Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
Kirjandus antiigist renessansini Kõrvale: 5. keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, mis sai oma klassikalise kuju renessansi ajal 7. kirjandusteose sündmustik 9. üleloomulikult samapärane 13. pilkav jäljendus mis naeruvääristab teise autori teost 16. suguvõsalugu, põlvnemislugu 19. rändlaulik, kes esitas fiksseeritud tekste 21. nimetatakse inimühiskonna lapsepõlveks 22. " dekameron" autor, 24. "ilias" , "odüsseia" autor 25. "Romeo & Julia " autor Alla: 1. lugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest 2. preester, haritlane 3. õpetlik lühike mõistuluuletus või - jutt 4. närrimäng, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivorm...
ning kuulamist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmolistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini. Tänapäeval uurib astronoomia kosmilisi objekte omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkust haigustele ja potentsiaalseid ohte ning probleeme elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse hindamiseks. Samuti kasutatakse astroloogiat tuleviku ennustamiseks
Antiikkultuur Loeng kahe õpikuga: Lauri Leesi "Usundilugu" lk 9-11 Anne Nahkur "Antiigist renessansini" lk 9-11 Koostas: Ingrid Pukk Antiikkultuuriks nimetatakse... ... vanakreeka ja vanarooma kultuuri. Sõna antiik võeti kasutusele 18. sajandil prantslaste poolt. (Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb:
Gümnaasium Vanakreeka Kirjandus Atika ajajärgu lühikokkuvõte 10.klass 2010 Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud ajavahemikul 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste ...
Piiblist ja selle ajaloost. Koosneb neljast osast, tuues välja Piibli tegelased ja loomise. Piiblit austatakse ja peetakse väga tähtsaks. Sinna on koondunud erinevate autorite looming üheks tervikuks. Piibel on pühakiri, kus on kirjas väga tähtis jumalasõna. Kasutatud kirjandus 1. Avispea vabakogudus http://avispea.edicypages.com/materjalid/piibel 2. Vana Testament http://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Testament 3. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 68. 4. Uus Testament http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/uus_testament.php 5. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 69. 6. Piibel http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel
Vallil asuva galerii kõrval on Nymphaeum, üks parimaid barokkstiilis purskkaeve Saksamaal. Tänapäeval leiab Zwingeri paleest mitmeid muuseume. Dresdeni portselani kollektsioon on üks suurimaid keraamika kogusid maailmas. Teine silmapaistev kollektsioon koosneb relvadest, raudrüüdest ning tseremooniaehetest. Aeal asub ka Semperi galerii, mis ehitati aastatel 1847-1854. Tänase päevani sisaldab galerii maailma kõige olulisemat maalikogu teostega barokist kuni renessansini, sealhulgas kuulsat Sixtuse Madonnat, mille autoriks on Rafael. Zwingeri palee lähedal asub ka Jumalaema kirik. Algselt aastatel 1726-1743 püstitatud barokne meistriteos hävitati Teises Maailmasõjas. See taastati aastatel 1994-2005 tänu riiklikele vahenditele ning annetustele. Arhitektuuri mõttes on see üks parimaid kirikuid Euroopas, mis on pärit sellest ajajärgust. Dresdenis valminud Zwinger esindab oma koketsete pitsiliste vormidega ehtsaksalikku lopsakat barokki
vooruslikkuse eeskujusid mineviku kuldsetest aegadest. Hiina kunstnikud olid omandanud oskuse kujutada liikumist, nimelt olid pildil lained, inimeste riided ja juuksed lehvisid tuule käes jne. Budism mõjutas hiina kunsti mitte ainult kunstnikele uute ülesannete esitamise kaudu. See tõi kaasa täiesti uuelaadse lähenemise maalikunstile- kunstnike saavutuste au sees pidamise, mida ei tuntud ei vanas Kreekas ega Euroopas kuni renessansini. Hiinlased olid esimesed, kes ei pidanud piltide tegemist alandavaks käsitööks, vaid hindasid maalikunstnikku sama kõrgelt kui andekat poeeti. Hiina meistrite ambitsiooniks oli omada oskust käsitleda pintslit ja tussi nii, et suuta oma nägemusi paberile panna, kui need veel värskelt ja inspireerivalt meeles olid. Tihti kirjutasid nad siidirullile mõned luuleread ja maalisid kõrvale pildi. Hiinlastele
hõimuliikumise suunda. See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt, näiteks Karl Staltelt, August Skadinilt ja paljudelt teistelt. See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud oli ja on emakeelseks lugemiseks kõigile, koolis ja kodus, et rahval üldse oleks midagi emakeeles lugeda. Kasutatud kirjandus 1. Anne Nahkuri gümnaasiumiõpik ,,Kirjandus antiigist renessansini". 2. Ajakiri Eesti kirik, 2002. aasta märtsikuu väljaanne.
