on suurema osa ajast vähemasti üsna õnnelikud, eeldades loomulikult, et olud ei ole väga kehvad. See, et me elu üle rõõmustame, on seega täiesti normaalne. 2. Erinevate kultuuride mõju õnnele on suur. Inimesed läänelikus, individualistlikkus kultuuris, kus põhitähelepanu on üksikisiku heaolul, on õnnelikumad kui inimesed kaugida asiaatlikus, kollektiivses kultuuris, kus põhirõhk asub grupi heaolul.“ „Paneb imestama, kas pole?“ küsib artikli autor retooriliselt, ja jätkab: „Enne uuringutega tutvumist olin arvamusel, et oleme hoopiski siin Läänes hoopiski need õnnetud. Uurimistulemused väidavad aga üheselt, et kollektivistlikes kultuurides on inimesed vähem õnnelikud.“ Trebuch’i järeldus: „Ilmselt on individuaalne vabadus meie jaoks aga midagi nii iseenesestmõistetavat, et me üldsegi ei teadvusta endale selle tähendust subjektiivse heaolu kujunemisel. 3. Ilusad inimesed on keskmisest õnnelikumad.
või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused ,,Kas tipptasandile jõudmine algab harrastusest või mõjutab tippsport hobi valimist," küsib Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ...
" Ning justnagu on välja mõeldud kõik sõnad kirjeldamaks valelikkust, ei pärine ka tõde Pilvekukulinnuriigist. ,,Me nimetame inimest ,,ausaks"; me küsime: miks toimis ta täna nii ausalt? Meie vastus peaks kõlama: oma aususe tõttu. Ausus! See tähendab: puuleht on lehtede põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride, metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka kasutamist ühele rahvale kindlad, kanoonilised ja siduvad tunduvad: tõed on illusioonid, mille kohta ei mäletata, et nad säherdused on: metafoorid, mis on ära kasutatud ja meeleliselt jõuetuks muutunud, mündid, mis on oma kuju kaotanud ja nüüd vaid metallina arvesse tulevad, kuid müntidena enam mitte." Seega Nietzsche kinnitab, et otsitud ja hinnatud tõde on tegelikult sama väljamõeldud kui kardetud vale
maalis terve rea topeltkujutisi, mida vaataja, vahetades tajutava pildi foone, võib interpreteerida mitmeti. Tuntumad nendest maalidest on ,, Nähtamatu Voltaire´i büst ,, , kus võib näha kord Voltaire´i nägu, kord kahte vanaaegsetes kostüümides teenijannat. Dali on ise korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia kriitiline meetod loogikale. Dali on ise retooriliselt küsinud: ,, Kuidas te võite loota, et te nende piltide sisu mõistate, kui ma ise olles nende ,, tegija", neid sama vähe mõistan." Lisaks on kunstnik korduvalt rõhutanud, et oma piltides ei mõtle ta midagi ise välja, kogu visuaalne materjal oleks talle nagu ette antud: ,, Kui ma kujutan pehmeid kelli, kilomeetripikkust jalga, kopeerin ma kõige ausamal ja fotograafilisemal moel ühte oma nägemust. ,, Viimases Dali väites on palju
kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus
piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan Manuel (1282-1348) 'Krahv Lucanor'. Juan Ruiz (1238-1350), Hita ülempreester, teosega 'Hea armastuse raamat' Ajastu suurim lüürik oli Jorge Manrique (1440- 1479). Viljeles isiku- ja tundeluulet. 16. sajandi luules võistevad retooriliselt kodanikuluulet harrastav Sevilla ja intiimset laadi viljelev Salamanca koolkond. Esimes tegutses Fernando de Herrera (1534-1597), teises Luis de Leon (1527- 1591). Kelmiromaanid: Proosa oli kõrgetasemeline ning liigirohke. Viljeldi rüütli, kelmi ja lamburromaani. Sajandi teisel poolel kirjutati rüütliromaane nii palju, et võimud olid sunnitud nende avaldamist piirama. Rahvusliku romaaniliigina arenes kelmiromaan, milles peategelane jutustab oma kirevast
Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud). 1 6) Millist rolli sinu lõputöös täidavad dialektika, loogika ja retoorika? Lõputöö peab olema retooriliselt õigesti üles ehitatud ehk viis kuidas sihtrühmaga suhelda peab olema õige (tuleb valida väljendusvorm vastavalt sihtrühmale). Töö ülesehitus peab olema loogiline. Teemade käsitlus ja üksteisele järgnevus peavad olema loogilises järjestuses ja üksteisega haakuvad/ühilduvad. Dialektika - uuringus edasiliikumine peab toimuma õigete küsimuste abil. Küsimused peavad olema nii ülesehitatud, et jõuaks põhivastuseni. 7) Mille poolest erineb omavahel usk ja teadus?
