were out did they leave a message? 3. Sul ja mul on sama pliiats, aga sinu oma on lühem kui minu oma. You and I, we have the same pencil, but yours is shorter than mine. 4. Need olid mu elu kõige õnnelikumad päevad. Those were the happiest days of my life. 5. Kui keegi helistab, lihtsalt võta ta nuber ja ma helistan talle hiljem tagasi. If someone calls, just take their number and I will call them back later. 6. Väike laps õpib ennast riietama. A small child is learning to dress himself/herself. 7. Nad jälgisid teineteist. They were watching each other. 8. Keegi ei tea luku koodi. No one knows the locks code.
14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. Ennast riietama S'habiller 27. Töötama Travailler 28. Armastama Aimer 29. Laulma chanter 30. Kohtama rencontrer 31. Kuulama écouter Lever je leve, tu leves, il/elle leve, nous levons, vous levez, ils/elles levent Je ne leve pas EITUS Est-ce que je leve? Leves-tu? Leve-t-il? Se lever je me leve, tu te leves, il/elle se leve, nous nous levons, vous vous levez, ils/ells se levent
4. Beeile dich wir komme sonist zu spät. 5. Wir interessiert sich für klassische Musik. 6. Freuen Sie sich auf den Besuch Ihrer Tante. 7. Ärgerst du dich manchmal über dich selbst? 8. Die Schule befindet sich in der Kevade Strasse? 1. Sich freuen rõõmustama A 2. Sich können võima /oskama D 3. Sich interessieren huvituma A 4. Sich fürchten kartma D 5. Sich wundern imestama / hämmastama A 6. Sich Anziehen selga panema / riietama D 7. Sich erinnern mäletama A 8. Sich gewöhnen harjuma A 9. Sich waschen pesema D 10. Sich ärgern vihastama A 11. Sich anhören kuulama D 12. Sich ansehen vaatama D 13. Sich bewegen liikuma 14. Sich umfallen ümber kukkuma 15. Sich zählen ennast kuuluvaks lugema kuhugi 16. Sich aufwachen üleskasvama 17. Sich erleben kogema 18. Sich brechen - murdma 1. Ich freue mich auf den kommenden Samstag. 2
SER ESTAR TENER Yo soy estoy tengo Tu eres estas tienes El es esta tiene Nos somos estamos tenemos Vos sois estais teneis Ellos son estan tienen PRESENTE DE INDICATIVO ESIMENE PõLVKOND Yo estudi-o habl-o Tu estudi-as habl-as El estudi-a habl-a Nos estudi-amos habl-amos Vos estudi-ais habl-ais Ellos estudi-an habl-an Ebareeglipärased e > ie o > ue Empezar (alustama) pensar (mõtlema) [pienso,piensas,piensa,pensamos,pensais,piensan] contar (jutustama) [cuento,cuentas,cuenta,contamos,contai...
