üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku membraanist. Pöördtranskriptaas ehk revertaas ensüüm, mis retroviiruste ssRNA-st sünteesib komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. Proviirus viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis. Kapsiid NH ümbritsev valguline kate. iseloomulik on, et viiruse kromosoom koosneb valdavalt nukleiinhappest ja ei ole seotud valkudega näiteks faagil MS2 on genoomiks üks RNA molekul, milles 3569 nukleotiidi ja 4 geen.i faag T2 DNA järjestuses on 150 geeni 3. Joonista skeem retroviiruse genoomist
HIV JA AIDS MIS ON HIV? HIV on viirus Kuulub retroviiruste hulka Suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. Käesoleval ajal teatakse kaht liiki HI-viirust: 1) HIV-1 [M(11), N, O, P] 2) HIV-2 Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini HIV-nakkuse äge faas Osadel kulgeb see ilma sümptomiteta, osadel tekivad tavalise viirusnakkuse sümptomid. (kestab ~2 nädalat) LAS-faas asümptomaatiline, varjatud kulgemise faas. Ainsateks nähtudeks võivad olla peavalud ning püsiv valutu lümfisõlmede suurenemine. (kestab 2-10 aastat) varane HIV-tõbi Tekib ravimata juhtudel 4-8 aastat pärast nakatumist. Peamisteks tunnusteks on süvenev väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus ning parodontoos. AIDS HIV-haigus ehk AIDS Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt 2 aastat hiljem oma lõppfaasi. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja i...
HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikust teistele haigustele. Hiv võib levida mitmeid teid pidi - emalt lapsele kandudes, seksuaalvahekorras ilma kaitsevahendita ning ühist süstalt kasutades. Kuid emalt lapsele viirusekandumist saab ära hoida , kasutades viirusevastast ravi raseduse esimeses faasis , sellega võib ohtu vähendada 70 % võrra. Samuti soovitatakse keisrilõiget ja ema rinnapiima asemel antakse lapsele kunstlikut toidusegu. Ka lapsele antakse retroviiruste vastast ravi. Need kõik abinõud alandavad ohtu veel kuskil 1-2%. Arvamus , et viirus levib ka köhatamisel, aevastamisel, rääkimisel ja laulmisel on väär. Seda väga lihtsalt põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta vaid inimese organismis. Samuti ei nakatu hiv vee, putukahammustuste kaudu, viirushaigega koos töötades, õppides, ühest tassist juues ega ka ühist WC-d kasutades
· Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viiruse paljunemine. Kas varajane(toodetakse regulatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad
Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen tagavad geenid, mis mutatsiooni korral võivad erb ja EGFR) põhjustada kasvajaid. Normaalsed geenid enne muteerumist, evoloutsioonis väga püsivad. · Onkogeen erb b on EGF retseptori geeni · Onkogeenid: Muteerunud normaalsed geenid mutantne vorm, selle perekonnas on veel (nt. proto-onkogeenid) või retroviiruste geenid, erinevaid geene, muteerunud retseptor mida viirused on rakkudesse toonud, indutseerib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita. põhjustavad rakkude muutumise 11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kasvajarakkudeks. Nende geenide produkt ja G valk) domineerib proto-onkogeenide produkti üle
vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses) Pisikesed mittepatogeensed üheahelalised inimese DNA viirused, mis integreeruvad kromosoom 19 spetsiifilisse saiti. Produktiivne infektsioon sõltub teise viiruse (nagu adenoviiruse) valkudest. Võivad anda püsiva ja pikaajalise geeniekspressiooni. Herpes simplex viiruse süsteem Kuigi nii adeno- kui retroviiruste sihtmärk rakkude spektrit saab muuta, infitseerivad mõned viirused loomulikul teel teatud kindalt rakutüüpi. HSV-1 infitseerib mittejagunevaid närvirakke. HSV1 on tavaline inimese patogeen, mis põhjustab herpest. Neuronites jääb viirus latentseks. Reaktivatsioon initsieeritakse stressi või hormonaalsete muutuste poolt. HSV on kaheahelaline DNA viirus.(2) MITTEVIIRUSLIKUD GEENIDE ÜLEKSNDE SÜSTEEMID Puhta DNA sisestamine analoogiliselt NH immuniseerimisega. Kogused on väikesed ja
Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist pidurdada. Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. Vaktsiine kasutatakse selleks, et kaitsta terveid inimesi mingisse haigusesse nakatumise eest. On tehtud palju katseid luua HIV-vastast vaktsiini, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. HI-viirus kuulub nn. retroviiruste hulka. Peale nakatumist hakkab organism tootma viiruse vastu antikehasid. Haiguse kulg sõltub sellest, kellelt inimene on nakkuse saanud, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI-viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused - nagu näiteks suguhaigused, aga kindlasti mitte ainult. Pärast nakatumist järgneb keskmiselt kahe kuni kolme nädala
Viirused mitte ainult ei või, nad koguni peavad rändama, et elus püsida. Leetrite, poliomüeliidi ja rõugete viirusi antakse inimestelt inimestele üle tavaliselt vahetu füüsilise kontakti korral, aevastamise või köhaga. AIDS Aids ( omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ei ole üksik haigus, vaid tunnuste ja sümptomite kombinatsioon, mis tekib immuunsüsteemi kahjustuse tõttu. Seda tekitab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus). HIV kuulub retroviiruste gruppi. Need sisaldavad RNAd, HIV geneetilist matrejali. Viirus nakatab ja hävitab immuunvastuses vajalikku rolli mängivaid rakke, vähendades patsiendi võimet võidelda infektsiooniga. HIV kandub inimeselt inimesele mitmel viisil: kaitsevahenditeta seksuaalvahekorras, saastunud süstlate kaudu või nakatunud emalt lapsele kandumisel enne sünnitust, sünni ajal või rinnaga toitmisel. Viirus kahjustab nakatanud inimese immuunsüsteemi. See kahjustus suureneb aastatega, kuigi
muutumisel mutatsioonide korral võivad esile kutsuda kasvajate tekke. Geenid, millest võivad saada onkogeenid kas mutatsiooni teel oma tavalises asukohas või asukoha vahetuse teel. Normaalselt on nende produktid olulised signaalide ülekandekaskaadides, transkr. läbiviijatena ja apoptoosi regulaatoritena. Geenmutatsioonid põhjustavad dominantse alleeli tekkimise, mis kutsub esile kasvaja tekke. Onkogeenid – muteerunud normaalsed geenid (proto - onkogeenid) või retroviiruste geenid, mida viirused on rakkudesse toonud ja mis seejärel kutsuvad esile normaalsete rakkude muutumise kasvajarakkudesse oma vigaste produktide onkovalkude või liigse aktiivsuse kaudu. Tuumori supressorgeenid - kasvajat põhjustavad nende retsessiivsed alleelid. geen, mis normaalsena juhib oma produktide kaudu rakujagunemist. Kutsutakse ka anti - onkogeenideks – suruvad alla0 onkogeenide talitlust ja takistavad kasvaja tekkimist mitoosi inhibeerimise kaudu. 2
