Formaalne suveräänsus faktiliselt välja kuulutatud Faktiline suveräänsus seda suveräänsust saab ka reaalselt kasutada Veel territooriumitest: Merepiir sisemeri ja territoriaalmeri (12 meremiili) Riigi õhupiir ulatub lennuki ülaosani ehk koguaeg on kõik lennukid mingi riigi territooriumil. Kosmos on vaba õhk/ruum, see pole mingi riigi omand. Maapõu riigi all kuulub kuni tehniliselt põhjendatud majandusliku huvi sügavuseni. Nii kaua kui laevadel (kauba/reisilaevadel) on lipp on nad majandusmerel oma riigi territooriumil (lipule vastaval). Peamine põhjus, miks inimestel jääb Eesti kodakondsus saamata on keel. Nimelt väidetakse, et eesti keel on liiga raske. Riigi maksundus Neid võib lugeda riigi tunnuseks, kuid samas ei pea. Riigimaks on riigi teisene tunnus, sest see tuleneb riigiametnike ülalpidamiseks/st. Samas peetakse ka riigisümboolikat riigitunnuseks.
analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda
mustusest puhtaks. Vana lahtine värv eemaldatakse. Kui kogu värvitav pindala on roostes, eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Abivahendina mastis töötamisel kasutatakse pootsmanitooli. Pootsmanitool tehakse lühikesest lauast, mille nurkades on augud ja auke läbipaistvast, põhja all ristuvast trossitopist. Ülemised trossi otsad on kokku kleeditud ja moodustavad ou. Talas on põhitugedega pangust ja kahest trossitopist koosnev ripp-pink. Suurtel reisilaevadel on mõlemas pardas rippuv pardatõstuk, mis liigub piki parrast ülemise teki äärel olevat relsi mööda. Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad keevitusõmblused ja keevituse kohad igasuguste kronštenide ümber. Sellised kohad tuleb eriti hoolikalt puhastada ja mite korda kruntida. Kui roostese koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see
kombineeritud lasti laevad. puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO- laevad. Blue Tarpon LO-LO Konteiner Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval
võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Nad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e gofreeritud. See tankide alaliik on kohane ka toiduainete, taimeõlide, veinide transpordiks. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvelaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: 1. Reisija saab kaasa võtta sõiduauto, 2
läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele laeva kõige mugavama tsooni. Kui vahede pikkuse summa "saarte" vahel on
4)oborodovqnie dolzhno bqt` v poradke) 5)vse truq na koroble dolzhnq bqt` promarkerovanq 9-otvet:Tootervishoia ja tooohutus seadus. 2 variant 1. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata 2. Hairekava - tsiviillaeva kava, mis maarab kindlaks iga laevapere liikme kohustused avarii (tulekahju, lekke jms) puhuks ning reisilaevadel ka reisijate oguneise kohad paastepaatidesse asumiks. Haireplaan oleneb laevapere suurust ja pannakse valja laeva komandosillale, masinaruumi ja koridoridesse. 3. Tooandja on kohustatud korraldama tookeskkonna riskianaluusi, mille kaigus selgitatakse valja tookeskkonna ohutegurid, moodetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske tootaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi isearasusi. 4. Tuletorjemargid (tuletorjevaalik, tuletorjeredel),
Plaanis on kõigile laevapere liikmetele jaotatud tegutsemisjuhendid häirete puhul. Samuti märgitud päästevahendite numbrid, kuhu meeskond ja reisijad peavad minema, kui toimub uppuvalt laevalt lahkumine. Lisaks häirete plaanile peab olema instruktsioonide kogumik, milles on täpsed juhised päästevahendite kasutamiseks, võitluseks kahjutulega jne. Vanemtüürimees peab plaani alusel regulaarselt 1 kord kuus läbi viima tuletõrje alaseid ja laeva mahajätmise õppuseid. Reisilaevadel tuleb neid õppusi korraldada iga nädal. Häirete plaan ja ohutuse ja tulekaitseplaanid peavad olema väljapandud nähtavale kohale, et kõik näeksid. Reisilaevadel on kajutites evakuatsioonitee skeem ja päästevahendi nr, kuhu peab minema, kui antakse korraldus laevalt lahkuda häireolukorras. 19. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel Mainaruumis töötamisel tuleb kanda nõutud kaitseriietust, mitte kasutada lahtist tuld, suitsetada jms
