hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid Risgrynsgröt - riisipuder Tänan tähelepanu eest!
TERAVILJAROAD...................................................................................................... 2 Pastatooted......................................................................................................... 2 Pudrud................................................................................................................. 2 Mannapuder........................................................................................................ 3 Riisipuder............................................................................................................ 3 TERAVILJAROAD Pastatooted Pasta mõiste – tooted kõvast nisust, durumist, valmistatud jahust ja/või mannast Pastaroogi võib serveerida nii pearoana kui ka eelroana, keedetud pastat lisandina lihatoitude juurde. Keedetud pastat kasutatakse salatite ja vormitoitude valmistamiseks, lisandiks puljongitele ja suppidele koostisainena
Kolmas taldrikutäis peaks sisaldama külmi lihatoite, aga siiski mitte Rootsi traditsioonilist jõulusinki, sest seda süüakse koos leivaga eraldi neljanda käiguna. Viies käik koosneb soojast toidust: lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatuse nimeline roog ja muud klassikalised jõuluhõrgutised. Kuues käik on kuulus libekala, seitsmes juust. Kaheksandaks käiguks on kaneeliga maitsestatud riisipuder, kuhu on peidetud mandel. Kes mandli leiab, see järgmisel aastal abiellub või saab muidu õnnelikukuks. Üheksas käik koosneb kookidest ja kommidest. · Risgrynsgröt - riisipuder, traditsiooniline magustoit, serveeritakse marja- või karamellkisselliga. Pärast jõuluõhtusööki külastab paljusid peresid Tomte ehk jõulupäkapikk, kes toob kingitusi ning kellele lapsed kuuse alla kausikesse jõuluputru jätavad.
Lisandid kartulipuder, riis, porgandi- hapukoor, hapukoor, leib riis, valge kaste keedetud kartul, tomatisalat ananassi salat keeduleem valge kaste, hapukapsas Järelroog kisell Jäätis kringel ploomitarretis moosipirukas riisipuder vahukoorega moosiga 2 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine kana köögivili makaronid sealiha muna kala Roa vorm supp ahjuroog pada snitsel puder praad
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat 1.KURSUSE LÕPUTÖÖ Aruanne Juhaendaja: Marge Leimann Kuressaare 2011 SISUKORD KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID...................3 Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 3 Riisipuder mahlakisselliga................................................................................................... 4 Hakk-kotlet hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 5 Mannapuder mahlakisselliga............................................................................................... 6 Töögraafik................................................................................... 8
söödiperega ühiselt jaanitule ääres. Lauristipäev; küpsetati kooke,söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäev; praeti liha ja tehti kooke,mõnelpool keedeti tanguputru. Mihklipäev;traditsiooniliseks mihklipäeva toiduks oli keedetud lambaliha naeriste,hiljem kartulite ja kaalikatega,lambalihasupp või lambalihasupp odrajahust klimpidega.Küpsetati karaskit,riivkartulikaraskid,porgandipirukat ja teisi pirukaid ning pannkooke.Mihklipudruks kas oli kartulipuder,riisipuder või ükskõik missugune puder.Söödi rohkesti kala.Mihklituule- lised küpsetasid värskeid haudekaalikaid ja-kartuleid maa sees aukudes,mis vooderdati tuliste paekividega. Hingedepäev; tehti õlut ning söödi lihatoite. Mardipäev, söödi haneliha,sepead kartulite ja kaalikatega,tehti vorste,mardisantide tarvis hoiti varuks köögivilju,õunu,pähkleid ja maiustusi. Kadripäev; söödi kanalihatoite, mulgikapsaid liha ja kartulitega,küpsetati karaskit ja panni ehk rasvaleiba.
Trieri eksperimentaalfilmidele. Taanlaste rahvussport on jalgpall. 1992. Aastal võitis Taani Euroopa meistrivõistlused. Muudest spordialadest on populaarsed ka käsipall rattasport, ujumine ja tennis. Traditsiooniline Taani toit on rukkileivast võileivad, mille peal pannakse salaamit, kala, sealiha, juustu või šokolaadi. Pearoana pakutakse sageli praetuid lihatooteid, näiteks lihapalle, mida serveeritakse kartulite ja juurviljadega. Jõuluõhtul on traditsiooniline magustoit riisipuder, mille sisse on segatud koor mandlid ja vanilje ning mida pakutakse kuuma kirsikastmega. Viis huvitavat fakti: Maailma pikkuselt teine rippsild asub Taanis Zealandi ja Funeni saare vahel. Taanile kuuluvad ka Fääri saared ja Gröönimaa. Taanlased leiutasid Lego ehitusklotsid. Kokku on toodetud umbes 320 miljardit klotsi. Taani on tuntud kaunite randade ja hiiglaslike liivadüünide poolest. Raabjerg Mile’is on düünid üle 30 meetri kõrged.
