Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis 1. Berberi keelte tähestik Tabel sisaldab kõiki Maroko peamiste berberi keelte tähestikke: (Kesk-Atlase) tamasikti ( ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ Tamaziġt), šilha (ⵜⴰⵛⵍⵃⵉⵜ Taclh ḥit) ja riifi ( ⵜⴰⵔⵉⴼⵉⵜ Tarifit). Tifinagi kirja kasutatakse neis keeltes ladina tähestiku kõrval, eeskätt tamasikti keeles (Eki, 2012). Alates 2003. aastast Tifinagi tähestiku variatsioon on
aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud. Vai kirja puhul oli tegu silpkirjaga ja see oli väga aktiivselt kasutusel, kuna tegu oli rahvaga, mis tegeles väga palju kauplemisega. Tifinagh on iidne berberi rahvaste kiri, mis on levinud suuresti Nigeri ja Mali aladel. See põhineb tähtedel, mida on alfabeedis 24-40 ning selle kohta on öeldud, et tegu oli pigem naiste kirjaga. Bamumi kirjakeel, mis loodi 1896. aastal Kameruni valitseja Njoia poolt, oli mõjutatud ladina tähestiku poolt ja oli tähestikkiri. Suuline pärimus on Aafrika ajaloo uurimisel oluline, sest see on varaste ajastute kohta ammendamatu varamu.