Vaskne ajajärk ehk nn Rooma impeeriumi lõpp. Tulid nähtavale rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajand laostus täielikult. Rooma impeerium Page 4 Caesar Horatius Allikad Kirjandus antiigist renessansini- Anne Nahkur http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamine.do c+rooma+kuldne+ajastu+ajaj%C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee Ene http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_Empire Page 5
Areng tänaseni on ikka suur toimunud. Ikka said alguse kõik jumalatest ja uskumustest nagu paljud teisedki kunsti liigid nt. kirjandus, musitseerimine jne. Loodan, et lugejail oli huvitav ja meeldiv mu tööd lugeda, sest minul omal oli seda küll põnev uurida ja paberile panna. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 13.01.09 2. raamat: Nahkur, A. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn,Koolibri kirjastus, 2005, 183 lk. 3. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/images/amfiteater.jpg&imgrefurl= http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/6roomamaailmariik.htm&usg=__tPGEYm fUz2TwN0TgZ35BchzECPs=&h=215&w=286&sz=10&hl=et&start=2&um=1&tbnid=cW2 KLlxINXqTcM:&tbnh=86&tbnw=115&prev=/images%3Fq%3Dkreeka%2Bamfiteater %26um%3D1%26hl%3Det 13.01.09 4
Egiptus). Teaduse eristus müüdist kui põhjusi ja üldsisi seoseid otsiv taotlus. Idamaade astronoomia-, matematika,- meditsiini ja teaisi teadmisi süstematiseeriti ning arendati Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku
teisest. Seega üritasin punktidel kus on tähtsamad kirjelduses ja tegelased ja mitte aasta arvud, neid vältida. Mina isiklikult olen referaadiga rahul ja loodan, et seda on ka lugeja. 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teater_keskajal_wargirl.html Anne Nahkur ,,Kirjandus Antiigist Renessansini" Koolibri 2005 13 14
jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal Kristuse monogramm - algustähed nimes Kristus kreeka alfabeedi järgi - XP, mis oli 4.saj.-st renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota, eta, sigma või ladinakeelse tõlgitsusega Jesus Hominum Salvator (Jeesus inimeste lunastaja) sakraalne - kiriklik, usuelusse puutuv - sakraalkunst - sakraalarhitektuur profaanne - mittekiriklik, ilmalik profaanarhitektuur, ka sekulaararhitektuur
, 1984. Renessansi kirjanduse antoloogia. Tallinn : Eesti raamat. (lk nr 323-341) 3. Baudelaire, C. 2006. Spleen de Paris. Üksindus(„La Solitude“). Milan : La Spiga Languages (lk nr 52-53) 4. Flaubert, G. 2016. Madame Bovary. Tallinn : Varrak 5. Leht, K.; Ojamaa O. 1977. Väliskirjanduse õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus 6. Maupassant. Üksildus (“Solitude”) : http://www.hermitary.com/literature/maupassant.html 7. Nahkur, A., 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kolibri 8. Nahkur, A., 2006. Kirjandus barokist romantismini. Tallinn: Kolibri 9. Nahkur, A., 2007. Kirjandus realismist postmodernismini. Tallinn: Kolibri 10. Sang, A., 1961. Molière. Misantroop. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 11. Talvet, J.,1995. Maailmakirjanduse õpik keskkoolile 1. osa: keskajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri 12. Villon, F., 1997. Testament. Tallinn: Vagabund 13. Толстой, Л.Н.,1983
naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ning kohmakad. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud ja mehed. Sissepääs teatrisse oli maksuline. 15 Kasutatud kirjandus 1. KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. Lill, A.2004. Tragöödia leksikon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Nahkur, A.2005. Antiigist renessansini. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri 4. Teater- http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 16
kasutati arhitektuuri kõrval kõikjal, alates lusikatest ja lõpetades kingadega". Raamatu põhiteemad gootika kui: *uus nägemus ruumist ja ajast *uus nägemus Jumalast *uus nägemus loodusest *uus nägemus iseendast HANS BELTING (sünd.1935) ,,Pilt ja kultus: piltide ajalugu enne kunsti ajastut" (1990) Uurimus religioossete piltide funktsioonist Euroopa kultuuris hilisantiigist renessansini (ca 5001500). Rõhutab piltide kultuslikku tähendust uusajaeelsed pildid ei kuulunud mitte kunsti, vaid kultusse valda. Keskendub ikoonikunstile, erinevatele arengutele Läänes ja Idas, ikonoklastiale ja ikonoduuliale. Kritiseerib traditsioonilist kunstiajalugu, mis ei suuda adekvaatselt uurida pilte enne kunsti-kategooria sündi uusajal JEAN-CLAUDE SCHMITT (sünd.1946) Keskaja visuaalkutluuri uurija, kes on viimastel kümnenditel väga
filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele. Olulisim keelefilosoofide teema keskajal. •Keskaeg – kõige üldisemalt vahemik Rooma impeeriumi langusest kuni renessansini, st umbes 500 AD – 1500 AD •Keskaega on peetud pimedaks ja barbaarseks ajaks, see on siiski ilmselt liialdus. •Ladina keel ja kristlik maailmapilt. (kõik õpetlased oskasid ladina keelt) •7 vaba teadust –triivium: grammatika, dialektika (loogika), retoorika –kvadriivium: muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia •Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada.