Õhtu- Pannkoogid hakklihatäidisega- 200g mahl/ piim- 200g 2.päev Hommik- omlett- 200g Võileib-50g Kurgi-tomati salat-100g tee/kohv - 200g Lõuna- aedviljapüreesupp- 150g Ahjus küpsetatud lõhe keedetud kartuli ja valgekastmega- 130g/ 100g/70g Salat- 50g Kohupiimakreem banaaniga- 100g Mahl- 200g Leib/ sai- 30g Õhtu- pirukad(porgand/liha)- 70g/70g Puljong- 200g 3.päev Hommik- riisipuder- 200g 4 Või/ moos- 30g Jogurt- 150g Kohv/ tee- 200g Lõuna- jahutatud kurgisupp- 150g Pasta carbonare- 300g Ananassitarretis vahukoorega- 100g/30g piim/ keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- grillvorstid/ saslõkk- 130g Grillitud köögiviljad- 70g Mahl/ vein- 200g 5 1.2 PIKK MENÜÜ 1
GLU HOMMIKUSÖÖK LÕUNA ÕHTUOODE ÕHTUSÖÖK TEE ESMASPÄE Riisipuder, tee (gluteenivaba riis, Bors veiselihaga, vesi Kartuli- kõrvitsapüree, Kana hautatud köögiviljadega,
Linlikum, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laad hakkas levima Hakati ehitama pliite Kartuli tähtsus Aed ja köögiviljade levik Paistekakkude asemel pannkoogid Puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks Suurenes liha tarbimine Jaheliha asemel sült (konditükkideta) Saunas suitsutati suitsusinki Heeringas Levima hakkasid: tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad, seened. Toitluse uuenemine Hapendati ka kurki, raiekapsast Suppi keedeti juurviljade ning manna ja riisiga Manna ja riisipuder Moosid ja magussöögid Hakati jooma rõõska piima Tee ja kohv Vorsti, liha, juustu, jm kattega võileivad Peamine söögiaeg toodi õhtult lõunale Süüa tehti tihedamini Toidukaupa osteti ka poest (hakkliha, vorsti, kotlette, koort, kohupiima jm) Marjadest ja seentest hakati tegema hoidiseid Söömaaeg on sõjaski.
leib tomati-kurgisalat tomati-kurgisalat leib keefir leib leib keefir tee tee 5. päev 6. päev 7. päev Hommikusöök Hommikusöök: Hommikusöök: mannapuder võiga pannkoogid keedisega riisipuder võiga vorstivõileib kurgiga singivõileib kurgiga piim kohv kohv pirn õun Vahepala: Vahepala: Vahepala: maisihelbed piimaga greip suhkruga jogurt Lõunasöök: Lõunasöök: Lõunasöök: värskekapsasupp frikadellisupp rassolnik hapukoorega
Lisa riis, vesi ja puljongikuubik. Keeda pea-aegu pehmeks ja lisa köögiviljad. Kuumuta ja kaunista peterselliga või basiilikaga Karjala pirukas Taigen: 3½ dl rukkijahu, ½ dl nisujahu, 2 dl vett, 1 teelusikas soola, 1 supilusikas õli Täidis: 2 dl pudruriisi, 1 l piima, 1 tl soola, 1 sl õli Taigen valmista jahedatest ainetest. Lisa külma vette jahu, soola ja õli, sega ühtlaseks massiks ja pane taigen seejärel külmkappi. Valmista tavaline riisipuder ja jahuta. Soojenda ahi 250-270 kraadini. Sel ajal kui puder jahtub, võta taigen ja võta sellest sobiva suurusega pallikesi, pöörita neid õrnalt jahus ja rulli seejärel taignarulliga üsna õhukesteks ringideks. Rullimise ajal kasuta ohtralt rukkijahu, et taigen ei takerduks laua külge. Kui taigen on valmis rullitud, võib hakata pirukaid täitma pudruga. Lõpuks tõsta taigna servad üles ja krousi need sõrmede vahel. Pane pirukad ahju 15-20 minutiks küpsema
97. Hautatud punapeet äädikaga 20 0.2 0.8 2.1 17.6 98. Herned porgandid kastmes 250/5 11 21 40 405 99. Ühepajatoit 250/50 6.5 32.5 20.7 414 100. Hautatud porgand hapukoores 200 4.4 9.4 19.9 187 101. Riisi-,tatra-,kruubi-,herkulopuder või 250/10 8 14 45 325 102. Tatra-,riisipuder 100 4 3 16 109 103. Keedu makaron, nuudel võiga 210 7 9 50 318 104. Niitnuudel, lihaga (võiga) 200/10 15 23 35 422 105. Praetud omlett 150 12 24 2 290 106. Juustuomlett 150 20 24 2 321 107. Omlett keedisega 145 12 14 2 197 108. Keedetud vedel muna 1tk 5