impedir (keelama,segama) construir (ehitama) medir (mõõtma) contribuir (rahaliselt toetama) repetir (kordama) destruir (hävitama) servir (teenindama) incluir (kaasnema) seguir (järgnema) oir (kuulama) vestir (riietama) PRETERITO PERFECTO +HABER Ebareeglipärased yo he hacer (tegema)- hecho abrir (avama)- abierto leer (lugema)- leido
Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas ka kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja ell pöördus valitseja sõjaväeliste eraettevõtjate poole pakkumisega vastu võtta rügemendiülema patent. See oli leping ,millega kohustati kindlaks ajaks moodustama palgasõdurite üksus ja tagama selle ülalpidamine. Üldiselt värvati vabatahtlikke, teenistusse astunu andis vandetõotuse ning pidi kokkulepitud palga eest end ka riietama,toitma ja relvastama.Lisaks võis palgasõdur arvestada sõjasaagiga.Palgaarmeesse astunute hulgas oli talupoegi,laostunud rüütleid,linlasi jt. Palgaarmee ei olnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga. Peamiseks motiiviks palgasõduriks astumises oli hea teenistus. Teenistusse võeti mehed kindlate lepingute alusel ja tavaliselt suhteliselt pikaks ajaks.Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Alaline armee ülesehitus*
triveritis 3.triverunt 3.triverint 1.triveram 1.trivissim 2.triveras olin väsitanud 2.trivissis oleksin väsitanud 3.triverat 3.trivisset (ebareaalne) 1.triveramus 1.trivissemus 2.triveratis 2.trivissetis 3.triverant 3.trivissent 1.trivero 2.triveris olen väsitanud 3.triverit (tulevikus) 1.triverimus 2.triveritis 3.triverint Activum vestio, vestivi, vestitum 4-riietama Indicativu Conjuctivus Imperativus 1.vestio 1.vestiam Vesti! Riieta! 2.vestis riietan 2.vestias riietaksin Vestiti! Riietage! 3.vestit 3.vestiat 1.vestimus 1.vestiamus 2.vestitus 2.vestiatis 3.vestiunt 3.vestiant 1.vestiebam -ba 1.vestirem 2.vestiebas riietaksin -re 3
Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“. Vanaema läks juba kööki, et teha teed ja süüa koos saiakastega. Samal ajal koridoris on laps juba soojad riided ära võtnud, nähes mind, palub, et vanaisa teda sülle võtaks (tõstab käed üles). 18
liitverbideks. Sõnu peremehetsema, vanaematama, vägivallatsema, omapäratsema, suukorvistama, pealkirjastama peetakse liitsõnade verbituletisteks. Fraaside pahakspandav käitumine, allahinatud kaup, sissetulevad kirjad, arusaadav ülesanne, jaluleseatud õigused, meeldejäänud luuletus, mahamurdunud puu allajoonitud osad on ühend- ja väljendverbide kokkukirjutatud vormid. Kausatiivid: kasvatama, eksitama, lõpetama. refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama) automatiivsed verbid (sulguma, mähkuma, seostuma) Kaks tähtsamat viisi eesti keele sõnade moodustamiseks on sõnade moodustamine ja sõnade liitmine. Lisaks kuuluvad sõnade moodustuse alla näiteks pöördtuletus ja lühendamine. Kolm ühemorfeemilist sõna ehk juursõna on näiteks maa, maja ja sõna. Kolm mitmemorfeemilist sõna on näiteks majakene, sõbralik ja kurvameelne.
Üks mängija naeratab laialt. Pühib siis käega naeratuse näolt ning viskab teisele mängijale. Tema püüab lendava naeratuse kinni ja paneb selle oma näole. Veidi aja pärast viskab ta selle taas edasi. Karu riidesse panemise mäng Eesmärk: Laps õpib riietumist Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. Mida sa näed? Eesmärk: Arendada lapse loovust Õues jalutades palu lapsel rääkida, mida ta näeb. Kui ta vastab, esita tema mõtlemise ergutamiseks lisaküsimusi. Kui laps ütleb, et ta näeb puid, võid vestluse jätkamiseks küsida näiteks: Kas see on suur puu? Millised on puu lehed? Mis värvi on puu lehed? Mis puu see on? Värvilised sammud
