Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loogika, trigger, reziim, elementid, nihe, loogikaskeem, arvutid, 0041, parallel, juhendaja, teet, evartson, trigerite, põhielement, trigeril, skeemilõj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet
õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet
registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) ja resultaat pinusse segmenteerimine kk + aadress segmendis, kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Kuvarid CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone
..................................... 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed...................
3. Kuvarid.......................................................................................................................................7 3. PILET.............................................................................................................................................8 1. Dekooder....................................................................................................................................8 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. ................................................................9 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. ......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed.....................
......................................................................................................... 18 4.1 Dioodelement JA......................................................................................................... 18 4.2 Transistorelement EI ehk inverter................................................................................ 19 4.3 TTL (transistor-transistor loogika) JA-EI...................................................................... 19 4.4 MOP loogika................................................................................................................ 20 4.5 n-MOP loogika............................................................................................................. 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22
2) sünkroonsed(flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktimpulsi mõjul. *Näide trigeri realisatsioonist: RS (reset-set) , R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatu d NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. *a-sünkroonne * sünkroonne 4. Dekooder[3] *Dekooder on loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoode neile vastavateks väljundkoodideks. Sisuliselt võtab dekooder sisse kahendsõnumi, desifreerib selle, ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. * Tüüpilisel dekooderil on n sisendit ning maksimaalselt 2n väljundit võimalik on jätta mõni 2n väljundist kasutamata. *Dekooderi abil saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segementindikaatorit jne.
Salvestatud info säilib ka pärast mälust lugemist toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua. Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi
8. baseerimisega adresseerimine pikk aadress baasregistris ja lühem indeks on koos käsukoodiga. käsukoodiga. 9. baseerimise ning indekseerimisega ndekseerimisega adresseerimise juures leitakse operandi/resultaadi asukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks. 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) - Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse
Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega. Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine - selle korral aruvatatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega)
. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi Autodekrementne adresseerimine – registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse Segmenteerimine – kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil Indekseerimisega adresseerimine – aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) Baseerimisega adresseerimine – käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris Baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine – nii indeksi- kui baasiregistrid Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse nihe 5.LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 6.Dekooder Dekooder - Lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks.
5.15. Fitrid (liigitus, ideaal- ja reaalfiltrid, aktiivfiltrid)................................................................ 134 6. Digitaalelektroonika põhilülitused................................................................................................. 138 6.1. Nulli ja ühe esitamine............................................................................................................. 138 6.2. Loogika baaselemendid.......................................................................................................... 141 6.3. Loogikaelementide süsteemid (DTL, TTL, KMOP, ESL)..................................................... 144 6.4. Kombinatsioon- ja jadaloogika............................................................................................... 156 6.5. Kombinatsioonloogika tüüplülitused........
3) Andmete sõltuvus Konveieriga protsessoris tekitab probleeme teineteisele järgnevate käskude andmete sõltuvus. Näiteks registri tulemuse liitmisel kasutatakse vana väärtust, kui konveier ei arvesta andmete sõltuvust, mis muudab tulemuse valeks. Sõltuvus võib olla soetud ka käskude täitmise järjekorraga. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Strateegiad. Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem, mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks uuesti käivitamiste arvelt. Hargnemiste ennustamine toimub statistiliste kriteeriumite järgi ja ei anna alati õiget tulemust, kuid aitab vähendada konveieri uuesti käivitamise tõenäosust. Hargnemine tähendab seda, et järgmise käsu aadress ei tule käsuloenduri väärtuse suurendemisega ühe võrra, vaid käsuloendurisse laetakse täiesti uus väärtus, mis tähendab konveieri taaskäivitamist
loogika rakk (logic cell) 15. Millest koosneb FPGA CLB ja mida mõiste tähendab? Configurable Logic Blocks – koosneb slice-idest, millest koosneb omakorda loogikaplokid. 16. Millest koosneb FPGA slice? 2st LUTist ja 2st mäluelemendist (kasutatavad kas flip-flopi või latchina). 17. Mis on peamine erinevus CLBde alamrühmade SLICEM ja SLICEL vahel? SLICEM ning need võivad teha nii loogikat kui mälu funktsioone. SLICEL ainult loogikat – seega on nende tootmine soodsam ja ainult loogika puhul efektiivsemad. 18. Mis on HDL? Lisa lühikirjeldus. HDL - Hardware Description Language. Riistvarakirjelduskeelse mudeli põhjal on võimalik hiljem süsteemi arvutis simuleerida või füüsilise elektroonikalülitusena teostada. 19. Nimeta vähemalt 7 HDL keelt VHDL, Verilog, ABEL, AHDL, Atom, JHDL, RHDL, HML 20. Mis on UDM? UDM - Universal Design Methodology 21. Sünkroonse disaini 5 reeglit:
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja)
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 2.1.6. Algoritm.............................