metabolismi genoomi reprodutseerimiseks ja valkude sünteesiks ning uute viirusosakeste formeerimiseks; paljude looma- ja taimehaiguste põhjustajad.; Klassifikatsioon peremeesraku järgi: bakteriviirused e bakteriofaagid (DNA-genoom); loomaviirused (DNA- või RNA-genoom); taimeviirused (RNA-genoom).; Mõõtmed 20 nm ... 1 m; geenide arv 3 ... 200 (nukleotiidide arv 3 tuhat kuni 300 tuhat). HIV (human immunodeficiency virus) - inimese immuunpuudulikkuse viirus, kuulub retroviiruste sugukonda. HIV iseloomustus: infitseefib T-lümfotsüüte (tuntud kui T4 lümfotsüüdid), seostudes rakupinnal olevate retseptorite kaudu.; omab RNA-genoomi.; sisaidab ensüümi pöördtranskriptaas, mis RNA kui sablooni järgi sünteesi DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks
Tuulerõugete vastu on olemas vaktsiin, mis aitab vältida haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Lisaks sellele tuleb haige kindlasti isoleerida nendest, kes pole veel tuulerõugeid põdenud. Haige ruumi tuleb korralikult tuulutada ja niiskelt koristada. Villide kuivatamiseks ja sügeluse vähendamiseks kasutatakse briljantrohelist, teepuuõli ja saialilletinktuure. (Tuulerõuged) 4.3. AIDS AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mille tekitajaks on retroviiruste hulka kuuluv inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). AIDSi tagajärjeks on surm, aga surma põhjustab mõni teine haigus, millega nõrgestatud immuunsussüsteem ei suuda enam võidelda. HIV peiteaeg on 1-3 kuud ja AIDSi staadiumi kujunemiseks kulub ravita isikutel 1-15 aastat. See on üks enamlevinud viirushaigusi maailmas, millel pole ravi. (AIDS) Neli nädalat kuni kolm kuud pärast HIV-ga nakatumist kujuneb nakatunud isikul 1-2 nädalat
on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi. dsDNA viirused on näiteks loomaviirustest papilloomiviirus ning bakteriofaagidest T4 ja lambda faag; ssDNA genoomiga on bakteriofaag M13. Reoviiruste (põhjustavad hingamisteede haigusi) genoomiks on dsRNA. ssRNA genoomiga viiruste näiteks võib tuua retroviirused, näit. HTLV, mis põhjustab leukoosi ja HIV, mis põhjustab AIDS-i. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e. revertaas, mis on viiruse poolt kodeeritud ja on valmiskujul olemas juba viiruspartiklites. dsDNA integreerub raku genoomi viiruse poolt kodeeritud integraasi abil. Integreerunud DNA võib genoomis püsida pikka aega latentsena, proviirusena. Viiruse genoomi paljundamisel muutub ta transkriptsiooniliselt aktiivseks
• D: nukleokapsiid on silinderjas. Struktuur. Retroviirused on enamvähem kerajad, diameeter 80…120 nm. Ümbrises on viiruse glükoproteiinid, ümbris saadakse pungumisel. Ümbris ümbritseb kaht identset koopiat +RNAd sisaldavat nukleokapsiidi. Virionis on ka 10…50 koopiat pöördtranskriptaasi, integraasi ja 2 rakulist tRNAd. Neid tRNAsid kasutatab RT praimerina. Genoomil on 5’ cap ja 3’ polüA saba. Genoom sarnaneb küll mRNAle, kuid ei ole iseseisvalt infektsioosne. Lihtsate retroviiruste genoom koosneb 3 peamisest geenist, mis kodeerivad polüproteiine järgmiste ensüüm- ja struktuurvalkude tarvis: • Gag: grupispetsiifiline antigeen. Kapsiidi, maatriksi ja nukleiinhapete seostusvalgud. • Pol: polümeraas, proteaas, integraas. • Env: ümbrise glükoproteiinid. Kummaski genoomi otsas on long-terminal repeat (LTR) järjestused, milles sisalduvad promooterid, võimendaja (enhancerid) ja teised raku transkriptsioonifaktoritega seostumiseks vajalikud järjestused.