See ei ole ainult valitsuse asi. See on kogu rahva asi, sest võim ja võimukandja on rahvas." Antikliimaks on astmeline langus, kliimaksile vastupidine kujund. Tiigrihüppest võib kujuneda konnahüpe, võib-olla isegi pime mutihüpe. Antitees ehk vastuseade on stilistiline figuur, kus kujukuse suurendamiseks on teravalt üksteisele vastu seatud vastupidised mõisted või mõtted. Mõtte teravdamine. Nt ,,Olla või mitte olla?" küsis Hamlet retooriliselt. Lause ajaloost, mis on ajahambale hästi vastu pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus. Assonants on sama täishääliku kordus. Ajast karmist, kaunist ja kallist. (Ralf Parve luulekogu pealkiri) 1) kolmekordne algriim (alliteratsioon ja assonants);
Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“ Esseed, mis on tugevalt seotud filosoofilise ja religioosse taustaga, aga üsna laias mõttes. Palju mõjutusi taoistlikust mõtteviisist. Ka kristlik kihistus ja huvi judaismi vastu. 10. Jüri Üdi / Juhan Viidingu luule. „Detsember“, „Ma olin Jüri Üdi“. 60.-te lõpus hakkas kasutama pseudonüümi Jüri Üdi, aga see pseudonüüm iseseisvus ja hakkas elama oma elu
Loobumine oleks see kui pyha isa oleks teinud kõik et tegu ära hoida. Õnnelind Flamingo Noormehed A, B ja C norivad sadamas ühte tüdrukut. Sündmuskohale saabub jalgrattaga vanapapi, kes hakkab noormehi korrale kutsuma. A hüüab, et teeme vanapapile sõitu. Noormehed tõstavad vanapapi sadulasse ning lükkavad ta suure hooga sadamakailt koos rattaga merre. Tegu tehtud, lahkuvad nad kai äärest. Lahkudes küsib B teistel retooriliselt: „Äkki upub ära?“ „Las upub,“ vastavad teised. Vanapapi uppuski ära. Kas noormehed panid toime kuriteo? H: §113 Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS 3 Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud
Loobumine oleks see kui pyha isa oleks teinud kõik et tegu ära hoida. Õnnelind Flamingo Noormehed A, B ja C norivad sadamas ühte tüdrukut. Sündmuskohale saabub jalgrattaga vanapapi, kes hakkab noormehi korrale kutsuma. A hüüab, et teeme vanapapile sõitu. Noormehed tõstavad vanapapi sadulasse ning lükkavad ta suure hooga sadamakailt koos rattaga merre. Tegu tehtud, lahkuvad nad kai äärest. Lahkudes küsib B teistel retooriliselt: ,,Äkki upub ära?" ,,Las upub," vastavad teised. Vanapapi uppuski ära. Kas noormehed panid toime kuriteo? H: §113 Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS 3 Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud
katsetel. Niisiis oli sel noormehel põhjust arvata, et ta on kõiges ebaõnnestunud; tegu oli märgiga, ent mille märgiga? Ta oleks võinud pageda kibestumusse ja meeleheitesse. Kuid enda seisukohalt väga nutikalt käsitas ta seda märgina sellest, et ta pole loodud ilmalikeks saavutusteks ning talle on kättesaadavad vaid religioosse, pühaduse ja usuga seotud võidud. Seega nägi noormees juhtunus Jumala sõnumit ja astus jesuiitide ordusse."(3. lk 40) Sartre küsib nüüd retooriliselt, kas see polnud mitte tema enda otsus, mida võtta märgina ning kuidas sellele reageerida. Järelikult ei vabasta ka mingid ended, märgid, meid valikutest ega neist tulenevast vastutusest. Viited sisetundele 10 Üks võimalus enda jaoks valikuid lihtsustada on otsida tuge sisetundest. Kuid sartre seadis
võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest. Kunst aitab suurepäraselt elus ette tulevaid probleeme läbi mängida, nii et päriselus läheneb noor inimene probleemile juba ettevalmistatult ja avatult. Visuaalne kirjaoskus Visuaalsete kujutiste kõige olulisem funktsioon on edastada mingisugust sõnumit, tähistada mingit teadet ning teha seda retooriliselt ja esteetiliselt huvitavas vormis. Kunstis on erinevate sõnumite edastamiseks aja jooksul välja kujunenud traditsioonid ning et see paremini vastuvõtjani jõuaks, peab looja tundma kunstiteoste grammatikat, omandama n-ö visuaalse kirjaoskuse. Visuaalne kirjaoskus tähendab võimet leida kujutisest sõnum. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise kontekstuaalse, metafoorilise ja filosoofilise tasandi tõlgendamisega
14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel üks parimaid odaviskajaid. Ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib hilisemas loomingus kaasa. Sütiste toob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi, läheb 1940ndatel Nõukogude võimuga kaasa. Looming: 1928 Rahutus selles luulekogus ja edasi tuleb Sütistel suurel määral retooriliselt kõlavat vabavärssi. Selles luules, mis selgelt proosast eristub, võib rääkida proosale lähenemist, ka temaatika poolest. Sütiste luules on inimest määratletud sotsiaalse ümbruse kaudu. Klassikalised näited: ''Läbi töötavate tänavate'' Tartu temaatika. Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas, aga alus ei muutu. Läheb mõnevõrra üle traditsioonilisemale poeetikale, vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad selgelt esile
Kahjukse ei olnud rühmitus vaadetelt ühtne. Ajakirja väljaandmine oli majanduslikult raske. Kõige selle tõttu "Tarapita" lagunes. Tarapitalaste looming jääb nn ajaluule perioodi, mida võib piiritleda aastatega 1919 1923. Ajalaulud on saanud inspiratsiooni elult eneselt ja mõjutusi saksa impressionismilt. Selle ajajärgu luuleloomingu põhisisuks on inimene oma ajas ja ühiskonnas. Sõdade järel väljendati inimsuse, rahu ja demokraatia ideaale enamasti retooriliselt paisutatud südamevaluga. Ekspressionistlikest mõjudest tingitult väljendub igatsus parema järele äärmiselt tugevate värvidega antud õudusvisioonides ja võikuspiltides, millest kostub hukkujate kisa, voolab jõgedena verd ja taudid tapavad tuhendeid. "Tarapita" rühmituse päevil sai Barbarusest üks juhtivaid publitsistliku protestiluule viljelejaid, õigluse ja inimsuse kuulutajaid, väikekodanliku mentaliteedi raevukamaid ründajaid (luulekogu "Vahekorrad" 1922).
