KÕNE Tere mina olen Aiko ja räägin teile ohtudest, mis meid kõiki talvel tänavatel varitsevad. Kes meist ei oleks tahtnud väiksena süüa jääpurikaid, kui oleks vaid ema lubanud. Jääpurikad tekitavad aga inimestele ka tõsist peavalu. Valisin sellise teema sellepärast, et see on talvel üheks suureks probleemiks erit suurtes linnades . Hoonete vihmavee rennide külge tekivad üli suured jääpurikad, mis sealt ajapikku alla kukkuvad ja oh õnne kui seal hetkel ühtki inimest ei viibi . Kuigi on ka juhtumeid, kus inimene on saanud jääpurikaga pihta. Näiteks Tartus kukkus ühele koolipoisile jääkamakas pähe ning ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus ta viibis ravil mitu päeva. Õnneks sai ta terveks, kuid on ka jugtunuid, kus inimene on surma saanud. Olete kindlasti kuulnud, et Tallinnas
spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla
Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord Braahmanid- preestrid, õpetlased Ksatriad- sõjamehed, valitsejad Vaisjad- kaupmehed, käsitöölised, talupojad Sudaad- teenijad, lihttöölised Puutumatud- ühiskonnast välja arvatud Usk, kultuur India usku ja kultuuri tunneme pühade raamatute veedade järgi. Nendes leidub õpetusi ja ülistuslaule jumalatele. Usuelu korraldasid ja juhtisid brahmaanid. Indias usuti ümbersündi aga mõned
seene liigi määramiseks. Esinevast seene liigist sõltub sageli remonttööde maksumus. Alusta kontrolli niisketest ja/või halvasti ventileeritavatest kohtadest KELDER- nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrused ja teised niisked kohad. PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute ümbrus, dushinurkade ümbrus, akende alused. HOONE TERVIKUNA – lekkivate vihmaveetorude ja -rennide ümbrus, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina, alumise palgi või karkassiposti ümbrus, voodrilaua alumine osa, vundamendipealne. KATUSED JA PÖÖNINGUD – seal esineb majavammi harvem, ent üle tasuks kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused. Muidugi ei pruugi alati tegu olla majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Seene liigi saab määrata spetsialist.
trossi otsas 15100 kg-ne voolujooneline raskus eritakistusega plastristist ja seda kandvast Vooluhulga määr mõõteülevoolu või mõõteren- ning vintsi küljes on lugemismehhanism. väikese eritakistusega pinnaujukist. Ujuk niga: Väikestes voolusängides (kanalid, kraavid Hüdromeetriavintse kasut nii sügavuste kui ka mõõdab kiirust risti asetussügavusel. jms) mõõd vooluh mõõteülevoolude ja -rennide voolukiir (trossi küljes on siis ka tiivik) Vooluhulk: Vooluh on ristlõiget ajaühikus läbiva abil. Ülevoolude mõõtmistäpsus on hea, kuid nad mõõtmiseks. Töötada saab nii sillalt, ripphällist vee maht: Q=V/t. m3/s (jõed, ojad), l/s paisutavad voolu ning uhtained tikuvad nende taha kui ka veesõidukilt. Kajaloe andur, mille sees (torustikud). Teatava ajavahemiku vooluh keskv pidama jääda
Tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel tekib suitsulõõri sisepinnale pigi, mis imbub niiskuse toimel vuukide kaudu pruunide laikudena korstna välispinnale. Niiskus tekib korstnasse põlemisgaaside jahtumisel ja neis oleva veeauru kondenseerumisel. Niiskus satub korstnasse ka siis kui korstana pists on lagunenud. RÄÄSTA RENNID JA VIHMAVEETORUD Vihmaveesüsteem peab suutma vastu võtma kogu katuselt tuleva vee ja juhtima selle hoonest võimalikult kaugele. Rennide ja torude asetus ning suurus sõltub katuse suurusest ja kujust. Samuti peavad olema kalded õiges suunas ja piisavad. Valesti paigaldatud rennide ja torude tõttu võib fassaadi niiskusekoormus olla kohati väga suur, seda põhjustavad ka katkised ja prahti täis rennid-torud. Vihmavee süsteemi valikul ja paigaldamisel on tarvis teatud kogemusi ning oskusi. KELDRI TUULUTAMINE Keldrit tuleb tuulutada , kuid seda võib teha vaid siis, kui välisõhk on keldri õhust jahedam
mis on valmistatud kas baarium- või strontsiumferriidist. Väiksemate rauaosakeste, raudoksiidi ja ka mõne roostevabade teraste puhul tuleb kasutada suuremat magnetvälja tugevust, mida võimaldab haruldaste muldmetallide kasutamine magnetites. Sõltuvalt kasutusalast on olemas erinevaid magnetkomponente. Magnetplaadid, mis koosnevad nelinurksest kestast, mille sees on püsimagnetid, paigaldatakse tavaliselt liugteede ja rennide alaossa või lintkonveieri lindi kohale, nii kiire kui aeglase tootevoo puhul. Konveieril transporditava materjali kõrgus määrab ära, kui kõrgele tuleks magnetplaadid paigaldada ja milline on vajalik magneti tugevus. Magnetplaadid on tavaliselt liigenditega, et neid oleks lihtne puhastada. Magnetpulgad valmistatakse püsimagnetitest, mis asetatakse silindrikujulisse roostevabast terasest kesta. Sellised magnetid paigaldatakse ühe- või mitmekaupa keset
segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb: · Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m, · hoida korras teed; · garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine, · lasta betoonisegu alla vertikaalsetest lülidest londi abil, · vedada segu transpordimasinatega, mis ei lase tsemendipiima välja voolata. Kui betoonisegu veetakse kaugel, siis ta peab kohale jõudma enne tardumise algust. Kuumal ajal ja vihmase ilmaga peab segu olema veo ajal kaetud. Talvisel ajal tuleb kaitsta betoonisegu külmumise eest.
