Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja telefoni vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglõiguks. Seejuures on soovitav valida võimendused ostsilloskoobi telgedel nii, et sirge kalle oleks 45°. 4. Leidke kuni viis järgmist mikrofoni ja telefoni vahelist kaugust ln, kus ellips samuti
Saelint peab korralikult joodetud olema ja jootmise koht lihvitud saepinnaga ääretasa. Saelint peab olema teravalt teritatud. Saelindi jätk peab olema sile ja tugev; 2.1.4. Veenduge, et lintsae lindirattad ja saelindi töövaba osa, tööpingi rihmülekanne on kaetud kaitsekattega. Elektriseadeldiste voolujuhtivad osad peavad olema ka kaitstud; 2.1.5. Lülitage sisse väljatõmbeventilatsioon ja veenduge selle korrasolekus. 2.2. Reguleerige saelindi ülemiste juhtrullide ( klotside ) kõrgust töödeldavast materjalist; rullid peavad asuma töödeldavast materjalist 40 .50 mm kõrgusel. 2.3. Lühiajalise käivitamise ajal kontrollige tööpingi korrasolekut ja sellega reguleerige lindi pealejooksu. Rikete avastamise korral ärge asuge tööle enne kõigi rikete kõrvaldamist. 3. TÖÕ AJAL. 3.1. Materjali tuleb sujuvalt, ilma järskude tõugeteta saelindile ette anda. 3.2
Klõpsake esimesel veerul. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus paremal pool allnurgas käivitusnuppu dialoogikasti avamiseks. Kuvatakse tabeliatribuutide dialoogikast. Klõpsake kaardi Veerg nimesakil. 4 Klõpsake ruudus tingimusel Eelistatav laius ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Järgmise veeru muutmiseks klõpsake nupul Järgmine veerg ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Analoogselt sisestage kõikide veergude laiused. Pärast andmete sisestamise lõpetamist klõpsake dialoogikastis nuppu. 5
mikroampermeeter , valgusallikas diafragmaga Skeem O P A F Töö käik 1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3. reguleerige polaroidide polarisatsioonitasandid teineteisega paralleelseks. Suurendage valgusallika ees oleva diafragma valgustatust seni,kuni mikroampermeetri näit enam ei suurene. 4. mõõtke fotovoolu tugevus polarisaatori ja analüsaatori tasandite vahelise nurga erinevate väärtuste puhul. Selleks pöörake analüsaatorit 0 kuni 180 ni ,mõõtes fotovool tugevust I iga 10 järel 5. Katseandmete põhjal koostage graafik If =f(cos2) ja võrrelge seda teoreetilisega.
mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. 2.Töökäik 1.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0- le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. 3.Kasutatud valemid 4. Täidetud tabelid
päripäeva padrun uuesti kinni. Padruni eemaldamiseks tuleb koputada puuhaamriga õrnalt, eemaldatakse tolm ja prügi. Kasutusalad : Antud seade on mõeldud telliste, betooni ja kivi löökpuurimiseks ning puidu, metalli, keraamika ja plastiku ilma löökideta puurimiseks. Ettevalmistamine tööks: Kontrollige kõikide detailide kinnitust ja trelli tööd tühikäigul. Enne tööle asumist kontrollige alati seadme pöörlemissuunda. Reguleerige ümberlülitusnuppu ainult siis, kui seade on täielikult seisma jäänud. Seadme pöörlemissuuna muutmine enne seda, kui seade on täielikult seiskunud, võib seadet kahjustada. Pärast tööd : Käsitsege juhet õigesti. Ärge kandke seadet juhtmest hoides ega tõmmake juhet järsult pistikust lahtiühendamiseks. Hoidke juhet kuumuse, õli ja teravate servade eest. Parema ja ohutuma töö tagamiseks hoidke tööriistad teravad ja puhtad. Ärge puudutage puuri või selle
2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed
määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu kaupa (2 5 mA) peaaegu nullini, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul meie töö jaoks piisava
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Avaldame siit eeltakisti väärtuse Tähistame U/Ug=n, saame Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Jrk.nr ,V
RE = Rg g RE = 7200 = 92,8k Tähistame U/Ug = n, saame RE = Rg (n - 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Vastavalt uhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvaes 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse.