· Puu- ja köögivilju saab edukalt peita järgmistesse roogadesse: supid, köögiviljahautised, vormiroad, wokid, pastad, kastmed, pudrud, kotletid, pirukad, koogid, pitsad, värskeid marjakastmeid, tarretised, kissellid, puuviljakokteilid, smuutid, piima-mahlajoogid. 6 2. PRAKTILINE OSA 2.1. PÄEVAMENÜÜ Hommikusöök Piparmünditee meega Lõhe võisai Riisipuder aprikoosi moosi või võiga Lõunasöök *Eelroog: Suitsujuustu-püreesupp *Pearoog: Ühepajatoit hakklihaga Keefir *Magustoit: Puuviljasalat vahukoorega Oode Jogurt küpsisega Õhtusöök *Pearoog: Pasta Kanakaste Toorsalat (paprika, värske kurk, seller) Segumahl *Magustoit: Mustikakissell kohupiimaga 7 2.2. TEHNOLOOGIAKAARDID Tehnoloogiakaart Koostas:
salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder. Laadapäevadel oli külanoormeestel võimalus kostitada tüdrukuid magusa kollase saiaga, mis pikaks ajaks jäigi laadasaia nime kandma. Vürtspoodidesse tuli müügile soolaheeringas, mis ohtrale kodumaisele kalavalikule vaatamata palju pooldajaid leidis. Toidulaud tänapäeval Veel neli inimpõlve tagasi sõi eesti talupere ainult kodus ning söögilauas oli alati koos kogu pere. Söögiaeg oli tõsine, isegi pühalik toiming, mille ajal ei tohtinud sõnagi rääkida.
juurde. Eriti oluline on see laste puhul. Kuni laps oksendab, on olulisim talle lonkshaaval, teelusikatäite kaupa juua pakkuda, mitte iga hinna eest paari lusikat toitu sisse anda. Ainult rinnapiima saaval lapsel kõhulahtisuse puhul söömispiiranguid ei ole. Rinnapiima ja lisatoitu saaval imikul jäetakse lisatoit mõneks ajaks ära, antakse ainult rinnapiima. Alustuseks võiks ägeda gastroenteriidi korral sobida riisipuder, kissell ja kuivikud (lisanditeta küpsiseid). Hoiduda tuleks esialgu liha-vorstitoodetest, vürtsikatest ja rasvastest roogadest, rõõsast piimast, üldse hapendamata piimasaadustest(sisaldavad rohkelt piimasuhkrut, mida põletikuline soolesein ei suuda piisavalt lõhustada). Toored puu- ja köögiviljad on suure kiudainete sisalduse tõttu pigem mittesoovitatava toidu 8
mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder. Laadapäevadel oli külanoormeestel võimalus kostitada tüdrukuid magusa kollase saiaga, mis pikaks ajaks jäigi laadasaia nime kandma. Vürtspoodidesse tuli müügile soolaheeringas, mis ohtrale kodumaisele kalavalikule vaatamata palju pooldajaid leidis. TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL Veel neli inimpõlve tagasi sõi eesti talupere ainult kodus ning söögilauas oli alati koos kogu pere. Söögiaeg oli tõsine, isegi pühalik toiming, mille ajal ei tohtinud sõnagi rääkida. Söömisega liitus
viieteistkümnepäevane, telefoni teel, saja-aastane vanaema, silmatorkav saavutus, neljasajameheline jõuk, huvitavad keeltekursused, päev-päevalt aina töörügamine, kehv lugemisoskus, meditsiiniprofessori tööpäev, tuhandevärviline pluus, novembrikuu ilm, raske kartulipanek, otsinguterohke varasuvi, põhiõigused ja -kohustused, metsavahelinetee, needsamad taksikoerad, eestipärane ütlemine, sinimustvalge lipp, manna- ja riisipuder, plaani kooskõlastama, sume augustiöö, siin- seal, biskviitkook, saunataat ja -eit, adru ärauhtumine, õpilastevaheline tüli. Lühendamine 1. Algustäht lühendamine a) sõnast b) liitsõnast c) sõnaühenidst e ehk nn niinimetatud m.a.j meieajaarvamise järgi a aastal ak aastakäik e
Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.
