............................................... 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920, sügisel alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Seal teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Draamastuudios mängisid nad väga mitmekesist repertuaari. Pärast, 1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja. Algaastatest tänaseni on pööratud
Varase draama käsitluses ei ole repertuaariuuringute suund uus. Üks varasemaid käsitlusi on Robert Boies Sherpe'i "Teatrite tõeline sõda" ("The Real War of the Theaters", 1935), mis arutab näidendi kaupa teatreid "Admiral" ja "Chamberlaini mehed" (Chamberlain's Men). Lisaks võiks välja ka tuua George F. Reynoldsi "Elisabethi aegsete näidendite lavastused Red Bulli teatris" ("The Staging of Elizabethan Plays at the Red Bull theatre", 1940), kus on samuti käsitletud eelmainitud teatrite repertuaari (Rutter, 2008: 336). On ka palju teoseid, mis otseselt ei tegele repertuaariuuringutega, kuid mida saab siiski antud juhul arvesse võtta, sest neis on tihti viidatud repertuaariuuringutega seotud materjalidele nagu näiteks lavastuste personal ja selle suurus ning teatrihooned. Viimasel kahel dekaadil on aga järjest enam raamatuid keskendunud puhtalt repertuaariuuringutele ja teatritele endile. Siinkohal toob Rutter näiteks kõige olulisemad autorid ja teosed, mida järgnevalt artiklis
HIV-1 proviiruse? 62.Mis on onkofetaalsed antigeenid? 63.Võrrelge süngeenset ja allogeenset transplantatsiooni. 63.Graft versus host haiguse olemus. Immunogeneetika Ene M. 1. Antikehade lokaliseerumine organismis. 2 2. Antigeen-antikeha kompleksi affiinsus ja aviidsus. 2 3. B-lümfotsüütide diferentseerumise etapid luuüdis. 4 4. Ig-lookuste organisatsioon antikehi mitteprodutseerivates rakkudes 2 5. Ümberkorraldused Ig-lookustes B-lümfotsüütide diferentseerumisel. 2 6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2. 12
2008. aasta juulikuus lindistas Sofia Rubina house-i lood ,,Game" ja ,, Set Me Free" koos Jaapani kohaliku artisti YUmaga. Need lood jõudsid ka Jaapani muusikaedetabelite tippu. Vähemalt korra kuus käib Sofia Rubina Lätis, Leedus või mujal Euroopas dzässiklubides ja kontserdisaalides esinemas. Heli-Mari Sakala 9b klass Sofia Rubina repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev dzässilike elementidega improvisatsiooniline muusika. Hobi korras tegeleb jooga ja tai chiga. Osaleb aktiivselt Eesti juudikogukonna kultuurielus. S. Rubina talenti ja silmapaistvust näitavad paljud võidud ja publikupreemiad konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil "Sony Jazz Stage" saavutatud tunnustuste üle. konkurssidelt.
üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taustalaulja. Teiseks solistiks kontserdil oli tenor Oliver Kuusik. Oliver Kuusik on sündinud 1980.aastal ning õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Pille Lille ja Virgilius Noreika lauluklassis, 2006. aastal lõpetas nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music and Drama Londonis Rudolf Piernay juhendamisel. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Rinuccio (Puccini ,,Gianni Schicci"), Don Ottavio (Mozarti ,,Don Giovanni", Polidoro (Mozarti ,,Teeseldud lihtsameelsus") jpt. Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte
pisitillukestest kuni kontrabassi suurusteni. Omaette liigi moodustavad veel nn hawaii-kitarrid, mis erinevad oluliselt juba ka ehituse poolest. Kaasajal on hawaii-kitarrid peaaegu eranditult elektrikitarrid, nagu ka analoogilise kõlaga slide- ja bottle-neck stiili puhul, mille puhul mängimisel kasutatakse siiski klassikalisema ehitusega (elektri)kitarre. Klassikaline kitarr Klassikaline kitarr (nimetatud ka hispaania kitarriks oma päritolu, mitte repertuaari tõttu) on keelpill. Klassikalist kitarri iseloomustavad nailonist keeled (bassikeeltel on nailon tavaliselt kaetud metallist keermestusega), mida mängitakse sõrmitsedes. Nimetus 'klassikaline kitarr' ei pea tähendama, et sellel esitatakse ainult klassikalist repertuaari (kuigi klassikaline muusika on osa selle pilli põhirepertuaarist) klassikalisel kitarril mängitakse igasugust muusikat, näiteks jazzi, folki jne. Häälestus
selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Töö eesmärgi saavutamiseks on töö autori poolt läbi viidud empiiriline uurimus, mille käigus koguti ja analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui kvalitatiivse meetodiga. Kvalitatiivne meetod sisaldab poolstruktureeritud teemaintervjuusid lavastajatega. Poolstruktureeritud intervjuude analüüsi tulemusena on püütud välja selgitada, mis saab lavastajal otsustavaks repertuaari valikul; uuriti ka lavastajate eelistusi etenduste suhtes ja seda, kas publikumenu on prognoositav. Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse kaudu. Valimi moodustas Rakvere Teatri publik, kes külastas 2017. aasta sügisel Rakvere Teatri etendusi. Valimisse kuulunud 100st teatrikülastajast oli naisi 62 ja mehi 27. Välja jaotatud 100st ankeedist olid 19 kehtetud. Naised moodustasid vastanute üldarvust 70%, mehed 30%. Vastanute keskmine vanus oli 34 eluaastat.
võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit
· Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat Miks ainult meeskoorid? · Moraalne kaalutlus - ,, Kuida olleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühhe ainsa päeva peale, kokko kutsutud sada, ilma et seal pahhandust polleks ette tulnud, mis piddo pühhitsemist oleks segganud, ehk teda kogguniste kehelnud pühitsemast" · Eeskujuks ka saksa meeskooride laulupeod Repertuaar · Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani" Dirigendid · Peadirigent Johann Voldemar Jannsen
Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. II MS Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. RAM Click to edit Master text styles Second level · 1944. aasta sügisel asutati Third level Eestis kutseline meeskoor
Peatükis "Kooridele lähemale" meenutab Gustav Ernesaks muuhulgas oma lühiajalist laulmist "Estonia" Muusika Osakonna segakooris, mille järeltulijaks on praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a
Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E http://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4 Aitäh kuulamast!
võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad
(Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos.
saj olulisemaid Eesti luuletajaid. Ta tegeles kirjatööga enam kui pool sajandit. Tema luule muutis Eesti luulemaastikku ja eestlasi. Noorena oli Underi põhiteema loodus- ja armastusluule. Ta kirjutas õnnelikust armastusest ja rõõmudest, mis mõjusid selle aja inimestele ehmatavana, kuna nii avameelselt polnud keegi varem kirjutanud. Luuletaja ei kirjeldanud lihtsalt looduspilti vaid pani sinna sisse ma tunded ja meeleolu, mida varem polnud Eestis tehtud. Hilisemas perioodis lisandus repertuaari ka õnneotsingud ning moraalsed probleemid, kuid loodusluule jääb siiski tähtsale kohale terve karjääri jooksul. Kirjaniku luule oli vahetu ning rääkis aktuaalsetest teemadest, mis läksid eestimaa inimestele korda ja muutis nende mõttemaailma avatumaks. Marie Underi luule mõjus uuenduslikult. Tema looming oli meeldejääv ning see läks inimestele südameese. Underi loodus- ja armastuslüürika oli silmapaisev juba sellel aja ja on ka seda tänapäeval.
tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. · Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jne. · Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus ja joogilaulude ning tantsumuusikani. · Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. Pillid 1 2 · Lautod (1) · Fiidel (2) · Portatiivorel (3) 3 4 · Mitmesugused löökpillid (4) · Theorb · Barokkkitarr Muusikanäited · http://www.youtube.com/watch?v=AX2y51ixsu8 · http://www.rondellus.ee/video/video1.html
kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. M in a Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Kahjuks võimaldasid sealsed orelid üpris piiratud repertuaari. Repertuaari korduvust ongi Miina Härma puhul kõige rohkem kritiseeritud. Pärast õpingute lõpetamist ja osaliselt juba enne seda tegi Miina Härma mitmeid konsertreise üle Eesti, esinedes orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes. Kui ta oma lõpueksami eel 1889. a. kevadel sõitis koju, et teha konsertreis Viljandi- ja Pärnumaale, tervitati teda igal pool kui eesti talutarest võrsunud orelikunstnikku, kelle kuulsus ulatus kaugele. 1890
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind · Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest. Muusikalavastuste eriauhind · Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Balletilavastuste auhind · Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind
Wallenberg (Tüüri"Wallenber"), Doktor ( Kangro ,,Süda") ja Jürgen (Tubina ,,Barbara Von Tisenhausen"), don Giovanni (Mozarti ,,Don Giovanni") jpt. Elp on olnud ka oratooriumisolist. Ta on pälvinud mitmeid auhindu :1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlustel Wales`is ja Georg Otsa nimelise auhind aastal 2006. Oliver Kuusik (tenor) on Rahvusooper Estonia solist alates 2008. Tema repertuaari kuuluvad: Nemorino (Donizetti ,,Armukook"), don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"). Mozarti rollidest don Ottavio (,,Don Giovanni"), Tamino (Võluflööt") ja Ferrando (,,Cosi fan Tutte"). Kuusik on pälvinud mitmweid auhindu: esikoha eesti laulukonkursil ,,Noor laulja" ja Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas.