R E=R g ( Ug -1 ) Tähistame U/Ug = n , saame R E = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõte piirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõte tulemused kanda tabelisse.
Vastavat eripöörangut tähistatakse []20D Seega =[]20D l c ja []20D = / ( l c ) Valemist on näha ,et lahuse eripöörangu määramiseks tuleb valmistada kindla kontsentratsiooniga lahus , mõõta lahusekihi paksus l ja polerisatsioonitasandi pöördenurk . Pöördenurga saab määrata polerimeetriga- Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on
. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga. Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse
Sülearvuti käivitamine 1. Paigutage aku omale kohale; klõps kinnitab, et aku on fikseeritud. 2. Käivitage arvuti. Kui sülearvuti käivitamine / välja lülitamine toitelüliti abil ei õnnestu (süsteemitarkvara on "kinni jooksnud"), leiate enamusel arvutitel külje pealt või põhja alt resetnupukese, mida saab vajutada pastaka või kirjaklambri otsa abil. Kui Te reset-nuppu ei leia, eemaldage korraks aku ja toitejuhe. 3. Kallutage ekraan tahapoole, kuni leiate parima nähtavuse. Reguleerige pildi heledust ja kontrastsust vastavalt valgustingimustele. NB! Kui sülearvuti töötab aku pealt võib pilt energia säästureziimi tõttu olla tumedam. Hoiatused Ärge avage sülearvuti korpust, vaid jätke see volitatud firma esindaja mureks. Sülearvuti ei sisalda osi, mis oleks mõeldud seadistamiseks lõpptarbija poolt. Sülearvuti korpuse avamine võib ohustada Teie tervist. Kasutage alati ainult antud sülearvutile mõeldud lisaosasid.
1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Valmistage ca 100 cm3 lahust juhendaja poolt etteantud kontsentratsiooniga. Suhkur kaaluge elektrilisetel kaaludel täpsusega 0,01 g. 6
Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral:
I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
tähistades: I/Ig = n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi: Rs= 1/(19,56-1) * 7100 = 0,363 Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teadagalvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig n=9,78*10-4/5*10-3= 19,56 4. Töö käik. 1. Protokollige mteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vrdseks I-ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimiseeeltöö on lppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini
Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig 4. Töö käik. 1. Protokollige mōōteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt kahanedes I-st nullini.
R E= -6 -7200 =42800 200 10 A Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mtetulemused kanda tabelisse.
Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n – 1) Järelikult galvanomeetri mōōtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks (n – 1) korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. a. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). b. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . c. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. d. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U- le ja monotoonselt kahanedes U- lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l 0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust l n , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Korrake samu mootmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Katse nr. f (Hz ) lo (cm) l n (cm) l n (cm) (m)
sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. TÖÖ KÄIK 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgliguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgliguks. 5.Korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Tulemused kandke tabelitesse, mile näidis on toodud. Katse nr. f, Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1
voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge U m . eetōttu Im·Rm = Iš·Rš Ja kuna I = Im + Iš , siis Im·Rm = (I – Im)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Im = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Im 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš . 2. Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 3. Kui mõõteriista osuti ei asetu viimasele jaotusele, siis tuleb šundi takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolutugevuse monotoonselt kasvades nullist I-ni ja voolutugevuse monotoonselt
Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad ja katseseadme konstandid: Ra=5,3 mm; Rk=2,7 mm; solenoidi keerdude arv N=2067 ja solenoidi pikkus l=0,39 m. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valige selline mõõtepiirkond, et osuti hälve oleks maksimaalne. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidivoolu tugevusest. Selleks suurendage solenoidivoolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus väheneks igal mõõtmisel kümnendiku kaupa esialgsest maksimaalsest väärtusest. Mõõtetulemused kandke tabelisse. 6. Joonestage sõltuvuse Ia=f(Ia) graafik. 7
sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirglõiguks. Katse nr. f (Hz ) lo (cm) l n (cm) l n (cm) (m) 1 4998 27,2 30,4 3,2 0,0694
- Ärge maandage höövlit. - Ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjade, isolatsioonipôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibratsiooniga. - Ärge töötage plahvatusohtlikus vôi keemiliselt aktiivses keskkonnas. - Tööde lôpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust. Ettevalmistamine tööks : Höövliterade väljaulatuse reguleerimine. Terad peavad tööasendis puudutama höövli aluspinnale serviti asetatud joonlauda ühtviisi tera môlemal otsal. Reguleerige reguleerekstsentrike ja poltide abil terad tööasendisse ning veenduge, et ka suurimas hööveldussügavuses terad pöörleksid vabalt. Kontrollige höövliterade teritust. - Kontrollige kôikide detailide kinnitust. - Kontrollige höövli tööd tühikäigul. Töötamine höövliga : Lükake höövlit ühtlaselt tempos, mis lubab elektrimootoril töötada täispööretel. Höövli optimaalseks töörezhiimiks on töö 1...1,5 mm
mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures olevale juhendile. 5. Lülitage ostsillograaf sisse ja oodake, kuni ekraanile ilmub kujutis (ilma impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7. Saavutage ostsillograafi sünkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest võnkumistest. Laotuskiiruse astmelise muutmise nupu abil tekitage
−1 ¿ Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti Re ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
tuleb pinge reguleerida endiseks ja täpsustada R2 väärtust. Vastavalt Ohmi sedusele on R1 ja R2 summa nüüd võrdne galvanomeetri sisetakistusega, s.o. Rg=R1+R2 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem. 4. Mõõtke töös kirjeldatud metoodikale galvanomeetri sisetakistus. 5. Vastavalt juhendajalt saadud kalibeeritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistus magasinidel. 6. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 7. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust R2 katseliselt. 8. Leidke kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kahanedes U-lt 0-le (U1) ja pinge monotoonselt kahandedes 0-lt U-le (U2). Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotise ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Jrk
1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks . 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust ahelas 5 mA kaupa kuni voolutugevuseni 5 mA, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga. 8
Reostaati R välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks. 4. Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. Joonis 1. Vooluallika kasuteguri määramiseks kasutatava katseseadme skeem. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. 3. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele (100mA). Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 4. Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Tabel 1. N1
! ( nt kausta, kappi- riiul- lukku). Et ei jää ripakile. · Info jagamine (söök, uksed lahti, võtmete andmine) infot ei tohi vähe anda ja kui inimene on valmis infot koguma, võib anda rohkem. Vajalik!!! Võtmed peavad olema nii, et kliendid ei näe, kus võtmed on. Turvalisus enne kõike. Turvamist vajavad esemed võib jätta sheiffi. · Klient tuppa ( võib olla portjee või inimene läheb ise, kuid siis on vajalikud juhised!!! Reguleerige radiaatorit, põrandakütet- kuidas see kõik käib jne. Kui on portjee, siis näitab tema. Teenuse tarbimine Sellest hetkest, kui saab võtme ja kui toob tagasi võtme. On oluline, et töötaja teretab ja kui kliendi olek on selline, et soovib suhelda, siis tuleb suhelda ja müüa teenuseid. ( kas kõik korras, vajab ta veel midagi). Kui inimene on natuke rahulolematu, siis vestlemise käigus saab seda muuta.
Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral on kaldpind piki- ja ristsihis horisontaalne. Selleks asetage kaldpind nii, et kaldenurga näit oleks null. Seejärel asetage üks seadme all kastis olevatest silindritest kaldpinnale nii, et ta saaks veereda pikisihis. Kui kaldpind pole selles sihis horisontaalne, hakkab silinder veerema. Sel juhul reguleerige kaldpind horisontaalseks jalakruvide abil. Analoogiliselt toimige kaldpinna ristsihis horisontaalseks seadmisel. Hiljem kontrollige, kas kaldpind jäi pikisihis horisontaalseks. 3. Asetage kaldpind õppejõu poolt etteantud nurga alla ja fikseerige see asend, kasutades nurgamõõteriista küljes olevat pitsituskruvi. 4. Lülitage sisse ajamõõtja ja järgige selle ekraanile ilmuvaid korraldusi. 5. Asetage silinder kaldpinnale vastu ülemist andurit ja laske vabalt veerema
9 Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2.Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast vooluallikat. 3.Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooliallika elektromootorjõuga. =3,29V 4.Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 5.Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA ni, registreerides volt- ja ampermeetrinäidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures:
2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust ahelas 5 mA kaupa kuni voolutugevuseni 5 mA, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga. 8
Parallaks seisneb selles, et niitristi ja eseme (antud juhul kollimaatori pilu) kujutised tekivad erinevates tasapindades. Kui liigutada silma okulaari ees vasakule- paremale, siis parallaksi korral need kujutised nihkuvad teineteise suhtes. Parallaksi täielikumaks kõrvaldamiseks pöörake veidi okulaari ja teravustage fokuseeriva kruviga 5 uuesti eseme kujutis. Seda tehke seni, kuni parallaks on kadunud. Nii eseme kui niitristi kujutised peavad jääma teravaks. 4) Pilu laius reguleerige kruviga 6 üsna kitsaks ja teravustage tema kujutis pikksilmas fokuseeriva kruviga 5 kollimaatoril K. (NB! Katse käigus ei tohi teravustatud pikksilma enam reguleerida.) 5) Mõõtemikroskoobi 3 (joon. 19.3a) vaateväljas (joon. 19.4) olevad limbi ja mõõtesüsteemi peenema skaala kujutised teravustage okulaari 3 pööramisega. 6) Tutvuge skaaladega. Vasakus (suuremas) aknas (joon. 19.4) on näha limbi diametraalselt vastassuunaliste osade kujutised (ringskaala)
R E=R g(n 1) (17) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 1.7 Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 16 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le
Stabilisatsioonisüsteemi trossi paigaldamine 1. Tõstke ja lukustage tõstuki mõlemad pooled maast umbes 800 mm kõrgusele. 2. Enne trossi paigaldamist veenduge, et mõlema posti turvalukk on rakendatud. Enne jätkamist peavad tõstuki mõlemad pooled olema samal kõrgusel. 3. Kui tõstuki mõlemad pooled on samal kõrgusel, paigaldage stabilisatsioonisüsteemi trossid. 4. Kui stabilisatsioonitrossid on paigaldatud, reguleerige neid nii, et mõlema trossi pinge on ühesugune. Tähelepanu! Kontrollige kord nädalas, et stabilisatsioonisüsteemi trosside pinge on ühesugune. Seda nõuet eirates muutub tõstmisliigutus ebaühtlaseks. Trossid tuleb alati reguleerida nii, et kui turvalukud on rakendatud, on nende pinge ühesugune. Jõupuldi kinnitamine 1. Kinnitage jõupult vooluallika poolse posti külge, kasutades komplektis olevaid osi. Täitke paak hüdraulikaõliga.
