RHODOSE KOLOSS Sten-Eric Otto 1. • Kolossi ehitati 12 aastat. Toetudes mitmetele allikatele ja Rhodose raidkirjadele võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303.a. eKr ja lõpetas 291.a. eKr. 2 . • Kuju kõrguseks arvatakse olevatolnud 37 meetrit. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. 3. • Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime
Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest
.........................................................9 EHITAMINE. ..........................................................................................................................................9 HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM. ..............................................................................................11 EHITAMINE..........................................................................................................................................11 RHODOSE KOLOSS............................................................................................................................13 EHITUS. ..............................................................................................................................................13 PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS......................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................
arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse "seitsmeks maailmaimeks" ka tänapäeval. Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Halikarnassose mausoleum, Zeusi kuju, Artemise tempel ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Püramiidid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14
............ 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11 Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas..............................................13 Kokkuvõte.........................................................
Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: Giza püramiidid Babüloni rippaiad Artemise Tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. · Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid,
.........................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum.................................................................. 8 6. Rhodose koloss.......................................................................................9 7. Pharose tuletorn Aleksandrias...........................................................10 7.1 Tuletorni ehitus ning välimus..............................................................................10 8. Petra kaljulinn..................................................................................... 11 9. Machu Picchu.......................................................
...........................................................................................6 3.3.Linn Pergamon...............................................................................................................6 Elumajad...............................................................................................................................6 4.Skulptuurid.........................................................................................................................7 4.1. Rhodose koloss...............................................................................................................7 4.2. Samothrake Nike............................................................................................................7 4.3. Laokooni grupp..............................................................................................................7 5.Maalikunst............................................................................................................
(...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas, · Petra kaljulinn Jordaanias ja · Taj Mahal Indias.
Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest
...................................................................................................7 2.3. Artemise tempel Ephesoses.........................................................................................8 2.4. Zeusi kuju Olümpias...................................................................................................9 2.5. Halikarnassose mausoleum ......................................................................................10 2.6. Rhodose koloss..........................................................................................................12 2.7. Pharose tuletorn Aleksandrias...................................................................................13 3. Tänapäeva maailmaimed..................................................................................................14 3.1. Colosseum.................................................................................................................14 3.2
Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse
katkematu lindina kogu friisi. * Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised loob ruumilise mulje. * Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle. * Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele) * Parimad ehitusplastika teosed loodi ATEENA PARTHENONI templi jaoks (1799 a viidi suur osa Londonisse briti muuseumi). * Nike templist päris reljeef kujutab imetlusväärse meisterlikkusega läbi kanga kumavaid kehavorme. jumalanna esitatud maise kaunitarina, tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus. 8.
150 m lai. Augustuse ajal mahutas ta 60 tuhat pealtvaatajat, pärast hilisemat ümberehitust 185 000. COLOSSEUM – Colosseum on amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi
ajastuid, isegi naaberlinnad polnud taevaste asjade suhtes ühel meelel. Sumerid ülistasid umbes tuhandet jumalat, viitkümmet neist peeti peajumalateks ning eriti tähtsad olid seitse suurt jumalat. Linnriigiti olid jumalate funktsioonid tihti erinevad, kuid taevajumal An, õhu- ja maajumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki olid kolmekesi teistest tähtsamad. Suurde seitsmikusse kuulusid alguses veel päikesejumal Utu, kuujumal Nanna, armastusjumalanna Inanna ja jumalate ema Ninhursaga Ainuüksi peajumala otsimine võimaldaks kirjutada terve raamatu. Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk. 7 Astroloogia pärineb Mesopotaamiast. (Astroloogia üheks põhikomponendiks on antiikaja seitse planeeti -- Päike , Kuu , Merkuur , Veenus , Marss , Jupiter ja Saturn ).
( tavaliselt kaks sammast ). Kaljuhaua ees võis paiknea hauatempel. Kultuseehitistest olid levinud templid. Vanimad olid haudehitiste juurde kuuluvad hauatemplid, nende lage toetasid sambad. Järk - järgult areneva templiehitise ( neid püstitatakse ka peajumaltele ) klassikaline skeem kujunes lõplikult välja Uue riigi ajal. Templini pääses mööda sfinkside alleed ( sfinksid olid kas jumala või valitseva vaarao näoga ) pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski ( obelisk - kr. k. - piik, oli 9 päikesejumala kultuse sümbol, nejatahuline ülevalt ahenev ja püramiidjalt lõppev sammas, selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille
paljusõnalised mälestused jämedast sambast, mis veel tänapäevalgi edasi kajavad igasuguste advokaatide lobas. Kuid see pole nii tähtis. Tulgem tagasi tõelise vana Palee tõelise suursaali juurde. Selle hiiglaristküliku ühes otsas oli kuulus marmor-laud, nõnda pikk, lai ja paks, et kunagi pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning
aeglaselt kõrtsist ja jäi seisma hobuse ette, kahe sammu kaugusel d'Artagnanist. Tundmatu rahulikkus ja pilkav ilme kahekordistas akna juurde jäänud kaasvestlejate naerutuju. Nähes tundmatut enda poole tulemas, tõmbas d'Artagnan mõõga ühe jala pikkuselt tupest. «See hobune on või õigemini oli nooruses kindlasti päris kullerkupp,» lisas tundmatu, jätkas alustatud uurimist ja pöördus aknale kogunenud kuulajate poole, ega märganud üldse d'Artagnani ülimat vihasööstu, kuigi ta seisis kuulajate ja võõra aadlimehe vahel. «Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi
Seda Amenhotep III sõjapealiku regulaarset sümmeetrilist ja arhitektoonilist aeda peetakse aiakunsti ajaloos teataval määral euroopa regulaaraia nurgakiviks. Olulised olid ka need Egiptuse aiad, mis olid paigutatud templite ja matmispaikade juurde, kuna need paigad olid egiptlaste vaimuelu südameks; siin kasvasid pühad hiied. Tavaliselt koosnesid nad palmidest ja viigipuudest. Siin paiknesid ka pühad tiigid; muruplatsid olid väikesed ning nelinurkse kujuga. Iga puu seisis oma väikeses nelinurkses süvendis, mis oli täidetud veega. Taimede jaoks oli üldse eraldatud palju maad. Kõike seda saab seletada vaaraode botaanilise hobiga. Tulles koju sõjaliselt ekspeditsioonilt, tõid nad alati kaasa uusi taimeliike, asetasid need püttidesse ning püüdsid neid aklimatiseerida. Aadlite haudasid on seinamaalingutel sageli kujutatud aedadena, mida omanik nautis elu jooksul ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