Monika Mattiesen Monika Mattiesen (sündinud 4. juulil 1966) on eesti flötist. Monika Mattiesen on töötanud Pariisis IRCAMi stuudios, valmistades ette seal resideeruvate heliloojate (Saariaho, Manoury, Fedele, Jodlowski) teoseid. Ta on osalenud Stockhauseni kursustel Kürtenis, kus koostöös heliloojaga jõudsid tema repertuaari mitmed Stockhauseni elektroakustilised teosed. 2004. aastal IRCAMi/Acanthesi meistrikursustel Metzis kandis Monika Mattiesen ette Philippe Manoury elektroakustilise suurteose "Jupiter", muusikaliseks assistendiks helilooja ise. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Poolas, Rootsis, Venemaal, Kreekas, USA-s, Colombias. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele
◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde. ◦ Ansambli repertuaaris on rahvalaule, eesti esimeste heliloojate loomingut, kaasaegsete heliloojate rahvalaulutöötlusi, vaimulikke laule, torupillilugusid. Linnutaja üks asutajatest ja kauaaegne eestvedaja oli Helgi KUULA SIIN Sildever. ◦ 1983
edasist elukäiku mõjutas kõvasti filosoof Pierre Gassendi, kelle õpetuse järgi ei loo maailma jumalik mõistus, vaid inimese mõnuks ja naudinguks sünnib see ise loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Moliere'i tunnustasid isegi tolleaegsed karmid kriitikud. Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse,
väljendusjõuline looming ei sobinud. Ligi 80 aastat hiljem ,,avastati" Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning inimkond teadvustas endale taasleitud rikkuse. Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose. Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid väikesed ning vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. hästitempereeritud klaviir (I, II) kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes; hulgaliselt pedagoogilist repertuaari. Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid, kuulsamateks neist on 6 Brandenburgi kontserti. Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu.
Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks. Üsna varsti pärast Pärnu asumist, oktoobris 1850, tegi Jannsen Laakmanni kaudu uue katse hankida luba eestikeelse kuukirja ,,Marahwa Kulehhed" väljaandmiseks, mis aga tolleaegseis erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal. Load saabusid nüüd üleootuste kiiresti, veel sama aasta löpus. Pool aastat kulus ettevalmistuseks ning tellijate värbamiseks. Ja 5.juunil 1857 astus eesti rahva ette ,,Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool aastat
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga · Põhiline võte nn break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal · Tunda bluusi mõjutusi Muusikud · Bud Freeman- tenorsaksofonist · Bix Leon Beiderbeck- kornetist ·
Pop song , mis toimub Sopotas, Poolas.Siin ta saab 1984. aastal Anne sai austatud lauljaks Eestis.Sellel aastal ilmus muusikaline film Anne Veski osalemisega.1986. aastal Annel algavad esinemised Laoses ja Vietnamis.1987.aastal esindab laulja NSV Liitu rahvusvahelisel festivalil Mauritiuses,kus peale edukat esinemist teda autasustatakse 2007.aastal Anne Veski osales Venemaa Superstaarisaa tes.Lugu, mida Bilan ja Veski esitasid, oli Dima Bilani enda repertuaari üks hitte « ». Kuulsaimad hitid Eestis on «Roosiaia kuninganna» ja Venemaal « ». http://www.youtube.com/watch?v=6llv1UrgrHA http://www.youtube.com/watch?v=C0FbVZC2lus Kasutatud allikad www.wikipeedia.ee www.anneveski.ru www.google.ru www.google.ee www.mail.ru www.youtube.com
Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid tänapäeva muusikuid oma rütmilise mängutehnika ja mitmekülgse repertuaari poolest niivõrd, et andsid põhjuse tema lugude noodid Nimi Torupilli Jussi, ehk passi järgi Juhan Maakeri nimi on tõenäoliselt enamusele eestlastest tundmatu. Ometi on sellel 20. sajandi algul elanud Hiiumaa härrasmehel ülioluline roll eesti pärimusmuusikas. Lausa nii oluline, et üks tänapäeval tegutsev Pildid Pildid Videod https:// www.youtube.com/watch?v=BYy9gbNf-1E https:// www.youtube.com/watch?v=beSvCvMtiWU
Osa laule oli vähem protestilise sisuga. 4. Millal, kus ja miks tekkis stiil folk rock? Mis selles stiilis ühildusid? 60- ndatel aastatel Ameerikas. 5. Kes oli üks olulisemaid folk rock alsusepanija? Kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel. 6. Millised pillid on omased sellele stiilile? Folklaulu esitatakse ühe laulja või väikese ansambli poolt, saateks kitarr, bandžo, suupill, viiul. Folklaulu repertuaari kuulub nii uuemat folkloori, omaloomingut kui ka teiste heliloojate laule. 7. Mis teemadel lauldi? Ühiskondlikud, sotsiaalsed,poliitilised ja igapäevased teemad. 8. Kuula laulu „Knockin’ on heaven’s door” Bob Dylani esituses ja uuri, kes on seda veel esitanud ja võrdle esitusi. Kõigil on erinev esitusviis.
dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61. Alustas väga jõuliselt ning kiire tempoga mis muutus aja pikku aina rahulikumaks, kuid ei jäänud rahulikuks, sest kõrgused vaheldusid väga kiiresti kord madalamalt, kord kõrgemalt.
Kunileid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" L. Koidula tekstidele. Suurt tunnustust avaldasid peolised pastor Jakob Hurdale, kelle kõnest kujunes rahvusliku liikumise programm. Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija. 1879.aastal toimus Tartus II üldlaulupidu ja 1880.aastal Tallinnas III üldlaulupidu. Suurürituste ettevalmistusel oli raskusi peolubade hankimisega. Neid tuli taotleda Vene tsaaririigi võimudelt. Kasvas lauljate arv, kavva võeti rohkem eestikeelset repertuaari, liitusid erinevad kooriliigid. Esimesed kolm laulupidu olid tihedalt seotud rahvusliku liikumisega, omades olulist tähtsust meie kultuuriloos. Kulus hulk aega, enne kui üldlaulupidusid hakati läbi viima iga viie aasta järel. 19. sajandil sai alguse eesti tänapäeva kultuur ning sajandi lõpul kandus Eesti kultuurilugu baltisakslaste käest eestlaste kätte. Kujunes välja Eesti kultuurielu üks omapärasemaid traditsioone laulupidude korrapärane korraldamine, mis kestab tänapäevani
Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011)
Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.), Laius: 34,6 cm (13,62 in.) Laius: 26.6 cm (10.47 in.) Tehnika: Pastell Tehnika: Õli Caliban Angel
aprillil 1933 Barcelonas. Hispaania ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto (* mõiste selgitus konspekti lõpus) laulmistehnikaga Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Sveitsi, Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" nimirollis. Hooajal 196061 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, arendades oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Rahvusvahelisele areenile jõudis Caballé aastal 1965, kui ta asendas New Yorgis Carnegie Hallis Marilyn Horne'it Donizetti ooperis "Lucrezia Borgia". Kuna Caballé õppis seda rolli alla ühe kuu ning kuna see oli tema esimene bel canto stiilis laulmine, siis tõi see ooperimaailmas kaasa sensatsiooni.
(sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema.
Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juhatas ka üldlaulupidusid. LOOMING: ,,Kui sa tuled too mul lilli'', ,,Ööbiku surm'' ,,Isamaa õitse sa'', ,,Enne ja nüüd'', ,,Meeste laul'' enne nägematud jõulise joonega kasutab rahva viise ,,Lauliku lapsepõlv'' Kuulasime: ,, Lauliku lapsepõlv'' ,,Meeste laul'' ,,Tuljak'' ,,Ei saa mitte vaiki olla'' hilisemasse repertuaari kuulub ka ,,Koju igatsus'' ,,Ei saa mitte vaiki olla'' Laulu sõnad: Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta’ – vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista’, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull’, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull’!
kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus. Muusikaõpetaja peab olema pädev muusika põhiõpetuses, repertuaari tundmises, pillimängu oskuses. Et ajaga kaasas käia, peab ennast pidevalt täiendama. Selleks on muusikaõpetajatel täna suurepärane võimalus eelkõige EMTA Täienduskoolituskeskuse ettevõtmistel ennast täiendada.
Peatükis "Kooridele lähemale" meenutab Gustav Ernesaks muuhulgas oma lühiajalist laulmist "Estonia" Muusika Osakonna segakooris, mille järeltulijaks on praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a
Vanglast sai ta vabaks 1645. aastal ning siirdus rändtrupiga Lõuna-Prantsusmaale, kus nad randasid mööda külasid ja linnu ringi, mängides improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis. Lõuna-Prantsusmaal ringi rännates õppis ta tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Tänu oma andekusele ja kõrgele haritusele tõusis ta peagi trupi eesnäitlejaks. Kirjanikuna alustas itaalia farsside ümbertöötamisega, sest näitetrupil oli vaja etendusteks uut ja sisukamat repertuaari. Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659
Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna
Montserrat Caballé on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes laulab soprani häält. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning Caballéd premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis.
Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid". Viiuldajana on tema tuntumateks partneriteks olnud Sten Lassmann, Ardo ja Helen Västrik, Kristjan Saar ning Mari-Ann Murdvee. 2 aastat tagasi on ta öelnud, et Yliopilaskunnan Soittajat`sse, mida peetakse Soome parimaks amatöörorkestriks.
festivalil Pop song , mis toimus Poolas. Siin ta sai oma kaks esimest autasu. 1984. aastal sai Anne austatud lauljaks Eestis. Sellel aastal ilmus uusikaline film Anne Veski osalemisega. 1986. aastal Annel algavad esinemised Laoses ja Vietnamis. 1987.aastal esindab laulja NSV Liitu rahvusvahelisel festivalil Mauritiuses, kus peale edukat esinemist teda autasustatakse kuldse medaliga. 2007.aastal osales Anne Veski Venemaa Superstaarisaates. Lugu, mida Bilan ja Veski esitasid, oli Dima Bilani enda repertuaari üks hitte « ». Tema kuulsaimad laulud: · Roosiaia Kuninganna www.youtube.com/watch? v=l3jL28bjdK8 · Viimne piletwww.youtube.com/watchv=QqBZ5XBoXeo &feature=PlayList&p=FFABDAD5549B57F5&pla ynext_from=PL&playnext=1&index=56 · Viimane vaatlus
Käisin 29.oktoobril Saaremaa Ühisgümnaasiumi aulas kuulamas Tšehhi tütarlastekoori Datiot. Kontserti oli võimalus kuulama minna ka kell 19.00 Kuressaare linnuse kapiitlisaali. Tütarlastekoor Datio loodi Praha Agnese-nimelises keskkoolis 2004. aastal. Koor on esinenud arvukate kontsertidega Tšehhi Vabariigis, aga ka välisriikides (Poolas, Austrias, Slovakkias). Eestisse sõitis koor 30-liikmelisena (tütarlapsed vanuses 15–18), nende repertuaari kuuluvad religioossed, aga ka gospel-, pop- ja rahvalikud laulud. Koori juhatab Josef Zajicek. Tüdrukutel olid väga hea kõlaga hääled. Muusikat tehti kohapeal olevate intrumentidega. Kasutati kitarri, klaverit, flööti, oboed, tamburiini, trianglit ja djembe trummi. Möned lood olid tehtud käte plaksudega või erinevate vokaalidega. Isiklikult meeldis mulle lugu pealkirjaga „Adiemus“. See tekitas minus külmavärinaid. Meenutas mulle Estonia laeva huku videot. Neiud laulsid seda nii
Retsensioon Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale
Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959–1979 ja taas 2005. aastast. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie
Koit saavutas Birminghamis 12. koha. Ta on üritanud veel eurovisoonile pääseda mitmeid kordi. Maarja-Liis Ilusaga esitatud ballaadiga "Know What I Feel" aastal 2003, kus nad kaotasid kõigest ühe punktiga . 2007 aastal esines Koit taas eurovisioonil oma kirjutatud lauluga "Veidi veel" . Selle lauluga jäi Koit kahjuks eelvoorus viimaseks . Aastal 1999 andis Koit välja omanimelise sooloplaadi. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koidu repertuaari kuulub väga palju romantilisi ballaade, mida Koit on esitanud paljude tuntud lauljatega. Koit Toome on esitanud ka paljudes lavastustes muusikarolle, millest tuntuimad on "Vampiiride tants" , "Hüljatud" , "Miss Saigon" . Koit on mänginud ka peaosi muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" . Muusikalis "Hair" on mänginud Koit ka Saksamaal ja Austraalias . 2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõ...
Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud
1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest.
Tuntumate hulgas on naiskooritsükkel "Looduspildid", mis koosneb neljast miniatuuritsüklist: "Sügismaastikud", "Kevadkillud", "Talvemustrid", "Suvemotiivid". Omapäraselt karged on "Talvemustrid", mille viimane, neljas osa on "Virmalised". Selle laulu omalaadsus põhineb silpide kiirel vaheldumisel ja sellest tuleneval kõlamuljel. Tormis oli ja on Eestis üks populaarsemaid heliloojaid, tema looming kuulub väga paljude kooride repertuaari, tuntumad nendest on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, RAM, tütarlastekoor "Ellerhein", Tartu Ülikooli Naiskoor jne.
annaabi.ee 