.7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade....................................................................... 10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid...............................................
2.6.1. Ülevaade 114 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis 115 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses 119 LISA. Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S5 127 Kirjandus 141 5 Saateks Mikroprotsessortehnika on lühikese aja jooksul levinud peaaegu kõikidesse inimtegevuse valdkondadesse. Arvutid on muutunud igapäevaseks töövahendiks, mikroprotsessoreid kasutatakse juba kodumasinates, üha harvemini puutume kokku tööpinkidega, kuhu mikroprotsessorid pole veel jõudnud. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika areng jätkub peadpööritava kiirusega. Vaevalt leidub teist tehnikaala, kus seadmete töökiirus ja efektiivsus, hind ja mõõtmed muutuksid mõne aasta jooksul 10 ja enam korda. Mikroprotsessorist on saanud inseneride käes universaalne vahend paljude probleemide lahendamiseks
1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5
MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arendama teatavat võimsus
Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja
Multipleksor võimaldab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. ˇ Demultipleksor on andmekommutaator, milllel on 1 andmesisend ja mitu andmeväljundit. Vastavalt juhtsisenditele juhitakse andmesisend ühte väljundisse. Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika ja loogikafunktsioone. Need on baasoperatsioonid , mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse funktsiooni määravad valiku sisendite väärtused. ALUl on andmesisendid, mis on üldjuhul k-järgulised. Operandid a ja b ning resultaat Y on k-järgulised kahendarvud. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem, ehk mälu puudub. Kui juhtsisendi ja valiku sisenditega on
liini teises otsas oleva multiplexeri X0 – X3 loogilisi nivoosid. 7. Loogilise 0-i ja 1-e reaalsed elektrilised väärtused tänapäevastes CMOS tehnoloogial digitaalseadmetes. 0 – 0-1,5 V 1 – 3,5-5 V 8. Milliseid probleeme kohtame vana TTL ja CMOS ühendamisel (sisend- ja väljundpinged ning voolutarve)? Ttl min high võib olla madalam kui cmos kõige madalam high väärtus. (2,7V) Ttl-transistor transistor loogika Cmos-metalloksiid pooljuht KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid., KMOP struktuurid on väga tundlikud staatilise elektri suhtes! TTL puudused: vastandina KMOP-lülitusele tarbib TTL voolu ka siis, kui on stabiilses seisundis 9. CMOS loogikaelementide (inverter, NING-EI ja VÕI-EI) elektriskeemid transistoridel (piisab kahest sisendist). Inventer ehk EI element. Koosmeb kahest järjestikku ühendatud eri tüüpi kanaliga väljatransistorist. vdd-toide NING-EI (NAND) – realiseerib konjuktsiooni eitust
Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA Signaalitöötlusalgoritmid FPGA-s FPGA-de tootjad Laboratoorsed tööd www.xilinx.com www
.7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade.......................................................................10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid................................................
1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a.
Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastronoomia jaoks on Maa
Vaadeldavaid piirikuid kasutatakse null tasemelisel piiramisel kuna mille tulemusel ristküllik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi lülitused on väga lihtsad. Kasutatav diood valitakse toodud valemite alusel kusjuures tuleb arvestada et languses. Mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impulss pinged on mitte parallel piiriku korral on piiravas reziimis mitte 0 vaid umbes 0,7V see on kasutatava dioodi sinuselised, siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest, see on erineva sagedusega sinus päripingelang sagely vajatakse ka 0st erineva piiramis nivooga lülitusi. komponentidest. Millele on liituud ka mingi alalispinge, mida nimetatakse alalis komponendiks ja mis Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood ta lühistab väljundi ja saame 0
võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. · Asünkroonsel trigeril puudub spetsiaalne sisend, millega saaks määrata, millal toimub ümberlülitumine. Kui muutuvad sisendite väärtused, siis lülitub ka triger kohe uude olekusse. Skeemi näiteks on SR trigger (üleval). · Sünkro sisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, siis triger säilitab vana oleku sõltumata muude sisendite väärtustest. Samas võib sünkro C sisendiga tekkida ka probleeme tagasiside näol niikaua, kui C on aktiivne võib triger lõpmatu palju kordi ümber lülituda. Samas on sünkro C sisendi aktiivse aja määratlemine keeruline, kuna liiga lühike aeg ei pruugi anda aega
annaabi.ee 