Anni paneb külmiku ukse kinni ja räägib ,,kes see utab? Inda utab. Emme too Inda tuppa." 15.46 Ema läheb beebit tuppa tooma niikaua Anni vaatab aknast kuni ema ja beebi on toas. Jookseb neile uksele vastu ja hakkab beebit jalast sikutama ise samal ajal seletades ,,Inda riidest ahti. Luku ahti. Anni aitab. Inda kaka tuksis?". Ema vastab ,,jah, võtame Linda nüüd riidest lahti ja kohe vaatame kas on kaka püksis." Hakkavad koos last lahti riietama, Anni võtab aktiivselt ema abistamisest osa. Tegevuse käigus räägib ema Anniga mida nad teevad ,,võtame Lindal kombeka lahti ja mütsi ja kindad ära. Anni, kas abistad emmel Linda papusid ära võtta." Anni räägib ise samal ajal papusid ära võtmas ,,papud alast äja. Kannast õmba." Ema ,,jah, tubli tüdruk, just kannast peab tõmbama. Linda hakkab nüüd sööma Anni." Anni vastab ,,Inda tissi sööma. Piima. Inda äike." Ema ,,just, Linda on väike, seepärast sööb ainult piima
Beatlite järgi tulid moodi pikad juusted ning nö. potisoeng. Samuti kandsid nad kummist külgede, teravate ninade ning madala kontsaga saapaid, mida noored mehed, eriti britid, laialdaselt kandsid. (http://fashionner.info/?p=1318) (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) Mary Quant disainis 1964. aastal esimese miniseeliku ning mõni aasta hiljem muutis ta populaarseks lühikesed püksid. Mary oli noorte disainer, kes julgustas noori end mängulisemalt ning mugavamalt riietama. (http://www.maryquant.co.uk/aboutmary/biography/index.html) Audrey Hepburn oli juba enne 60ndaid stiiliikoon, kuid kui ta mängis filmis ,,Breakfast at Tiffany's'' kogus ta veel enam populaarsust. Samuti sai veel kuulsamaks Givenchy väike must kleit, mida Audrey filmis kandis. Givenchy kleiti peetakse siiani üheks kõige suuremaks moeikooniks riietuse ajaloos. (http://1960sfashionstyle.com/the-5-most-famous-fashion-icons-of-the-1960s/)
sama võrra tähele panna lapse vajadusi. Kui lapse vanem sureb, võib laps tunda end emotsionaalselt hüljatuna. Hoolimata sellest, et ta ei pruugi ise surma kontsepti väga hästi mõista, tunneb ta, et teda ümbritsevad inimesed on nõrgad ja oma tegevustes ebakindlad. On lausa esmatähtis, kuigi keeruline, et turvaline ja etteaimatav hoolitsemise süsteem rakendataks kiiresti vanema kaotanud lapse puhul. Kuid kui laps on kindel, et tal on kedagi usaldada end riietama, toitma, armastama jne., siis saab ka tema perega ühtselt leinata. Vastasel juhul on esmaseks hirmud füüsilise püsivuse pärast ning emotsioonidest on valdavaks viha ja võõrastumine. Peale hoolitsuse on sama oluline lapsele vanema surma põhjuse seletamine. Kui surma põhjus on teada, siis tuleks sellest avatult, ausalt ja lihtsalt lapsele, vastavalt tema arengustaadiumile, rääkida. Lapse eest hoolitsev inimene peaks rääkima tõde ning vastama lapse küsimustele.
marmorimürakat. ,,Eros ja Psyche" 1. Kolm tütart, noorim oli Psyche ja ta oli neist kõige ilusam. Inimesed pidasid teda Aphroditest ilusamaks ja seetõttu hakkasid jumalanna asemel surelikku tüdrukut kummardama. 2. Aphrodite käskis Erosel P. südant vibuga sihtida, nool peab talle tooma õnnetust. 3. Kui Eros P.-d nägi ei suutnud tüdrukule liiga teha. 4. Kuningas (isa) aimas, et jumalad on ta tütre peale vihased, küsis nõu. Ta pidi tütre matuserüüsse riietama ja ta lossi taga asuvale kalju tipule viima, seal pidavat peigmees talle järele tulema. 5. Tuul Zephyros kandis ta kaljult alla orgu, kus oli imeilus loss. Ta ei võinud oma abikaasat kunagi näha, nad said rääkida ainult öösiti. Lossis ei olnud ühtegi teist inimolendit, nähtamatud teenrid täitsid kõik ta soovid. 6. Vanemad õed hakkasid puudust tundma, õde lasi nad lossi, valetas oma mehe kohta (et ta on noor ja jahiretkel)