Samas negatiivne test ei välista täielikult ülitundlikkust ja samuti võib olla valepositiivne platseebo. On kallis, keeruline, aeganõudev, esineb anafülaksia oht. Nahateste ei saa teha allergia ägenemise, oluliselt kahjustatud naha, teatud ravimite kasutamise korral. Allergia raviks on allergeenide vältimine, tolerantsuse kujundamine, medikamentoosnne ravi jmt. HIV, AIDS, IMMUUNPUUDULIKKUS HIV kuulub retroviiruste perekonda lentiviiruste hulka. HIV on RNA viirus. Avastati 1983 aastal. 1986 aastast nimetatakse HIV-ks. Vastavalt praegusele taksonoomilisele liigitusele jaguneb viirus kolmeks subtüübiks : · HIV-1 - 9 alatüüpi. Eestis on registreeritud alatüübid B, A, H · HIV-2 · HIV-0. Retroviirus, genoomiks -2 RNAd, tema kapsiidi pinnal on 2 olulist valku gp 120 ja gp 41. gp 120 seondub suure afiinsusega T-rakkude CD4 molekulile (vajalik ka kemokiini koretseptor)
sünteesitud RNA, siis RNA ei ole mitte koheselt ,,küps", et teda oleks võimalik koheselt ribosoomides transleerida. Enne seda tuleb RNA'st mingisugused jupid, lõigud välja lõigata (splaising?). Sellisel juhul muutub DNA kloonimine sisuliselt võimatuks, sest bakterites sellist väljalõikamise mehhanismi ei ole. Mida teha? Retroviirused sünteesivad ensüümi pöördtranskriptaas kasutab matriitsina RNA'd ja sünteesib sellele vastava DNA koopia. Seda retroviiruste ensüümi saab ära kasutada. Kui tahame kloonida rekombinantse valgu tootmiseks bakteris mingit sellist eukarüootset geeni, mida tavapäraselt splice'takse, siis ei alusta kloonimist sellest, et isoleerime geeni ja integreerime geeni mingisse plasmiidi vaid alustame sellest, et puhastame rakkudest vastava geeni pealt sünteesitud ja juba ära splicetud mRNA. Nüüd katseklaasis kasutades pöördtranskriptaasi sünteesime sellele mRNA'le ühe kaheahelalise DNA koopia
Viirus tungib peremeesrakku, korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viiruvalkude paljundamiseks. Viirustegasaab ka ülekanda soovituid geene Vastavalt nukleiinhappele genoomis eristatakse DNA (herpes, tuulerõuged) ja RNA viirusi (puukeentsefaliit) Mõlemad (B hepatiit, nakatumine HI viirusesse ehk HIV). 49. HIV molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 50. HIV epdemiloogia ja mehhanismid Hiv levib seksuaalkontakti teel (kehavedelikud), verer kontaktiga, emal lapsele (rinna piima kaudu). Haiguse kulg: 1. Inimene nakatub haigusega ning HIV hakkab organismi kaitsevõimet nõrgestama 2. Esimese kahe nädala jooksul hakkab inimene end nõrgestatuna tundma (sarnaneb külmetusele). 3
pärandu edasi, onkogeenid ja proto-onkogeenid 360. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid: saab eristada 4 mehhanismi: 1)retroviiruse transduktsioon 2)onkogeene mittekandva retroviiruse insertsioon raku genoomi (viib rakulise onkovalgu üleekspressioonile) 3)pärsivad rakus tuumori supressorvalkude tööd, see tagab nende endi paljunemise 4) viiruseline transaktivatsioon retroviiruste puhul, lisaks viiruse geenidele aktiveerib ka enda geenid 361. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid: 4 tüüpi 1)punktmutatsioonid rakulistes proto-onkogeenides 2) rakuliste proto-onkogeenide amplifikatsioon, 3)rakuliste proto-onkogeenide translokatsioon aktiivse promootori/enhanseri alla 4)liit- onkovalkude teke translokatsioonil 362. Onkogeenid: geenid, mille alleelid võivad põhjustada rakkude kontrollimatut jagunemist, avastati esmalt RNA viirustel,