kui ka irooniat. „Kolme õde” väärtustas koomilise ja traagilise süntees, absurd kõrvuti tõsielurealismiga, värsked ja ootamatud lavakujundid, veenvad rollisooritused. Näitlejatena on Šapiro Tšehhovilavastustes end teatrilukku mänginud Mikk Mikiver (Lopahhin ja Veršinin), Ants Eskola (Gajev ja Kulõgin), Jüri Järvet (Firss ja Tšebutõkin), Velda Otsus (Šarlotta), Linda Rummo (Ranevskaja), Ita Ever (Maša), Mari Lill (Anja ja Irina), Juhan Viiding (Tusenbach) jt. Retooriliselt on küsitud, kas ei alanud Šapiroga uus, „ebakindla, enesest ja maailmast kummastavalt distantseeruva inimese hingeelu peentöötluse etapp” eesti teatris (Vellerand 2003: 245). Peenetundeliste Tšehhovi-rollide loojatena kerkisid esile eeskätt Ants Eskola ja Jüri Järvet; Eskolalt lisandus eelmainituile veel „Ivanovi” nimiosa Maria Knebeli külalislavastuses (1971 Draamateatris). 1977. aastal lavastas Adolf Šapiro Pärnu teatris Edward Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?”,
korras, seega kui seda väidet käsitada eksimatuna, saab see seda vaevalt olla sellepärast, et keeldub midagi väitmast. Ma olen avastanud, et leidub tugev kiusatus vastata minu väidetele selles artiklis umbes nii: "Kuid pärast kõike seda, mis on öeldud ja tehtud, jääb ikka midagi, mida ma tean erilisel viisil: Ma tean, kuidas on minuga lood just praegu." Aga kui sellest oletatavast teadmisest ei järeldu absoluutselt 8 Kripke (1982: 40) jõuab sellele lähedale, kui ta küsib retooriliselt: "Kas ma siis ei tea otseselt ja küllaldase kindlusega [rõhuasetus lisatud], et ma pean silmas plussi [funktsiooniga, mida ma kutsun "plussiks"]?" Kripke ei ütle meile, mida implitseerib "küllaldane kindlus", ent oletatavasti tahab ta selle märkusega kuulutada oma ustavust sellele, mida Milli- kan (1984) ründab "tähendusratsionalismi" nime all. 9 [2674] mitte midagi ei midagi,
kirjutatud tekst on ka sündmus, aga ta kestab läbi aja. b)Kõneteo kuju – suuline, kirjalik, aga ka liigsõnaline, lakooniline, kirjastiil jne. c)Kõneteo kontekst –kogu üldine taust, millega seoses ja milleks seda öeldakse. A võib olla esitatud: 1) sõnaselges otsetähendusega kõnes – nt räägime nii selgelt kui võimalik juristina.2) kaudse tähendusega mõistukõnes – problemaatiline koht – öeldakse, et vanasõnad ei ole Ad, kuigi retooriliselt saab neid kasutada. Nt võta näpust. 3) mittesõnalise teo või märgiga, mille Aatiivne mõte on põhimõtteliselt sõnastatav – mh ka audiovisuaalsed tõendid kohtus. A kirjaliku esituse eelised: 1)Kirjutamisel on mõtlemine täpsem ja öeldut (st kirjutatut) saab muuta, enne kui sellest saab kõnetegu. 2)Teksti sisu püsivus – võimalik korduvalt ja süvenemisega lugeda. 3)Teksti vormi püsivus – tõendina tavaliselt kindlam kui suuline kõne. A suulise esituse eelised:
· Pan-germanism (Suur-Saksamaa loomine). · Rassism (rassiteooria). "Aaria rass. Hirm sakslaste rassilise puhtuse ees. Sotsiaaldarvinismist inspireeritud eugeenika, Antisemitism. Mustlaste ja slaavlaste vastasus. Homoseksuaalsus vastasus. Vastustati ka "rassidevahelisi" abielusid. · Antiparlamentarism. Antikommunism · Militarism. Jõu- või aktsiooni kultus. Karismaatilisele juhile allumine. Juhikultus. · Retooriliselt oldi esialgu ka kapitalismi vastu · Hitler oli ka teatud määral katoliikluse vastu. Tema mõjul hakkas Saksamaal esile kerkima ka uuspaganlus Weimari vabariik kriisi ajal · 1. mail 1929 puhkesid Berliinis kokkupõrked kommunistidega. · 14.09.1930 Riigipäeva valimistel saavutas NSDAP 130 kohta (18,3%). Kommunistid 10,7%. Järgnes kapitali väljavool riigist ja kriisi süvenemine. · Kaotas maaomanike toetuse, võimule tuli kantsler Franz von Papen, kes