Ta silitab Su rindu, Su puusi ja tuharaid, ning ühel hetkel jõuab ta käsi ka Su jalge vahele. See on ääriselt erutav. Sul on vaheldumisi nii palav kui külm ning Sa tunned, et seal tekib väga kuum ja kõdiav tunne. Poiss surub Su enda vastu ning Sa märkad, et ka tema on väga erutatud. Võib-olla võtab ta Su käe ning asetab selle kõvale kummuvale kohale pükstes või hakkad Sa ise tema kõvasutunud peenist silitama. Millalgi saabub hetk, kus te hakkate teinteetist lahti riietama. Sellel samal hetkel muutuvad hellitused üha kirglikumaks. See tuleb kiiresti. Petting ei ole asi, mille üle hakata mõtlema, see tuleb iseenesest, samm-sammult. Nii on võimalik ka ilma otsese sugulise vahekorrata suurepäraseid seksuaalseid kogemusi saada. Tähtis on see, et tõepoolest teeks seda, mis endale meeldib. Ei ole õige teist millekski sundida. Tõeliselt täiuslikud on puudutamine, suudlemine ja silitused vaid juhul, kui mõlemad arvestavad teise soovide ja tunnetega
ainult sõja-aastate pidamise arv . 15. sajandil hakkas palgaarmee asendama keskaegset rüütlimaakaitseväge ja vähendama selle osatähtsust. Ühiskond edenes majanduslikult ja kuningavõim tugevnes. Kuna rahvas muutus rikkaks said nad endale palgaarmeed lubada. Palgaarmee komplekteeriti eraettevõtete poolt, kellele kuningas pakkus patenti. Teenistusse värvati alguses vabatahtlikke, kes pidid andma vandetõotuse ning kokkulepitud summa eest end riietama , relvastama ja toitlustama. Lisaks palale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga . Palgaarmeesse astunud kuulusid aga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Need võisid olla vabad talupojad , laostunud rüütlid, linlased või välismaalased . Kuna palgaarmee üksused ei olnud seotud konkreetse riigi või rahvaga , muutus see suhteliselt kahtlaseks, sest ta võis olla selle poolt kes talle vaid rohkem maksis.
vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, mida kuningas vajas. Esialgu tugines palgaarmee komplekteerimine eraettevõtlusele: sõja eel pakkus kuningas kellelegi rügemendiülema patenti , millega lepingu sõlmija võttis endale kohustuse moodustada väeüksus ja tagada selle ülalpidamine. Üldiselt värvati vabatahtlike, kes pidid ennast kokkulepitud tasu eest riietama, toitma ja relvastama. Enamasti loodi palgaarmee salgad ainult sõja ajaks. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Samuti võisid nad olla välismaalased (väga headeks peeti Sveitsi ja Soti sõdureid) mis muutis palgaarmee kriisikorral suhteliselt ebausaldusväärseks jõuks. Peamiseks palgaarmee väeliigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Lahingus jagati see veel omakorda kolmeks: eel-, pea-ja järelväeks
esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada- tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti, mis sisuliselt oli leping, mille sõlmija võtab kohustuseks moodustada teatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja ühtlasi tagada selle ülalpidamine. Rügemendiülem jagas omakorda välja kompanii komplekteerimise patente kompaniiülematele. Viimased aga saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõdur andis vandetõotuse ning pidi end ise riietama ja ära toitma. Lisaks palgale sai sõdur osa sõjasaagist. Palgaarmeesse astujad olid erinevatest seisustest.Nende hulgas olid vabu talupoegi, laostunud rüütleid, teiste seisuste esindajaid ning kindlasti ka välismaalasi--eriti hinnatud olid sveitslased ja sotlased.Armee komplekteeriti nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, seega ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud ühegi riigi ja rahvaga, see aga tegi sõjaväe suhteliselt ebausaldusväärseks.