teenistusel, vaid pidulikumatel ja muidugi pühadel). Selle süsteemi lagunemise tõttu kannatas ka kirikukooride kvaliteet, 19. sajandil ei oleks keerulisemate polüfooniliste teostega enam hakkama saadud. Huvitav on see, et mõningad kirikute juures tegutsevad koorid sarnanesid pigem lihtsalt kooriühingutele. (Võimalik, et sellised olid ka Hageni asutatud koorid Tallinnas 1820. aastatel). Ja selle jutuga jõuame paljuräägitud Bachi-renessansini. Bachi-renessanss.1829. aastal esitas Berliini lauluakadeemia oma saalis Mendelssohni 11 dirigeerimisel Bachi Matteuse passiooni (1729). Vaimustav sündmus mõjus muusikaliselt, religioosselt ja ka isamaaliselt. Aga Bachi-austusest hoolimata ei võetud teda 19. sajandi kirikumuusika eeskujuks selleks jäi ka protestantlikule kirikule ikkagi Palestrina. (NB! Siin võiksime erandina välja tuua Mendelssohni ja ta ,,Pauluse" -- miks
Selle all aedniku maja ja köögiviljaaed. Kõige all linnumajad ja linnuvahi-maja. Väljaspool kloostrimüüre veel põllud ja muud istandused (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 35 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Selline põhiplaan kestis kuni renessansini, mil õukondade juurde tekkisid vastavalt kujundatud aiad ja pargid. Mõisate juures võis vana planeeringuga aedu esineda veel 18. saj algul. Et müürisisene aed ei suutnud toita kogu kloostrit, paiknesid põhilised puuvilja- ja viinamarjaistandused väljaspool kloostrimüüre. Väljaspool kloostrimüüre asusid põllud ja muud istandused. Üldiselt aga linnades ja losside ümber iluaedu peaaegu ei eksisteerinud. RELIGIOOSNE SÜMBOOLIKA
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest
Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 8) Linnakirjandus. ,,Eesli testament" (õpikus ,,Antiigist Renessansini" lk 107 109) kui linnaluule näide. Linnakirjandus Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Kauplemise ja käsitööga rikastunud linnakodanikud moodustasid kogukondi, kes võitlesid edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude
aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 9. Linnakirjandus. ,,Eesli testament" (LOE ISE õpikust ,,Antiigist Renessansini" lk 107 109) kui linnaluule näide. Linnakirjandus Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Kauplemise ja käsitööga rikastunud linnakodanikud moodustasid kogukondi, kes võitlesid edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja
Veri tekkinuks südames, kusjuures südame pannuks tööle seal segunevad soe arteriaalne veri ning kopsust tulev ,,külm" veri. Galenose arvates tekkinuks veri maksas (peamises seedeorganis), sealt liikunuks ta südamesse, kus läbinuks nähtamatud poorid parema ja vasaku südame poole vahel, viimases segunenuks veri ,,pneumaga", milline sattunuks organismi hingamise teel. Sellisel moel ,,elustatud" veri liikunuks organismi arterite ja veenide kaudu. Antiikaja käsitlused toimisid kuni renessansini, mil neile hakati kriitiliselt lähenema (vt nt Vesalius). UUsajal astus vereringe mõistmisel suure sammu edasi juba käsitlemist leidnud W. Harvey. Harvey tööd jätkasid Inglismaal Robert Boyle (1627-1691), Richard Lower (1631-1691), Robert Hooke (1635-1703) ja John Mayow (1641-1679), kes, viies läbi loomkatseid ja kasutades teadusaparatuuri, uurisid õhu koostist, hingamist, katsetasid vereülekandega jms.
annaabi.ee 