Pro- ja eukarüootide transposoonid ei erine oluliselt oma struktuurilt, koostiselt ja transpositsiooni mehhanismilt. Prokarüootidele on iseloomulikud peamiselt transposonid, mitte retrotransposonid. · retrotransposoonid. Liiguvad genoomis copy-paste viisil, kuid erinevalt transposoonidest koopia ei tehta mitte DNA-lt vaid RNA-lt. Retrotransposoonide transpositsioon on RNA-st vahendatud.Viiruslikud retrotransposoonid on sarnased vähkitekitavate RNA viiruste, retroviiruste, struktuuriga. Sisaldavad pöördtranskriptaasi geeni. Retrotransposoonide paljunemisel DNA piirkonnal sünteesitakse mRNA, sellel tekib translatsiooni protsessis pöördtranskriptaas. Pöördtranskriptaasi toimel sünteesitakse cDNA, mis lülitub integraasi toimel uude genoomi kohta ja vanasse kohta jääb geen samuti alles. Seega retrotransposoonid sisaldavad lisaks pöördtranskriptaasile ka integraasi (sama funktsioon mis transposaasil transposonides) ja Gag valgu geeni
On 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: ( IgA1 ja IgA2) IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina (J ahel ühendab kahte IgA monomeeri+secretory component (MW 70 000) = sekretoorne IgA- dimeerne vorm). Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas(>1g/100ml kohta). Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt N. Salmonella, polio, influenza ja retroviiruste eest. Sekretoorset IgA-d produtseeritakse päevas 5-15 grammi. IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; conts.=1.5 mg/ml; Monomeerne IgM- (MW 180000) membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer; J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis
Enamasti süstitakse rekombinantne DNA viljastatud munarakku. Süstitav DNA võib olla kas lineaarne või rõngasmolekul. Lineaarne DNA integreerub genoomi ligi 5 korda efektiivsemalt kui tsirkulaarne DNA. Tavaliselt süstitakse ühte munarakku sadu kuni tuhandeid rekombinantse DNA molekule. Sisseviidud DNA integreerub genoomi suvalistesse kohtadesse. Teiseks transgeensete loomade konstrueerimise võimaluseks on embrüode nakatamine retroviiruste baasil konstrueeritud rekombinantsete DNA molekulidega. 53. Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime konstrueerimine? Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mistõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. Rekombinantse DNA sisseviimiseks taimerakku on erinevaid meetodeid. DNA kas "tulistatakse" volframi või
peremeesorganismi raku genoomi. Viiruse genoomi sisestatakse geen, millega soovitakse raviefekti saavutada näiteks insuliini tootev geen diabeedi korral. Rakkude nakatamisel sisestab viirus oma genoomi koos uue geeniga sihtmärk- rakku, kus hakatakse tootma normaalset funktsioneerivat valku, mis aitab haigusega võidelda ja selle tulemusena haigus peatub või isegi taandareneb. Paljud geeniteraapia kliinilised uuringud kasutavad vektorina peamiselt adenoviirusi. Retroviiruste kasutamine on aastatega vähenenud nende tõsiste kõrvaltoimete tõttu. Mitteviiruslikke vektoreid kasutatakse vähem, kuigi neid on lihtne konstrueerida ning samuti ei põhjusta need organismis immuunreaktsiooni. Samas on nende abil geenide viimine rakkudesse olnud ebaefektiivsem ja geenide aktiivsus väiksem võrreldes viirusvektoritega. 58. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Saab uurida geenide ruumilist ja ajalist avaldumist. On võimalik ennetada, et
Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 52. HIV nakkuse epdemioloogia ja mehhanismid 53. HIV-vastase ravi võimalusi Pidev antiretroviirusravi pidurdab viiruste paljunemist, kaks inimest maailmas on HIV infektsioonist vabanenud, kuid siinkohal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et HIV reservuaarid jäävad alles ja viirus võib tagasi tulla, seetõttu tuleb ravimeid elu lõpuni võtta.
Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 52. HIV nakkuse epdemioloogia ja mehhanismid 53. HIV-vastase ravi võimalusi Pidev antiretroviirusravi pidurdab viiruste paljunemist, kaks inimest maailmas on HIV infektsioonist vabanenud, kuid siinkohal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et HIV reservuaarid jäävad alles ja viirus võib tagasi tulla, seetõttu tuleb ravimeid elu lõpuni võtta.