Kuid iga inimese surm on paratamatus. SURNU PESEMINE Varasemal ajal tuli surnu riietada ja pesta pereliikmetel, siis ei olnud selleks eraldi surnupesijat ja surnuriietajat, nagu seda on tänapäeval. Juhul kui inimene suri haiglas, siis jäi see töö teha haiglatöötajatel. Haiglas lahati ka laipa, ning see kahjustas keha. Seega ei näidatud surnud lähedastele. Lahkunut nähti alles peale riietamist. Väiksemates maahaiglates kutsuti omakesed ise lahkunut riietama ja pesema. Oli ka võimalik, et seda tegi mõni haiglatöötaja, kui pere oli nii kokku leppinud. Kõik sõltus inimestest. 1930. aastal pesti lahkunut vee ja seebiga, kuid selle kõrval oli levinud ka viinaga ülehõõrumine. See, kuidas pesemisse suhtuti sõltus perede eetilistest tõekspidamistest. Surnupesijad olid vanasti enamasti naised. Vahel pesid meessoost surnut ka mehed, kuid kunagi ei pesnud mehed naissoost surnut. Tänapäeval on nii, et
joone ja lõike ees. Võistlusega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et moetööstus võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete peetekujutiste vastu. 7 Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema ekspert. Sterotüübi eeskujusid peavad riietama eksperdid, soengut tegema ja meikima stilistid, ehkki neid õhutatakse oma elu tabloidajakirjades koduperenaistele näidates väitma eluaegset ustavust omaenda juustele ning veele ja seebile. Enamasti teeb selline kelkimine kahjuks hoopis araks. Niikaua kui ollakse noor ja kena välimusega, võib iga naine hellitada unistust, et tal on võimalik sotsiaalsel redelil ülespoole ronida, tuhmistada luksuse sära oma loomuliku armsusega. Paari sellist näidet demonstreeritakse ka avalikkusele
panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus küsitud, hakkavad kõik korraga sulge endast eemale puhuma
kes O tapsid. Nad viskasid O pea Hebrose jõkke, kust see jõudis Lesbose kaldale. Ta tunti ära ning maeti pühalikult. PILET NR 10 PYGMALION & GALATEA Küprose andekas noor kujur e. skulptor Pygmalion oli naisevihkaja ning oli otsustanud mitte kunagi abielluda. Ometi oli see teos, millele P luues pühendas kogu oma geeniuse, naise kuju. Ta töötas selle kallal kaua, kuid ei suutnud sellega rahule jääda. P tegi kuju täiesti täiuslikuks ja lõpuks armus sellesse. P hakkas kuju riietama jne. Ta võttis ta ööseks oma kõrvale voodisse. Kuid lõpuks P loobus ja sai aru, et ta on armunud elutusse asja. Armastusejumalanna Venus aga tundis kogu selle asja vastu huvi ning otsustas noormeest aidata. P läks Venuse altarile, et jumalanna tema armastatu inimeseks muudaks. Venus andis P kujule elu. Pygmalion oli väga õnnelik ja tänas Venust. Pygmalion pani naise nimeks Galatea, nad abiellusid ning neile sündis poeg Paphus, kelle järgi on saanud nime Venuse lemmiklinn.
Kuuse oksad kuuluvad ühele kuusele, kuuseoksad kasvavad aga kõikide kuuskede küljes. Köögi riiul (olgu see või raamaturiiul) asub köögis, köögiriiul aga tähistab riiuli liiki. Sõnade tuletamine. Tuletised on semantiliselt veelgi vähem läbipaistvad kui liitsõnad. Tuletusliited (eesti keeles peamiselt järelliited) võimaldavad täpsustada ehk modifitseerida tuletusaluse tähendust (maja —> majake, arg -> arglik), muuta tähendust sama sõnaliigi piires (kala —> kalur, riietama —> riietuma) või muuta ühtlasi sõnaliiki (kiire —> kiirus — > kiirustama -> kiiresti). Kui sõnade liitmisel ilmneb sarnasus sõnaühendite moodustamisega, siis sõnatuletus sarnaneb vormimoodustusega. Kuid moodustusprotsessid on formaalselt vähem reeglipärased ja semantiliselt keerukamad. Tuletised koosnevad leksikaalsetest ja grammatilistest morfeemidest nagu sõnavormidki. Kuid tuletusliidetel on nii leksikaalsete kui