52mm) • Pange tihvtid ja muud osad tagasi ja lukustage • Kontrollige jooksu • Lukustage silmuskruvide kuuskantmutrid. Pingutusmoment: 600Nm. Kui jooksu reguleerimine on lõpetatud, siis kontrollitakse ka, et esirataste pööramispiirajad töötavad enne, kui pöördsilindrid saavutavad maksimaalse asendi. Piiramiskruvid asuvad esisilla tala ees ning peaksid saavutama kontakti samal ajal sõltumata sellest, kas rooli pööratakse paremale või vasakule. Vajadusel reguleerige kruvisid. Kontrollige ka, et rataste pööramisel ei oleks soovimatuid takistusi. Hüdrosüsteem – tööseadmete ja lisaseadmete juhtimine Hüdrosüsteem: Esimene pumbaosa toidab vasakpoolset jagajat, teine parempoolset. Kahe kontuuri jagatud hüdrosüsteemi eeliseks on hõlma seadesilindrite kiirem reguleerimine ning hõlma vasaku ja parema tõstesilindri teineteisest sõltumatu toimimine. Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba
35 mm 21 nuuti (1000 pööret minutis) Jõuvõtuvõlli juhtsüsteemi surunupud on mugavalt paigutatud konsoolile CommandArm. Koostöös käigukastiga AutoPowr on tagatud jõuvõtuvõlli püsivalt ühtlane jõudlus. Isegi tin- gimustes, kus liikumiskiirus on väga aeglane või koormused muutuvad. Jõuvõtuvõlli rakendused on ideaalsed sellisteks Juhtige hõlpsalt ISOBUS-iga sobivaid haakeseadmeid, näiteks reguleerige külvikultivaatorit töödeks nagu freesimine ja heinapallide GreenStar 3 CommandCenter displei kaudu. tegemine. Nii on tagatud sujuv algus ja seiskamine ning samal ajal on haakeseade kaitstud liigse pöördemomendi eest
N C2 C3 3. Töö käik Alalisvoolu puhul on Ohmi seadus lihtne, sest voolutugevus sõltub ainult kahest suurusest: U ja R. Vahelduvvoolu korral on olukord keerukas, sest pinge võib üksikutes ahelaosades ületada klemmupinge (järjestikuses ahelas). Koostada vooluring vastavalt skeemile. Reguleerige pinge toiteallika klemmidel 120 V ning kirjutage tabelisse mõõteriistade näidud, kondensaatorite mahtuvuseks võtta: 5 µF, 10 µF, 20 µF ja 30 µF. 4.Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused C U I UC UR UL P R XC XL Z S P cos µF V A V V V W VA W 5 120 10 120 20 120 30 120
meetodil valmistatud jook saavutab parima võimaliku maitse. Juhul, kui jahvatus on kas liiga peen või liiga jäme, saab espresso liiga kange või lahja. (Ibid) Kohviveski jahvatusjämeduse reguleerimiseks tuleb pöörata kohviubade lehtri aluse juures paiknevat terade hoidikut. Iga veski reguleerimine võib olla veidi erinev, sõltuvalt margist ja mudelist, aga kõigil neil on ära toodud kergestimõistetavad piktogrammid või numbrid, mis veski reguleerimist selgitavad. Reguleerige kohviveskit alati vähehaaval, pöörates jahvatusjämeduse lülitit korraga ühe näidu võrra. Pärast reguleerimist kontrollige, kas espresso vastab põhiparameetritele, st umbes 25 ml joogi jooksmisaeg on umbes 25 sekundit. (Ibid) 4.6 Kohvi omadused Maitse Igal kohvisordil on erinev maitse sõltuvalt sellest, kui tugevalt kohviube röstitakse. Röstimise ajal eristatakse teatud maitsenüansse, mida oleks soov tugevdada. Sobiva
kohaldatav 2.2. Tagage, et esiplaani ja tausta värvikombinatsioonid on piisavalt kontrastsed ka värvipimedate jaoks ning mustvalgel ekraanil kuvamiseks. (Prioriteetsusaste 2 piltide ja prioriteetsusaste 3 teksti puhul.) 3.1. Kui on olemas sobiv märgistuskeel, kasutage informatsiooni edastamisel piltide asemel märgistust. 3.2. Looge dokumente, mis järgivad avaldatud ametikke grammatikareegleid. 3.3. Reguleerige paigutust ja esitust laaditabelite abil. 3.4. Märgistuskeele ja laaditabelite atribuutide väärtuste määramisel kasutage pigem suhtelisi, kui absoluutseid ühikuid. 3.5. Esitage dokumendi struktuur päiseelementide abil vastavalt nende spetsifikatsioonile. 3.6. Märgistage loetelud ja loetelupunktid õigesti. 135 3.7. Märgistage tsitaadid. Ärge märgistage tsitaate
annaabi.ee 