toidureziimi juures. Vähem kui 3k nädalas. Sümptom Subjektiivne KÕHUKINNISUSE koduse ravi võimalused 1.Füüsiline tegevus. Ei tohiks tarvitada kõhukinnisust soodustavad toiduained: kakao, kuum ja kange tee, must kohv, peenest jahust saiakesed ja pirukad, manna- ja riisipuder jt. 2.Vähendada tuleks vaimset ülepinget. 3.Igal õhtul enne magamaminekut võiks juua aeglaselt pool või klaas külma vett. Teine pool klaasi või klaasitäis juua hommikul kohe pärast ärkamist. See võte elavdab soolte tegevust, parandab seedeelundite verevarustust, ergutab seedenäärmeid. Kroonilise kõhukinnisuse all kannatavatel inimestel on soovitatav kasutada
Näete, siin on puhas pidzaama. Paneme need teile selga. Kas sokid paneme ka jalga? Marju : Ei, ma ei taha sokke jalga. Siin on nii palav. Ho: Küüned on teil väga pikad. Ma lõikan teil sõrmeküüned ka ära. Marju: Üle-eelmisel nädalal lõikas hooldustöötaja mul küüsi. Hiljem ei olegi keegi lõiganud. Dialoog 2 Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja, patsient Marju ja patsient Veera. Ho: Hakkame hommikust sööma! Täna on hommikusöögiks riisipuder maasikamoosiga, vorstivõileib ja kohv piima ja suhkruga. Ma toon teile, Veera, toidu voodilauale. Teie hakkate ise sööma. (Askeldab) Ma panen teile söögipõlle siia ette, siis ei lähe toit teki peale. Vaadake, siin on lusikas. Kas saate lusika kätte võtta? Ma aitan teid. (Askeldab) Aga Marju, teid hakkan ma toitma. Kuidas teile riisipuder maitseb? Marju: Väga maitseb. Eriti veel maasikamoosiga. Suvel saan ise jälle maasikamoosi keeta,
tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder. Laadapäevadel oli külanoormeestel võimalus kostitada tüdrukuid magusa kollase saiaga, mis pikaks ajaks jäigi laadasaia nime kandma. Vürtspoodidesse tuli müügile soolaheeringas, mis ohtrale kodumaisele kalavalikule vaatamata palju pooldajaid leidis. Toidulaud tänapäeval Veel neli inimpõlve tagasi sõi eesti talupere ainult kodus ning söögilauas oli alati koos kogu pere. Söögiaeg oli tõsine, isegi pühalik toiming, mille ajal ei tohtinud sõnagi rääkida
Suured muutused toimusid pulmalaual ajavahemikus 19.sajandi viimastest kümnenditest kuni Esimese maailmasõjani. Klimbisupp hakkas vahetuma frikadellisupiga ja lauale ilmusid rammuleem pirukaga. Põhilised söögid lõunalaual olid ikka sült, heeringas, ahjupraad, juurde keedeti kartulit, peeti ja kapsast. Varasemates pulmades järelrooga ehk magustoitu polnudki, kuid sajandivahetusel said tuntuks mitmed magustoidud, näiteks jõhvikakissell, riisipuder kisselliga, õunasupp ploomidaga, 20.sajandi teisel aastakümnel ka kompott. Munadest valmistati kauneid torte. Pulmajoogiks on aga läbi aegade olnud eelkõige õlu. Teiseks suhteliselt vanaks pulmajoogiks on viin. Varem joodi pruutpaari terviseks otse käest kätte antavast pudelist ja enne lonksuvõtmist öeldi tervitussõnad. 1900. aasta paiku tulid kasutusele napsiklaasid ja terviseviina joodi kohe pärast laulatust pulmamajja saabudes. Veini ja likööri hakati
001 0 0.001 0.002 8 riivsai (paneer) kg 0.040 0 0.040 0.080 9 toiduõli l 0.010 0 0.010 0.020 10 11 12 Kokku: 0.000 stamise kaal 2 neto 0.260 0.020 0.006 0.080 0.040 0.002 0.002 0.080 0.020 0.000 TOIDU NIMETUS Riisipuder portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 pudruriis kg 0.034 0.034 0.068 2 vesi l 0.078 0.078 0.156 3 piim 2,5% l 0.111 0.111 0.222 4 sool kg 0.001 0.001 0.002
sõmer 1,5 21 2,1 tihke 3,2 40 4 Hirsikruubid Hirsipuder 40-50 min sõmer 1,5 25 2,5 tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Riis Riisipuder 30-50 min sõmer 2,1 28 2,8 tihke 3,7 45 4,5 Nisukruubid Kruubipuder 2-3 tundi sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Odratangud Odratangupuder 45-60 min
annaabi.ee 