Peamised parameetrid on määratud kella ava diameetri ja seina paksusega, samas kui muud helikõrgused sõltuvad kella kujust. Viimistletud joonise alusel valmistatakse proovivorm, mis omakorda on mudeliks nn liivavormile, millesse valataksegi lõpuks pronksisulam. Käsikellad on valmistatud puhtast pronksivalust, mille koostises on ligikaudu 80% vaske ja 20% tina. Metalli kuumutatakse moodsates elektrilistes sulatusahjudes kuni 1177° C. Sulametall valatakse spetsiaalsete rennide ja avade kaudu nn liivavormi, kuni vormi süvendid on täis. Kui pronksisulam on tardunud, eemaldatakse liiv. Ülemäärane metall lõigatakse lahti, nii et järele jääb toorikkest, mis puhastatakse tsentrifuugi abil sissepõlenud liivast ja jääkainetest. Seejärel saadetakse toorik lõpliku vormi andmiseks ja häälestamiseks treialitööde osakonda. Kõigepealt treitakse tooriku väliskülge, kuni saavutatakse täpselt ettenähtud profiil või vorm
selgub lainetuse tihedusest ja suunast, mis ultrahelina tagasi põrkub. Katamaraan lastakse sillalt vette, veetakse edasi-tagasi (mõõdetakse mitu korda, et viga teada saada). 5) Elektromagnetiline kiirusmõõtur sobib kiiruse mõõtmiseks madalas vees. 17. Vooluhulga mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Jagunevad hüdromeetrilisteks ja hüdraulilisteks meetoditeks (mõõteülevoolude ja rennide abil). 1) Vooluhulga määramine mahumeetodil (ka kaalumeetodil) / tuntud mahuga mõõdetakse just väiksemaid vooluhulki. Vool juhitakse mõõteanumasse ning stopperiga mõõdetakse anuma täitumisaeg T. Vooluhulk Q = W/T, kus W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud
vähendada vee sattumist vä välisvoodrile. Fassaadile võib vesi sattuda peamiselt kaldvihma, aga ka maapinnalt maapinnalt ülesse pritsiva vee mõjul. Seetõttu on just rää räästaste staste ja soklisõlmede lahedused eriti olulised. Laiemad rää räästad stad ja vihmavee rennide olemasolu vä vähendavad oluliselt välisvoodrile tuleva kaldvihma mõju. Kõrgemad soklid vä vähendavad oluliselt vävälisvoodrile pinnaselt ülesse pritsiva vee mõju, aga ka talvel maja äärde äärde kuhjuva lume mõju. Tuleb tagada märgunud välisvoodri kuivamisvõimalus ja tuleb tagada siseruumidest läbi seina liikunud niiskuse väljakuivamise võimalus. Reaalsuses ei ole võimalik alati takistada vee sattumist ei
sügavusele sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni. Rennikülvil tõmmatakse lapi lõunaserva lapiku pulgaga umbes 3 cm laiune ja 1..1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel. Diagonaalkülv sarnaneb eelnevaga, sel juhul tõmmatakse lapile 1 või 2 diagonaalset renni. Külviks tõmmatud rennide puhul on seemnete katmine ühtlasem kui hajalikülvil. Seemnekulu sõltub idanevusest, külvikohtade arvust hektaril ja ka külvivõttest. Külvil võib ka kasutada abivahendeid : külvikarp, külvireha, külvitoru ja külvikiilu. 7) Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda
pinnasesse kaevatavatel kanalitel (canal) ja kraavidel (ditch) peamiselt trapets või (halvasti püsivates pinnastes) parabool, tuleb ette ka liitprofiile. Ka kanalisatsiooni-torud (sewer) ja dreenid (drain, subsurface drain) kuuluvad avasängide hulka, sest vesi voolab neis raskusjõu toimel ning voolul on vabapind. Inseneriasjanduses on kõige sagedamini tegemist trapetsristlõikega (joonis 4.1, e). Kanalite (kraavide, rennide) ristlõikeid (Hüdraulika ja pumbad, 1995):a on ristkülik, b kolmnurk, c poolring, d parabool, e trapets, f ja g liitprofiilid. Regulaatorid ·Regulaatoreid kasutatakse veetaseme ja vooluhulga reguleerimiseks ·Konstruktiivselt saab jagada: (lüüs-)regulaator Truupregulaator Kalapääsud Kalapääsude liigitus - looduslähedased kalapääsud ·tehiskosk (bottom ramp;põhja kalle 1:31:10) ·tehiskärestik (bottom slope;põhja kalle 1:15 või lamedam
Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust, materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu, kondentsvee tõke, katusekatte alus (roovits, tsanduskiht), tuuletõke, suujustus, kandetarind (raudpetoonpaneel, puitlaudis). Veeäravool- kaldkatustelt juhitakse vesi ära väljaspoolt kas lihtsalt üle räästa või siis rennide ja torude süst kaudu. Rennid võivad paikneda kas katuse peal või siis selle äärel. Lamekatustel juhitakse vesi ära kas väljaspoolt (üle räästa või siis veesülitite kaudu, või siis seespoolt- äravoolulehtrite kaudu. Veeäravool on katuse konstruktsiooni kõige olulisem detail. Katusekatte materjalid vatavalt kaldele- modifitseeritud bituumenist rullmaterjalist katusekatted- materjali tugevus on tagatud polüesterkangaga, pealikiht on dekoratiivse kiltkivipustega. Kasut lamekatuste
isolatsiooni, on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud. 4.26. Plaatimissegudega kokkupuute eest kaitseks kasutada sobivaid kätekaitsevahendeid. 4.27. Plaatimissegu valmistamisel puistmaterjalidest kasutada hingamisteede kaitsevahendeid ja teostada seda selleks ettenähtud ventileeritud kohas. 4.28. Ehitusprahi eemaldamiseks kasutada selleks ettenähtud vahendeid, kõrgustes toodetud praht eemaldada töökohalt rennide abil. 4. TÖÖ AJAL (maaler) 4.1.Tundmatu koostisega värve ja lahusteid ei tohi kasutada. Kasutatavatel värvidel peab olema taaral valmistajatehase märgistus ja kasutataval värvipartiil valmistajatehase poolt informatsioon värvmaterjali kahjulikkusest (ohukaart). 4.2. Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus. 4.3. Värve, lakke, lahusteid tuleb hoida hermeetiliselt suletavas taaras. 4.4
WC 8 0,5 100 5.2 HOONEVÄLISE KANALISATSIOONI KIRJELDUS KOOS SAJUVEE ÄRAJUHTIMISE NING HOONE DRENAAZIGA 24 Antud hoone ümber on rajatud drenaaz, mis jookseb hoone 2 nurgas olevatesse drenaazi kaevudesse. Drenaazikaevud omakorda jooksevad tühjaks ühiskanalisatsiooni võrku. Ning sajuveed jooksevad maapealsete rennide abil eemale hoonest (1,5m) ning imbub maasisse. Hoonest väljub 100mm diameetriga kanalisatsiooni toru mis suubub kinnistul asuvasse kanalisatsiooni kogumiskaevu ning kogumis kaevust ühiskanalisatsiooni. (vt. Graafiline osa joonis 3) 25 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelada, et energiatõhususe kohapealt jääb antud hoone energiatõhusus normide
ära juhtida ka süliti abil. Nõuab eriabinõusid äravoolu külmumise vältimiseks ja ei ole köetava hoone lamedalt katuslaelt reeglina lubatud. 15 Vihmavee rennid &- torud Vihmaveetorude ja püpüst- st- või ripprenniabil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle ääre: toru 1.5cm2 katusepinna ühe renni ääre: ruutmeetri kohta. Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100 m2. Üldkä ldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad
Vooluhulga mõõtmiseks on mitu võimalust, enamasti kasutatakse hüdromeetrilisi ja hüdraulilisi meetodeid. Hüdromeetriliste meetodite puhul leitakse kõik vajalikud suurused otsese mõõtmisega ning vooluhulk määratakse mõõdetud kiirusjaotuse ja voolu ristlõikepinna kaudu või mahu- või kaalumeetodil. Hüdraulilised meetodid tuginevad hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming)