tal on oma austajaskond, ja vaieldakse veel tänapäevalgi, et kõik see, mis teatakse tema autorluse all, on õige, või on mõni vale luuletus sinna sattunud. Sündis väga rangesse, katoliiklikusse peresse, kus oli ema, see jõudu juht ja kõige kindlakäelisem. Õppis korralikus usulises seminaris, aga hakkab varakult kirjutama luuletusi, ja tunneb sügavat protesti ümbritsevaga. See väljendub, nagu noorel inimesel loomulikult, eelkõige välises. Hakkab ennast teistmoodi riietama: kannab väga pikki juukseid ja lehvivaid kaelasidemeid ja eitab kõiki korralike inimeste käitumisnorme. Suitsetab piipu tänaval teismelisena. Kui on 16-aastane, kuuleb ta sündmustest Pariisis ja ta ruttab oma kodulinnast välja Pariiisi, jõuab oma õnentuseks liiga hilja Pariisi kommuuni lahingud on lõppenud. Küll aga jääb Pariisi, tutvub huvitavate kunstnike ja kirjanikega, keda on seal rohkem kui mujal maailmas. Tutvus ka Paul Verlain'ega, kellega rändab mööda Euroopat
Allpool järgneb tunnistus, mille andis Dina Proniceva, üks Babi Yari veresaunas ellujäänuid. Tunnistus on antud 9. veebruaril 1967. Alguses jutustab Dina, kuidas teda, ta vanemaid ja ta õde sunniti 29. septembril 1941 Kiievist lahkuma. Nad kuulusid suurde juutide rühma, kes asus teele Babi Yari lähedal asuva mäekitsuse poole. Äkki kaotas Dina oma perega kontakti. Ta juhiti kiiresti paika, kus kõik pidid end lahti riietama. Nüüd mõistis ta, et teda tahetakse maha lasta. Siis pöördus Dina ühe politseiniku poole ja mõtles tolle jaoks valmis loo, et ta on ukrainlane, kes on eksituse tõttu teistega kaasa sattunud. „Päeva lõppedes tuli meie juurde üks saksa ohvitser koos tõlgiga. Politseinik ütles talle läbi tõlgi, et me kõik oleme siin juhuslikult ning et meid tuleb vabaks lasta. Ohvitser hakkas karjuma ning andis
( 1999: 520). Nõukogude korra ajal seoses suurenenud linnastumise ja ateistliku maailmavaate propageerimisega, läks surnu pesemine enamasti haiglate hoolde. Täpsed andmed, kuidas ja milliseid pesemisega seotud rituaale haiglates järgiti, puuduvad. Ilmselt oli tegu piirkondlikult erinevate käitumismallide ja tavadega. Väiksemates maahaiglates kutsuti omaksed sageli surnut pesema ja riietama. Suuremates haiglates jäi pesemine enamasti sanitari ülesandeks ning levisid jutud, kui halvasti surnut koheldi. Surnut kardeti ka sel perioodil, kuid surnuid alati kurjadeks ei peetud (Järve 2007:14). Tänapäeval tegelevad lahkunu pesemisega ja riietumisega peamiselt matusekontorid, haigla sanitar või surnukuuri vastav töötaja võõras, kes saab oma töö eest palka. Palveid surnu pesemisel ei loeta. Nende töötajate puhul ei loe ei sugu, vanus, ammugi mitte tema sugueluline
Erinevatel aegadel on lapsepõlve vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud lapses ohtu (kurja vaimu, mis tuleb välja ajada), võetud last kui väikest täiskasvanut. Alles alates 17.sajandist hakati lapsele lähenema kui iseseisvale olendile. Sel perioodil rääkisid vanemad lastega “magusalt”, ”lihtsustatult”, seega “lapselikult”. Lapsi hakati riietama täiskasvanutest erinevalt. Varem tegid rätsepad lastele täiskasvanutega sarnased riided, kasutades ainult väiksemat numbrit. Lapsed tundsid neid rõivaid kandes ja nendes mängides end halvasti, ebamugavalt. 17.sajandil ilmub esimene raamat soovitustega lapsevanematele, kuid see oli siiski enam mõeldud arstidele. Seal esitati järgmisi põhimõtteid: emadele ja ammedel ei ole õigust tunda
annaabi.ee 
