määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui muutub tema kasutusvaldkond. Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka
Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01.20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud
ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta
i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort summa = Am. määr · põhivara jääkmaksumus
ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · vara väärtuse tõusmine vastavalt aja kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · Kasum põhivara müügist · Raamatupidamisregulatsioon 4. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul on omavahel seotud... · netomaksumus ja tegevusmaht · Brutomaksumus ja tegevusmaht · Soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja kasulik tööiga. · Lõpetamismaksumus ja brutomaksumus · Soetusmaksusmus ja netomaksumus 5. Millisel kirjel neist kajastatakse immateriaalselt põhivara? · Arenguväljaminekud · Maa · Ehitised · Materjal · Seadmed Palgaarvestus 1. Mis on põhipalk? · 0n summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud
** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada. 13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum.
Immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamisel tuleb arvestada järgmiste tegurite olemasolu: 1) Kasutusaja piirangud, mis tulenevad seadusandlikest või lepingulistest tingimustest, 2) Võimalik tehniline, tehnoloogiline või kaubanduslik vananemine, 3) Nõudluse muutus, 4) Immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest erineva elueaga komponendist 26 Immateriaalse põhivara lõpetamismaksumus on üldjuhul O. Lõpetamismaksumuse võib nullväärtusest erinevaks hinnata siis, kui on sõlmitud leping immateriaalse põhivara müügiks tema kasuliku eluea lõppedes või eksisteerib aktiivne turg ning on alust arvata, et nõudlus püsib immateriaalse põhivara kasuliku eluea lõpuni (IAS 38) 27 Kui immateriaalse põhivara kasutusaasta ei ühti majandusaastaga, arvutatakse
· Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti Amoritsatsioonimäär=(soetusmaksumus-lõppväärtus)/eeldatav tootmismaht ning Amortisatsioonikulu=amortisatsioonimäär*perioodi tegevusmaht · Alaneva jäägi ehk fikseeritud normiga degressiivne amortisatsiooni meetod, kus alguses kantakse kuluks suurem summa,mis pidevalt väheneb Ei saa rakendada, kui põhivaraobjekti lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks. Mahaarvestusmäär=100%*1(1-ruutjuur astmes n lõpetamismaksumus/soetamismaksumus) Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääkmaksumus · Kasutusaastate järjenumbrite meetod- kiirmahaaarvestusmeetod Amortisatsioonimäär=kasutada jäävate perioodide arv/kasutusperioonide summa Kasutada jäävate perioodide arv=(kasutusperiood+1)-kasutusaasta nr Amortisatsioonikulu=(soetusmaksumus-lõppväärtus)*amortisatsioonimäär
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on: Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes.
Vali üks: a. vahetult pärast bilansikirjet Nõuded ostjate vastu b. pärast käibevara c. vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod d. vahetult pärast bilansikirjet Varud Tagasiside Õige vastus on: vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod Küsimus 6 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma ostis 2. jaanuaril 2xx1 6 000 € eest masina, mille lõpetamismaksumus on 495 € ja kasutusaeg kolm aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on bilansi kirje Põhivara (jääkmaksumuses) jääk 31. detsembril 2xx2: Vali üks: 2 330 € 1 835 € 4 165 € 2 000 € Tagasiside Õige vastus on: 2 330 € Küsimus 7 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna järgmise meetodi rakendamisel: Vali üks: kaalutud keskmine LIFO
valitsus annab mitterahalisi ressursse raamatupidamiskohustuslase omandisse. 53 Reaalväärtus (õiglane väärtus) (fair value) rahasumma, mille eest saaks varaobjekti vahetada või kohustist tasuda teadlike, asjast huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. On laiem mõiste kui turuväärtus. Lõppväärtus (lõpetamismaksumus) summa, mida ettevõte saaks käesoleval hetkel vara võõrandamisest, millest on maha arvatud eeldatavad võõrandamisega seotud kulud eeldusel, et selle varaobjekti kasulik eluiga on lõppenud ja vastavad tingimused täidetud. Depretseeritav osa e mahaarvestatav osa (amortiseeritav osa) on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Depretseerimine e mahaarvestamine (amortisatsioon) on vara amortiseeritava osa kandmine kuluks vara kasuliku eluea jooksul.
töötasu oli 25 000 krooni. Kui suur on tootmisliini soetamismaksumus ehk mis väärtuses see raamatupidamises arvele tuleb võtta? a) 272 000 kr. b) 247 000 kr. c) 237 000 kr. d) 232 000 kr. e) 225 000 kr. 4. Kulumisumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse põhivara: a) soetusmaksumust; b) kasulikku eluiga; c) lõpetamismaksumust; d) müügihinda. 5. Kui seadme soetusmaksumuse mahaarvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja lõpetamismaksumus on suurem kui null, kas siis seadme kasutusaastate jooksul kokku kantakse kuluks: a) seadme lõpetamismaksumus; b) seadme soetusmaksumus; c) seadme soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe; d) seadme jääkmaksumus. 6. Akumuleeritud kulum on kirjendatud a) bilanssi b) kasumiaruandesse c) omakapitali muutuste aruandesse d) nii a kui b 7. Põhivara kulumi arvestus vähendab kasumit, aga ei vähenda raha. Tõene või Väär. 8
nõudesummade ja lõpetamismaksumuse summa. Renditehingu kajastamisel brutoinvesteeringuna tekib ka realiseerimata finantstulu, mis võrdub arvuliselt renditaja bruto- ja netoinvesteeringu vahega. Näide 5 AS Nutikas ehitas röntgeniaparaadi, mille majanduslik eluiga on 12 aastat ning rentis selle 01.01.2005.a. ASle Diagnostik 10 aastaks. Rendimaksete nüüdisväärtus on 3 437 340 krooni ning garanteeritud hinnanguline lõpetamismaksumus 150 000 krooni. ASi Nutikas röntgeniaparaadi valmistamiskulud (aparaadi omamaksumus) olid 3 240 000 krooni. Rendi intressimäär on 10 %. AS Diagnostik tasub renti 500 000 krooni iga aasta algul (01.01.) ning kannab kõik aparaadi kindlustuse, hoolduse, maksude jms. seotud kulud. Röntgeniaparaat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. 1. Arvutage ja esitage ASi Nutikas (renditaja): a) rendilepingust tulenev nõudesumma (renditaja brutoinvesteering);
annaabi.ee 