saelaudadest ( kõige sagedamini 22 x 100 mm) tihe-või hõrelaudisena laudade vahekaugusega 15...20cm. 102 Laudade paksus valitakse sarikate vahekauguse ja koormuste alusel. Lauad naelutatakse iga sarika külge kahe kuumtsingitud naela abil. Vaskplekist katte korral naelutatakse lauad küljelt ja naelapea lüüakse pisut laua sisse, et nad ei satuks kontakti plekist kattega. Alusehitus (2) nTihe laudis tehakse rennide alla, murdekohtadesse ja räästaste alla, suitsukorstnate ja katuseluukide ümber ja niisugustesse katusekohtadesse, kuhu lumi võib kukkuda kõrgemalt tasandilt. Tihe laudis tehakse ka katuseredelite, katusesildade ja lamavaltside alla. n nTihe laudis peab ulatuma katuse murdekohal vähemalt 500 mm mõlemale poole. Lõõride ümber peab tiheda laudise laius olema vähemalt 1000 mm. nTiheda laudisega aladele, kohtadesse, kuhu vesi võiks koguneda, näiteks pleki
Kuuluvad: Metalltarindite paigaldamine, metall-avatäidete paigaldamine, metallelementide paigaldamine, pleki- ja plekk-karkassitööd Käsitleb: metalltarindite, metall-avatäidete, metallelementide, plekk- ja metallprofiilide, teisaldusseadmete ja muude metalltarinditega seotud töid Mõõtmisreeglid: Metallelementide paigaldamine Tööde kirjeldamisel tuleb näidata tooteid ja paigaldamist eraldi Pinnajärgsel arvestamisel tuleb mõõta elementide poolt kaetavat pinda Nisside, rennide, kanalite enam kui 1 m2 pinnaga katteid tuleb arvestada eraldi Pikkusjärgsel arvestamisel tuleb lähtuda elemendi pikimast mõõtmest; painutatud elementide puhul tuleb mõõta pikimat lülge Väikseid kinnitusdetaile (naelu, kruvisid, polte, mutreid, neete jms) ei arvestata Maha arvestatakse Enam kui 1 m2 pinnaga avad Enam kui 0,5 m pikkused katkestused Pleki- ja plekk-karkassitööd Pinnajärgsel arvestamisel tuleb mõõta plekkvoodri poolt kaetavat pinda
pikaks. Katuselt langev vesi ei tohi voolata Seinale Katusekonstruktsiooni Rõdule Keldriakende ees olevatesse süvenditesse Sissepääsude ette Treppidele Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästa üleulatus seina pinnast olema >0,4 m Vihmavee torude ja püst- või ripprennide abil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle renni ääre: toru ristlõige 1,5 cm2 katusepinna ühe ruutmeetri kohta Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100m2 Üldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. Vihmaveerenni kalle >0,5%
temperatuur. Elektrilisi radiaatoreid kasutatakse enamasti lisakütteks, kui ruumi temperatuur on madal. Põrandaküte tagab normaalse sisekliima hoone keskel asuvates ruumides ja ka niisketes ruumides. Viimastes kuivatab ka põrandat. Vannitubadesse 62 paigaldatakse tihti käterätikuivati, mis kuivatab ka niisket õhku. Muud kasutusalad: Vihmaveerorude ja rennide soojendamiseks Veetorude kaitsmiseks külmumise eest Õues jää ja lume sulatamiseks Soojuspuhurid Soojuspuhuritega kindlustatakse ökonoomsus, mugavus ja kiirus mitmesuguste ruumide, ehitusplatside jm soojendamisel. Nad on kasutatavad ka kuivatamisel ja ventileerimisel. Neid on lihtne paigaldada ja sobivad ühtviisi nii ruumide kütmiseks kui ka lisasoojuse allikateks. Eristatakse kahte tüüpi soojapuhureid:
sattumist seinale ja soklile ning sellega võib kaasneda puidust, kivist või betoonist kandekonstruktsioonide ja piirdetarindite kahjustused. Arvestades kahjustuse ulatust ja tagajärgede olulisust, võib katkiseid sademevee- süsteeme pidada puitkorterelamute üheks suurimaks probleemiks. Samas ei ole selle likvideerimine seotud suurte väljaminekutega. Sademeveesüsteemi olemasolu hoonel ei ole mingi luksus, vaid oluline osa hoone kasutusea mõjutajatest. Kui vihmaveetorude- ja rennide materjal oli halvas seisus 26 %-l hoonetest, siis nende terviklikkus ja õige toimimine osutus oluliselt laiapõhjalisemaks probleemiks – 72 % vihmaveesüsteemidest olid defektsed (neist 54 % kiireloomulist parandamist vajavad). Positiivne on, et paljudel hoonetest oli täielikult renoveeritud vihmaveesüsteemid, kuid taunida tuleb fakti, et paljudel neist oli teostus kergemate või tõsisemate tehniliste puudujääkidega, vt. Tabel 2.2. Tabel 2.2 Sademeveesüsteemide olukord.
annaabi.ee 