e.kaitsesüsteem ei tööta enam. · Inimene muutub vastuvõtlikuks erinevate nakkuste ja haiguste suhtes. · Sündroom tähendabki erinevate nakkuste ja haiguste kogumit. · Seda haigust põhjustab HIV s.t. Human Immunodeficiency Virus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus. · See viirus ründab elusaid rakke ja paneb neid ennast paljundama. · HIV on aeglase kuluga (lentiviiruste alagrupp)viirus ja sisaldab erilist pöörduvat komponenti (retroviiruste grupp) Mis on HIV ja mis on AIDS? Kuidas HIV levib? Kuidas HIV ei levi! Kuidas nakatumist vältida? Kuidas nakatumist kontrollida? HIV levik emalt lapsele! Elu koos HIV nakkusega! On see võimalik? Loe lisaks veel HIV ja AIDS kohta Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt ! Loe lisaks HIV ja AIDS MTÜ AIDSi Ennetuskeskuse kodulehelt. Kasutatud allikad Kasutatud internetileheküljed: http://www.abort.ee/ http://www
selle kompleksi (IgE FcR abil) ja tapavad helmindi. IgE ei seo komplementi. IgA: 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2). IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt näiteks salmonella, lastehalvatuse, gripi ja retroviiruste eest. sIgA väldib bakterite adhesiooni epiteelirakkudele ja hoiab neid limas, blokeerib bakterite adhesiine ja viiruste retseptoreid. Antikehadel on 2 põhilist funktsiooni: 1) seondub võõrantigeeniga 2) vahendab efektor-funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeeni Neutraliseerimine antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja toksiinide külge Fab osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist. (IgG, IgM, IgA)
elemendid, liiguvad cut-paste meetodil genoomis ühest kohast teise, enamasti ühe kromosoomi piiris. Retrotransposonid liiguvad aga copy-paste meetodil, geen jääb vanasse kohta alles. DNAlt sünteesitakse mRNA, sellelt omakorda pöördtranskriptaas, RNA+pöördtranskriptaas otsivad DNAs uue koha, RNA pöörtranskripteerib end tagasi DNAks ja integraasi toimel liigub uude kohta. 37. Kust tuleneb retrotransposoni ,,retro" nimetus? Retrotransposonide liikumismehhanism sarnaneb retroviiruste omadega. 38. Millised ensüümid vahendavad transposonide (1) ja retrotransposonide (2) transponeerumist? Kui suure protsendi inimese genoomist moodustavad transponeeruvad elemendid? Transposonitel transposaas, retrotransposonil pöördtranskriptaas ja integraas. 45%. Transponeerumiseks on vaja liikumist tagav geen, mis tuleb transkipteerida valguks nimega transposaas. Transposonid moodustavad inimese genoomist 3%.
ja kasutab rakuaparaati sünteesiks; § RNA (+) - omab genoomi, mis käitub vahetult mRNA-na (v.a. retroviirused!); § RNA () - peab sisaldama viiruslikult kodeeritud ensüüme RNA-st sõltuva RNA replikatsiooniks. Nakatamata rakul need ensüümid puuduvad! RNA genoomiga viirused § Imetaja rakud ei sisalda RNAst sõltuvat RNA polümeraasi § RNA viirused kodeerivad RNA-st sõltuvat RNA polümeraasi § Sünteesitud mRNA loetav inimese ribosoomide poolt § Erand retroviiruste mRNA toodetakse DNA vaheetapi kaudu kasutades peremehe RNA polümeraas II ss (+) RNA genoomiga viirused § Genoomiks üheahelaline (+) ahelaga RNA § Kodeerib viiruslikku RNA polümeraasi vajalik replikatsiooniks ja mRNA sünteesiks § Genoomis tehakse (-) koopia RNA, mida kasutatakse rohkema mRNA ja genoomi valmistamiseks. ss (+) RNA koos DNA vaheetapiga Virionis 2 (+) RNA koopiat. Virionis pöördtranskriptaas n RNA genoom pole mRNA, kuigi (+). RNAst ´matriitsiks DNA sünteesil
cut-paste meetodil genoomis ühest kohast teise, enamasti ühe kromosoomi piiris. Retrotransposonid liiguvad aga copy-paste meetodil, geen jääb vanasse kohta alles. DNAlt sünteesitakse mRNA, sellelt omakorda pöördtranskriptaas, RNA+pöördtranskriptaas otsivad DNAs uue koha, RNA pöörtranskripteerib end tagasi DNAks ja integraasi toimel liigub uude kohta. 37. Kust tuleneb retrotransposoni ,,retro" nimetus? Retrotransposonide liikumismehhanism sarnaneb retroviiruste omadega. 38. Millised ensüümid vahendavad transposonide (1) ja retrotransposonide (2) transponeerumist? Kui suure protsendi inimese genoomist moodustavad transponeeruvad elemendid? Transponeerumiseks on vaja liikumist tagav geen, mis tuleb transkipteerida valguks nimega transposaas. Transposonid moodustavad inimese genoomist 3%. Retrotansposonil on sees pöördtranskriptaasi ja integraasi geen. Moodustavad 8+34% Kokku siis transponeeruvad elemendid 45% genoomist. 39
annaabi.ee 