Loodetakse liitu sellest. Pigem tüli sellest abielust- usuküss (lepingu järgi võis õigeusku jääda). Leedu õukonnas isoleeriti. Ei saadud rahu. 1500-03- Uus Moskva-Leedu sõda. Jelena usuküss ja ka piiriprobleemid. Usu ja-rahvuseküss. 18 Kuidas venelasi kiustati Poolas taga. Mihhail Krom (V ajaloolane) areng Poola-Leedu riigis viis aadlite võimu laiendamiseni. Usuküss retooriliselt toodud aspekt. 1501-1502 (Plettenbergi sõda, kuidas pärast Novg ühendamist erinevad pinged Moskva- Liivim. Suhetes sedavõrd kasvasid, et Plettenberg alustas sõda). Miks loodetud edu ei saavutatud, kuna suri Poola kunn (Aleksander asus võitlema selle koha pärast), ss Leedu jäi eemale. Saavutati Liivimaa ja Moskva vahel enam-vähem status quo. 1490ndatel sõda Karjalas, taas piiriküss. 14.saj peale Kalmari uniooniga, läbi 15.saj Rootsi püüdles Taani kunni võimu alt vabanemiseks
Semperi puhul ei saa aru, miks ta seda tegi. Sütiste puhul võib arvata, et ta tõesti arvas, et see on õige. Ta jääb sks okupatsiooni ajal Eestisse ja ta vangistatakse, aga ta ei sure Sks vangis, vaid pääseb sealt välja ja sureb pärast II MS ja väidetavalt pärast seda, kui ta tuleb ülekuulamiselt. 6. oktoober 2010 Looming 1928 luulekogu "Rahutus" siin luulekogus ja edasi ka tuleb Sütistel üsna suurel määral retooriliselt kõlavat vabavärssi ja see on retoorilisem kui 20ndate alguse eksperimendid, aga see hakkab kandma eetilisemat sisu. Selles luules, mis üsna selgelt proosast eristub, võib rääkida proosale lähenemisest. Temaatika soosib ka seda. Hoiakuline kiht ongi asja teine pool. Sütiste luulesse on kirjutatud rõhutatavalt lihtsat ja inimene määratletakse sotsiaalse ümbruse kaudu. Sütistel on pilk seestpoolt ja see on oluline. Siit tulevad ka enesekuulutused v deklaratsioonid
II Friedrich Carl v. Savigny Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Need on olnud kõigi tõlgendamisõpetuste alguspunktiks. Need on tõlgendamise kaanonid. See süsteem on puudulik tänases perspektiivis. Soovitav on võtta midagi moodsamat. TÄNAPÄEVASED VOOLUD TÕLGENDAMISEL 1. Toopika Antiik-Kreekas, leida mingi ese retooriliselt käsitluseks. See oli õpetus sellest, et kuidagi süstematiseerida see ese ära. Tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausetestruktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaidkujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid.Põhisõnum: juriidilisel
maast, kuid annab Saksamaale lõpus hävitava hinnangu. Eestimaast räägitakse kui paradiisist. Jakobsonil on paralleelselt 2 lugu: maa loomine VS pimeduse-valguse võitlus. Paradiis ~ valgus. Kõnedess vaieldakse kiriku ja selle õpetusega – seostub manilusega. Tsiteerib piiblit, Henriku Liivimaa kroonikat, Russowi kroonikat. Kõne on intertekstuaalne. Need tekstid on Eesti ajaloomõtlemise alustekstid, millega rahva eneseteadvus on seotud. Teaduslikku analüüsi ei tee, vaid esitab fakte retooriliselt. Kõnedes on juttu eestlastest, sakslastest, taanlastest, liivlastest, rootslastest, lätlastest, venelastest, šotlastest, kreeklastest, pärslastest ja itaallastest. I kõne = tähtsaim – jagab 3ks: Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduaeg. II kõne „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ = eesti kultuuriloo kujunemisalusd. III kõne = ketserlus, nõiaprotsessid Euroopa ajaloos. Kirjeldage Jakobsoni uuenduslikku ajalookäsitlust. Mille poolest on see uuenduslik või varasest erinev
* mõistmine heaks kiitmine! Võib mõista nt. sõda õhutavat poliitikut, lapsprostituudi kasutajat ... st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele. - Berger: ,,Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust sokki.
annaabi.ee 