veekindel sektsioon tühjaks kui laeval on kreen 5 ja tasakiilul Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki Ballastitankid võivad asua topeltpõhjas, vöör ja ahterpiigis. Ballastsüsteemi klapid peavad võimaldama voolu mõlemas suunas 31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud Mõõdutorud on igal tankil ja ka ruumidel, kuhu ei ole kerge ligi pääseda, ning on
Seega kogu kulu tuleb 100*16,5*0,06 = 99 €. 5.10 Reovee äraandmine Reovett tekib päevas 8000 liitrit. Ühe tonni ära andmise hind on 20€. Kokku tuleb 8 * 20 = 160€. 5.11 Kai tasud Kai tasuks on meeter / tund 0,20 €. Kai tasu tuleb maksta kokku 14,5 h eest. Seega kai tasu päevas tuleb 14,5 * 0,2 * 91 = 263,9 € 9 5.12 Jäätmetasu Sadamat külastavalt laevalt võetakse jäätmetasu iga laevakülastuse eest, reisilaevadel ühe külastuse eest ööpäevas. Tasuks on 65€. Laev teeb päevas 2 eri sadamas sildumised. Oletan, et Lätis jääb tasu samasse suurusjärkku. Seega 2 x 65 = 130€. 5.13 Laeva kulumine Laeva kulumiseks arvestan 1500€ päevas. Sinna alla käivad siis remondid ja muud ettenägematud kulud. 5.14 Meeskonna toitlustamine Meeskonnale (v.a lisameeskond) on ettenähtud söögiraha päevas 15 €. Kokku tuleb 8 meeskonna liiget, seega 15 * 8 = 120 €. 5.15 Planeeritav sissetulek 5.15
4) Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva täielikult vee all olevat roolilehte ühest pardast teise 28 s jooksul ( rooli pöörde suurim ulatus on valdavalt 35o diametraaltasandist kummalegi poole, mõningail laevadel ka üle 45o). 5) Abirooliseade peab laeva edasikäigul kiirusel pool maksimaalsest kiirusest, kuid mitte vähem kui 7 sõlme, roolilehe ümber paigutama 15o ulatuses kummalegi poole 60 s jooksul. 6) Kõigil reisilaevadel ja laevadel üle 10000 tonni veeväljasurvega peab olema kaks pearoolimasinat. Sel juhul abiroolimasinat ei nõuta. 7) Kui pea- ja abiroolimasin paiknevad allpool veeliini, siis peab olema avariirooliajam, mis paikneb kõrgemal veeliinist. See ajam peab tagama roolilehe ümberpaigutuse laeva kiirusel mitte vähem kui 4 sõlme. 8) Pea- ja abirooliseade töötavad üldjuhul ühele ülekandele. Üleminek ühelt teisele peab toimuma vähem kui 2 minuti jooksul.
Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.(Joon. 3.3, 3.4.). Joon. 3.3. Joon. 3.4. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp (Joon. 3.5. ja 3.6.). Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine
Suvel reisides on vaja kergeid rõivaid. Kõige paremini sobivad puuvillased ja siidist riided. Kuigi ka talvel on päeval soe, on siiski õhtuks tarvis soojemaid üleriideid. Kaitseks päikese eest oleks soovitatav kasutada päikeseprille ja peakatet. Kui reisida mägedes, siis võib ka kaasa võtta soojemaid riideid. Jalanõud peaksid olema madalad ja mugavad, kõva tallaga, et kaitsta jalgu tolmu ja teekonarusete eest. Suurtes 5 tärni hotellides ja reisilaevadel palutakse mõnikord riietuda "pidulikargipäevaselt", mis meeste jaoks tähendab pintsaku ja lipsu kandmist. Restorani minnes armastavad kairolased pidulikult riietuda, kuid siiski eelistatakse mugavaid riideid. Tagasihoidlik riietus, mis pole liiga lühike ega paljastav, on sobivam nii meestele kui naistele. Moseedes käies võtke alati kingad jalast. Lõhikestes pükstes ei lubata sinna siseneda, nii et päevastel ekskursioonidel võiks kanda kergest riidest pikki pükse.
teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku asetatud keha tasakaalu seaduse. • 15. sajandist on säilinud itaallase Leonardoda Vinci tööd, mis
(Dw), puhas kandevõime (Dp) Veetud lastikogus - (Q, Q) ja veetud reisijate arv - (R, R). Kus: Q ja R veetud lastikogus ja reisijate arv lihtreisis, Q ja R summaarne lastikogus ja reisijate arv kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta Veomaht tingtonnides (Qt) - näitaja arvutamisel võrdsustatakse veetud lastitonn tinglikult ühe reisijaga. Näitajat kasutatakse põhiliselt kauba-reisilaevadel hinnakujunduses (lastiveo tariifid ja piletihinnad) Läbitud miilide arv (L, L) - L läbitud miilide arv lihtreisis, L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta Teostatud tonn-miilide (QL, QL) või reisija-miilide (RL, RL) arv - QL ja RL näitajad lihtreisis, QL ja RL - summaarselt Tonnaazi-miilid (DpL, DpL) või reisijakohtade-miilid (RkL, RkL) arv - DpL ja RkL näitajad lihtreisis, DpL ja RkL summaarselt.
Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ruumide sisepinnad peavad vastama ka eetikanõuetele. Ruumide viimistlus peab olema hügieeniline, mitte liiga kallis, tuleohutu. Ta ei tohi väsitada silma oma ereduse ja läikivusega, ei pea koguma tolmu. Enamasti kasutatakse heledaid pastelseid toone. Mitmetekilistel reisilaevadel kasutatakse erinevatel tekkidel erinevaid värvide kombinatsioone, mis aitab reisijatel orienteeruda. Furnituuriks nimetatakse esemeid, mida kasutatakse ruumide, mööbli, illuminaatorite vormistamiseks. Need on uste lingid, kinnitushaagid, hinged, lukud ja riivid, illuminaatorite niiskusekogujad, vaipade paigalhoidjad. Enamasti on need metallist ja dekoratiivselt vormistatud. Tekkide, platvormide ja topeltpõhja katted kaitsvad metalltekki kulumise ja
Levinumad alaliigid on: OO e. tanker/maak (oil/ore carrier); OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija
Levinumad alaliigid on: OO e. tanker/maak (oil/ore carrier); OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta
Levinumad alaliigid on: OO e. tanker/maak (oil/ore carrier); OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija
Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.54. Arvutus näitab, et suurim paindemoment tekib miidli piirkonnas, suurim põikjõud aga 0,25L kaugusel miidlist vööri ja ahtri poole. Maksimaalne paindejõud miilil, mille laev tavalise ekspluatatsiooni käigus peab välja kannatama: Mmax=ΔL/k [kNm], kus kuivlastilaevadel k=250-360 tankeritel k=350-420 reisilaevadel k=300-350 Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. 40 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3
helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. • Laevahäirete plaanid, otstarve ja asukoht. Häirete signaalid. Laevapere tegevus häirete korral. Laevahäirete plaani koostan vanemtüürimees. Plaanis on kõigile laevapere liikmetele jaotatud kohustused.Laevahäirete plaan peab olema laeval, kus on 7 või enam laevapere liiget ja kõigil reisilaevadel. „Häirete plaan„ ja „Ohutuse- ja tulekaitseplaanid” peavad olema nähtaval kohal ruumides, kus kõik m/k liikmed seda iga päev näevad. Peale selle veel roolikambris, masinaruumis ja vanemtüürimehel. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga. MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali.
Algusaeg kell 17, kestus 2–2,5 tundi. Pakutakse mitmesuguseid kokteile ja teisi alkohoolseid jooke. Kelnerid pakuvad suupisteid kandikutelt. Niisugust serveerimisviisi kasutatakse ka presidendi vastuvõtul Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Suupisted peavad olema eriti kauni väljanägemisega, palju kasutatakse delikatesse, mida peab saama süüa sõrmede vahelt. Rootsi laud ehk buffet Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauana on buffet väga hinnatud hotellides ning reisilaevadel. Rootsi laua katmine nõuab erilist maitsekust ja kokakunsti tõelist tundmist. Külmlaud sisaldab rikkalikku valikut mereandidest, kalast, salatitest, lihalõikudest (singid, vorstid, pasteedid jne), kastmetest. Järgnevad soojad suupisted. Pealauale võib olla asetatud peen lahtilõikamata praad: tallekints, põrsapraad, täidetud hani jne. Sageli teenindab peakokk isiklikult, ametirüüs, vajaduse korral abistavad teda kelnerid ja ettekandjad. Eraldi on
a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama laeva ohutu meresõidu , laadimis-lossimis ja päästeoperatsioonid. Energeetiliste seadmete süsteemid tagavad energeetikaseadmete ekspluateerimise erinevates mersõidu tingimustes. Kui arvestada ,et tänapäeva laevas kogu energia varustatusest 35-40 % kulub
kus R4m= R4n ). pöörlemine ja tagajärjeks võib olla mootori seiskumine . Kaasaegsed ülelaadimisega mootorid on varustatud seadmetega , mis Reeglina kõigil transport- ja reisilaevadel on kiirus V 4 antud ühe või mitme turbokompressori avarii korral võimaldavad jätkata maksimaalkiiruseks ja takistuse vähendamiseks tuleb kiirust
lainete, välise mõju tulemusena. Laeva vaba õõtsumise, mis toimub kustuvalt vaikses vees, perioodist oleneb õõtsu- mine ka lainetaval veel. Praktikas küllaldase täpsusega annab õõtseperioodi valem: kB T (10.14) h kus T - ühe täiskõikumise tsükli aeg (sek) B - laeva laius (m) h - põikpidine metatsentriline kõrgus (m) k - tegur, reisilaevadel = 0,73; transpordi- laevadel =0,81. Joonis 11.9. Illustreerib sellist resonantsõõtsumist. Valemis (10.14) kasutatavat tegurit k saab leida Lisas 4.toodud tabelist. Kui laeva kõigutavate lainete näiv periood langeb ühte laeva õõtseperioodiga T, tekkib resonantsõõtsumine, mille amplituud (kaldenurgad) võib muutuda laeva jaoks ohtlikult suureks. Õõtsumist tuleb lugeda resonantseks kui:
annaabi.ee 
