemisvõimeta rahvaprogrammide korral, nagu näiteks reklaam, ussid ja trooja hobused. Toimeloogikalt on need täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et võrgu kaudu internetti lülitatud arvutist end uutesse arvutitesse levitada. Trooja
.......................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.
Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde
...................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..............................................................................................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..........................................................
............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........................................................................................................5 2.Arvutiviiruse liigid............................................................................................................6 1.2"Süütud" viirused........................................................................................................6 1.3Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused................................................................6 1.4Failiviirused................................................................................................................6 1.5Residentsed failiviirused.............................................................................................6 1
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused
jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte. Näotustamine (defacement) toimub siis, kui pahatahtlik sissemurdja tungib veebiserverisse ning asendab seal hoitava kodulehe omaenda leheküljega. See sisaldab näiteks sissemurdja pseudonüümi, vahel ka poliitilist sõnumit. Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Warez on mitmuse tuletis sõnast software, arvutikasutajate slängis tähendab see piraattarkvara kogumikku. Vanasti jagatiseda üle telefoniühenduse, üks piraatprogramm teise vastu, hiljem riputati üles veebilehtedele, praegusel ajal vahetatakse piraattarkvara peamiselt P2P-võrkude (BitTorrent, Kazaa ja muud seesugused) vahendusel, väiksemal määral FTP- või veebiserverite kaudu
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.................................................................................................................................
ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID....................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7
Arvutiviirused 1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades.
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
.............................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6
enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti Halvavad arvutivõrgu tööd , tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt
Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused. TUNTUMAD VIIRUSED Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info. Interneti uss (worm) 2.nov 1988-USA Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad.
. Iga inimene peaks oskama oma arvutit kaitsta, kuna tänapäeva kiiresti arenevas maailmas võidakse sinu isiklikku infot kurjasti ära kasutada. Sellepärast peaks iga inimene oskama kaitsta oma arvutiti ja isiklikke faile/pilte. 3 Arvutiviirused Arvutiviiruseks nimetatakse programmi mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused
andmaks ulatuslikumat vajalikku informatsiooni ettevõttele. Süsteemide keerukus ja ettevõtte sõltuvus süsteemidest aina kasvab ning ettevõtted on silmitsi riskidega, mis süsteeme ohustavad. Looduslikud ja poliitilised katastroofid nagu tulekahjud, üleujutused, maavärinad, orkaanid, lumetormid ja sõjad ning terroristide poolt korraldatud rünnakud suudavad hävitada kogu informatsiooni süsteemi ning põhjustada ettevõtte hävingu. Teine oht raamatupidamise infosüsteemile on seotud tarkvara vigade ja seadmete talitluhäiretega. Kolmandaks ohuks on tahtmatud rünnakud nagu õnnetused või süütud vead ja hoolimatu käitumine. Nende ohtude tulemusel suurenevad riskid infosüsteemides ning esineb rahakadusid. Neljandaks ohuks on rahvusvahelised rünnakud. Tavaliselt nimetatakse neid arvuti kuritegudeks. Kõige tihedamini esinev arvutikuriteo tüüp on küberpettus, kus vahejuhtum eeldab, et juhtum toimus arvuti vahendusel ning informatsioon, mida varastati, oli väärtuslik.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
5. Ootamatute video ja heliefektide ilmumine. 6 Kust võite saada arvutiviiruse? Tähelepanu tuvaaukudele Viiruste levikule aitab kaasa ka asjaolu, et süsteemides leitakse vahetevahel vigu, nn turvaauke, mis avalikuks tulles võivad kasutajale kahju teha. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Nii mõnegi arvutisüsteemi viirusetõrje programm on siis kui suur ja uhke uks keset hõredavõitu seina. Põhjuseks on sagedasti asjaolu, et operatsioonisüsteemide turvaparandused on peale panemata. Windowsi ja internetiühenduse puhul vajutage Start ja valige menüüst Windows Update. Turvapaigad on nn Critical Updates rubriigis ja need on alati paigaldamiseks teisi uuendusi võite valida. Ehkki viirusetõrje on paigaldatud ja mõni viirus imbub ikkagi kaitsest läbi
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Viiruseid loovad inimesed on enamasti matemaatika või informaatika kõrgharidusega (Laanemäe 2003, lk 80). Viiruste loojad ei halda loodud viiruse levikut, kuna arvutiviirus paljuneb iseenda kopeerimise teel (Kaseorg & Leping 1998, lk 121), on selle levikt raske jälgida. Arvutiviirused võivad edasi kanduda erinevate seadmetega, mis arvutiga ühendatakse või Interneti ühenduse olemasolu korral. Kindlasti tasub mainimist, et muutmata kujul, ei saa ühes operatsioonisüsteemis töötav viirus tööle hakata teises, kuid Wordi viirused toimivad erinevais operatsioonisüsteemideski (Laanemäe 2003, lk 78 ja lk 79). Arvutiviiruseid on väga mitmesuguseid. Osad neist aktiveeruvad koheselt, osad aga teatud aja tagant või kindlatel kuupäevadel. Samuti on nende kahju tekitamise aste erinev. Näiteks on on loodud selliseid arvutiviiruseid, mis võivad protsessori töö lõplikult seisata, samas kui teised lasevad näiteks igakordsel teatud programmi avamisel mõistatuse lahendada
annaabi.ee 
