Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
Religiooni ülesanded Seletav Väärtuste süsteemi loov Ühiskonda kindlustav: Tsivilisatsioon = riik ja kiri Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav Traditsiooni loov Sotsiaalset mälu edasikandev Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus (religiooniteadus; võrdlev usuteadus; ka religiooniantropoloogia) Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele)
Teoloogia usuteadus Religiooniteadus religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega. Religioonipsühholoogia religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonifenomenoloogia uurib religiooni kui nähtust ja jätab tema olemuse vaatluse alt välja, uurides usundite spetsiifilisi fenomene. Religioonisotsioloogia inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. Religiooniantropoloogia uurib seda, mis on avalik ja vaadeldav, uurib praktikaid. Religiooniajalugu religiooni muutumine ajas Võrdlev usundilugu võrdlusmomendid erinevate religioonide vahel. Teoloog usuteadlane
tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit • islam 1,5 miljardit, sealhulgas: • sunniidid 940 miljonit • šiiidid 120 miljonit • ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit • hinduism 900 miljonit
3 usuelu ja kultus. Vaatluse all on ka konstitutsiooni probleem. Seega küsimus sellest, kuidas üksikutest religiooni elementidest kujuneb religioon. 33. Mida tähendab mõiste "numinoosne?" R.Otto poolt kasutusele võetud mõiste numinoosne tähendabki püha tunnetamist, püha läbielamist. 34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye (1848-1920) 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia? Religiooniantropoloogia spetsiifika seisneb selles, et ta käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna. 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. Protoloogiline, aksioloogiline, hamartioloogiline, soterioloogiline, eshatoloogiline. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? Kui humanismis on veel koht Jumalal, usul temasse ja kirikul, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist
võrdlev usundilugu · 19.sajandi protestantlik teoloogia: ajalookriitiline meetod piibliteadustest * Adolf von Harnack (1851-1930) religiooni on võimalik uurida teaduslikult- ajalooline jeesus , kes ta oli? · Demütologiseerimine (Rudolf Bultmann 1884-1976) · 1960-1970. Usundiuuringud · Nn klassikalised religiooniteadused Üldine religiooni ajalugu- üldine usundilugu Religioonipsühholoogia Religioonisotsialoogia Religiooniantropoloogia Religioonifilosoofia Religioonifenomenoloogia Religiooni =eligioon= käsitluse võimalused · Religiooniteadused v teoloogia religiooniteadused/religiooniuuringud * metodoloogiline agnostitsism · Teistes teadusharudes kasutatavad teooriad ja meetodid · Teoloogia õpetus Jumalast , usuteadus uuritava eksistentsiaalne tähendus uurijale
kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased Pidi tuberkoloosi tõttu reisima soojematele maadele 24 aastaselt käis Mehhikos, kus liitus arheoloogide ekspeditsiooniga ,,Anahuat" reisikiri Mehhikost Primitive Culture, 1871 arutleb kultuuri arengu üle, evolutisonistlik Kultuurijäänukite teooria kultuurilised elemendid, mis eksisteerivad, aag on oma funktsiooni kaotanud; on head selleks, et uurida minevikku
meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon): Üldine religiooni ajalugu (üldine usundilugu) (religiooniteadus) - religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus. Võrdlev usundilugu erinevaid religioone nende ajaloolises arengus uuriv teadus. Usundilugu antud kontekstis võrdleva usundiloo osa, mis tegeleb religiooni põhimõistete ja maailmausunditega. Religiooniantropoloogia läheneb religioonile kui ühele kultuuri osale. Eesmärk on talletada seda, mida inimesed mõtlevad ja teevad, mitte aga arutlused selle üle, mida nad peaksid uskuma või kuidas peaksid käituma. Püha valdkond on eraldi ilmalikult maailmast ning seda kujutatakse kui loomulikku ning kohustuslikku. Kollektiivsete rituaalide kaudu kinnitavad inimesed ühteaegu nii oma usku üleloomulikesse olenditesse kui ka omevahelisi sidemeid.
E.Fromm 32. Millega tegeleb religioonifenomenoloogia? Religioonifenomenoloogia uurib religiooni elemente,neid, millistest on kujundatud usund, usk, usuelu ja kultus. Vaatluse all on ka konstitutsiooni probleem. Seega küsimus sellest, kuidas üksikutest religiooni elementidest kujuneb religioon 33. Mida tähendab mõiste "numinoosne?" Numinoosne-püha tunnetamist, püha läbielamist 34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? E.Husserl 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia? käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna, nagu seda loeme Vanast Testamendist: "Ja Jumal lõi inimese oma näo järele, Jumala näo järele lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!" 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. 1.Protoloogiline aspekt tunnistab inimese loomist 2. Aktsioloogiline aspekt tunnistab inimese kuulekuse vajadust Jumala antud seadustele. 3
integreerimisest suguluslikul alusel. Tulemuseks oli paratamatult aristokraatia, kus suguluslikult organiseeritud põliselanikkond omandas privilegeeritud positsiooni sugulussüsteemist väljapoole jäävate immigrantide üle. Staatusepõhised ühiskonnad Traditsioonilised kultuurid rajanevad staatusele Kontrahtipõhised ühiskonnad Moodsad kultuurid/ühiskonnad rajanevad lepingule/kontrahtile Edward Tylor (1832 - 1917) Briti antropoloogia ja religiooniantropoloogia teerajaja. Oli esimene antropoloogia professor Oxfordi ülikoolis. Tema tuntumaid evolutsionistlikke teoseid oli Primitive Culture. Võttis kasutusele animismi mõiste. Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. Animismi peetakse üheks varaseimaks religiooni vormiks. Kultuuriline jäänuk sellised kultuurilised omadused, mis olid oma algse funktsiooni ühiskonnas kaotanud, kuid siiski mingil arusaamatul põhjusel säilinud
annaabi.ee 
