A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel.
,,Rehepapp ehk november" Andrus Kivirähk Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks
augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on
A. Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest.
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus:
ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga.
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla.
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele,
A. KIVIRÄHK ,,REHEPAPP" 12. klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss
Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk · Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja
Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu võidelnud alati Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõppevad aastaga 1993, kuid
Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu võidelnud alati Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõppevad aastaga 1993, kuid
Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni
Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik REHEPAPP A.Kivirähk Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks
Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kujud ka tänapäeva, samastada nad kellegi või millegagi. Ja kogu see
I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni
ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti
peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis
lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kuningas. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste, osa troojalaste poolt. Sõda venis. Eepos algab lauluga "Achilleuse viha". Achilleus röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Achilleus vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Achilleuse ema oli Thetis. Telki tuli Achilleuse parim sõber Patroklos, kes palus endale Achilleuse varustust. Ta sai selle ning pani Achilleuse varustuse omale selga. Troojalased arvasid, et tegu on Achilleusega ning Hector tappis Patroklose, võttis ka varustuse endale. Achilleus süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistatud)
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
