2. loodemari (Kirovi oblastis) 3. niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) 4. Idamurre Kirjakeel 2 kirjakeelt. 1. mäemari 2. niidumari Mõlemad kirjakekeeled on Marimaal ametikeelteks. Kiri Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed , ja . Mäemari tähestikus on , , ja . Numbritest on näiteks :1-, , 2-, Küsisõnad Niidumari küsisõnad: "mis", "kes", "kuidas", (), () "kui palju", "kus", "kuhu", "mill al", "milline", "miks". Mäemari küsisõnad: "mis", "kes", "kuidas", "kui palju", "kus", "kuhu", " millal", "milline", "miks".
OSKA VASTATA! Koostas G.Jalivets OSKA VASTATA! KÜSISÕNAD: 1.MIS? MIS SEE ON? 2.KES? KES SEE ON? 3.MISSUGUNE?=MILLINE? 4.MITU? 5.MILLEGA? 6.KELLEGA? KÜSIMUSED: 1.KES SEE ON? 2.MIS SEE ON? 4.MIS VÄRVI ON...? 5. MIS ON SINU NIMI..? 6. KU I VANA SA OLED? 7.MIS KOOLIS SA ÕPID? 8. MIS AASTAAEG ON? 9. MIS NÄDALAPÄEV ON....TÄNA....HOMME? KES? KES SEE ON? MIS? MIS SEE ON? MILLEGA? KELLEGA? MITU? MIS VÄRVI ON...? MISSUGUNE? =MILLINE? MISSUGUNE ON....? SUUR VÄIKE MAITSEV HAPU MISSUGUNE ON....? KIBE MAGUS KORDA! MAGUS HAPU KIBE MAITSEV OLE USIN !
Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
Ametlik keel Ukraina (riigikeel) Transnistria (riigikeel) Statistika 3 Ukraina keele levikuala 4 Tabeli esimeses ja teises reas on toodud ukraina tähestiku suur- ja väiketähed, kolmandas reas ukraina omaladina (1996) ja neljandas reas eesti transkriptsioon. Ukraina tähestik 5 • Isikulised asesõnad • Küsisõnad Ainus Mitmus що "mis", хто "kes", як "kuidas", чому "miks" , навiщо "milleks", скiльки "kui 1. я ми palju", де "kus", куди "kuhu", звiдки "kust",к 2. ти ви оли "millal", який "milline", котрий "kumb", 3. вiн, вона,воно вони який, що за "missugune".
abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus
Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta. Ta jooksis, sest tahtis nii, ja laulis. Segaliitlause koosneb rind- ja põimlause elementidest. Näide: Neiu aevastas: tal oli nohu, sest ta käis palju peaga.
pole seal midagi peale hakata. Tähestik 1932. aasta tähestik. A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Þ þ, T t, U u, V v, Y y, Z z, , | ' Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk. a A, b B, c C, c C, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, s S, z Z, z Z, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, ` Grammatika Küsisõnad mi - mis, ken - kes, kut - kuidas, kus - kus, kuna - kuhu, konz - millal, mitte - milline Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus minä mö sinä tö hän hö Keelenäited Tervhen! - Tere! Minä armastan sindai - Mina armastan sind Tämbei om sobat - Täna on laupäev üks` - üks, kaks` - kaks, koume - kolm, nel'l` - neli, viz - viis, kuz` - kuus, seiceme - seitse, kahesa - kaheksa, ühesa - üheksa, kümne - kümme
· Omadussõnad - Tee sõnakaardid omadussõnadest, mida saad lastele kohe näidata ja tee neist vastandpaarid. Näiteks suur-väike, pikk-lühike. Samuti sobivad siia erinevad värvid, mustrid ( ruuduline, triibuline) ja emotsioonid (kurb, lõbus) · Asesõnad Need pole nii põnevad aga needki on vaja lapsele selgeks õpetada. Võib õpetada kasutades mingit juturaamatut. Võib ka õpetada eraldi, sest neid ei ole palju. · Küsisõnad Küsimused on olulised dialoogides. Rohkem on tarvis sellised küsisõnu nagu kas, kus, kuhu, mis, mida, kes, keda, miks, millal. · Määrsõnad Kindlasti läheb vaja aja- ja kohamäärusi nagu all, peal, juures, taga, kohe, hilja, varsti, enne, pärast jne. Neid peab õpetama ka käänatult nagu alla, peale, pealt jne. Sõnade käänamisel ei pea õpetama kõiki 14 käänet neid on liiga palju. Tuleks õpetada sõnu
Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või i - afus "käsi", argaz "mees", udem "näo"
Akkusativ-kuhu(hängen, stellen, legen) asetan midagi kuhugi. Ich stelle die Zimmerpflanze auf den Tisch. Nominativ der das die die(Pl) Akkusativ den das die die Dativ-kus(hängen, stehen, liegen) miski on juba kuskil. Das Zimmerpflanze steht auf dem Tisch. Nominativ der das die die(Pl) Dativ dem dem der den,-n Fragewörter-küsisõnad Wer?-kes? Wer ist deine Lieblingssportlerin ? (kes on su lemmiksportlanna?) Was?-mis/mida? Was ist dein Hobby? (Mis on su hobi ?) Wen?-keda? Wen suche ich ? (keda sa otsid?) Wem? Kellele? Wem gehört die CD ? (kellele see plaat kuulub?) Wessen?-kelle/mille oma ? Wessen Mantel ist das?( Kelle oma see mantel on ?) Wohin?-kuhu ? Wohin fährst du am Winter? (Kuhu sa talvel reisid?) Wo?-kus ? Wo ist mein Matheheft? (Kus mu matavihik on ?) Woher?-kust? Woher kommst du? (Kust sa pärit oled ?) Wie
märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise
Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad kuuluvad pealause koosseisu mingi lauseliikmena(v.a öeldisena).Pealause ja kõrvallause alistust väljendatakse alistava sidendi abil,mis paikneb kõrvallause algul.Alistavaks sidendiks võivad olla sidesõnad:et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehkki,nagu,justkui,siis kui,sellepärast et jt.,ning küsisõnad,asesõnad ja nende käände vormid.Tähelepanu tuleb pöörata küsisõnade mis?kes?/milline? Õigele kasutamisele.(nt.Selgusid asjaolud,mida tuleb kindlasti arvestada.Talle tehti ettepanek,mida ta ei saanud täita.)*Asesõnu milline ja missugune sobib sidendina kasutada vaid siis,kui viidetakse aja omadusele aga mitte asjale endale.(nt.Maja on sellist värvi,missugust sa ei oskaks ettegi kujutada
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
(Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane. Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)!
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA ...
(Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane. Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)!
pildi, pildiseeria, Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus. märksõnaskeemi või kava Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel. Mitmuse toel. nimetava ning sse-lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Olevik ja minevik. Pöördelõppude õigekirjutus. Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus). Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis, kui puhul; sidesõnad, mis koma ei nõua. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (3040 sõna). Oma kirjavea iseseisev leidmine. Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning tähenduse omandamine ja täpsustamine. Tekstiloome
täielikud või osalised. Küsimusel peab olema vähemalt kaks võimalikku vastust, sest siis on vastajal võimalik esitada infot, mida küsimust esitades temalt nõuti. Kui võimalikke vastuseid pole, siis pole vastajal võimalik mingit infot esitada. Kui on vaid üks võimalik vastus, siis on see küsimusega juba määratud ning vastajal pole võimalik enam mingit täiendavat infot esitada. Selliseid küsimusi on väga raske koostada, sest küsisõnad (interrogatiivid) annavad alati mitu vastamise võimalust. Ka retoorilistele küsimustele on võimalik vastata teisiti, kui küsija eeldab. Kui vastaja ei nõustu presupositsioonidega või kui need on omavahel vastuolus, siis pole küsimusele võimalik vastata.5 5 See et pole adekvaatset vastust, ei tähenda, et vastaja ei saa midagi öelda. Ta saab anda vastukaja, tehes märkuse presupositsioonide kohta, ent see pole vastus eroteetilise loogika tähenduses.
annaabi.ee 
