2. katavadainult selliseidvaldkondi,mille jiirgi turul on ndudlus
3. on iilimuslikud rahvuslikestandarditesuhtes(vastuolukorral kuulub
rakendamiseleISO standard)
Mida tiihendabtciostusornandi territoriaalsus?
1. tcicistusomand kehtib ainult sellesriigis, kus ta on registreeritud
2. td
paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud kui ka poisid. See, et poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal, sellega ma ei ole nõus, sest koolis ei kanna keegi selliseid T-särke. Koolis kantakse ilusate piltide ja lahedate kirjadega T-särke. Sellega ma olen nõus, et koolilapsed on riietuse suhtes sageli tundlikud nagu maavärinaid registreeriv seismograaf. See, et õpilased ei taha ühesugused olla, isegi kaksikud tahavad säilitada individuaalsuse. Sellega ma olen täiesti nõus. ,,Kampsun asnedub fliisiga seetõttu, et tänapäeva laste tundliku naha ajab maavillane tõesti kihelema (eriti kui kampsuni all ei kanta särki, et kõhnemana paista). Sellega ma ei ole nõus, sest kõik kannavad kampsuni või fliisi all mingit särki. Ega keegi ju sellepärast ei jäta mingit särki panemata, et kõhnemana välja näha.
pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud
liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf maavärinaid registreeriv riist. (richteri skaala) Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.
päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi. Ridala oli üksildane endamisi vaatleja ja kirjeldaja. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tundeintensiivsuse poolest jäi Ridala luule passiivseks, tema kujutuslaadi aluseks on registreeriv kirjeldus. Ta on peaaegu alati rahuldunud looduspildi välise külje fikseerimisega, tema meeleolud on maastikumaalingusse peidetud, muutudes nagu selle koostisosaks. Niisugune kujutamislaad andis Ridala looduspiltidele karge tooni ja omamoodi maalilisuse, kuid sellega kaasnes teatud monotoonsus, sisemise pinge kadumine. Ridala luuletajaisiksus on endasse sulgunud, seades eesmärgiks looduspildi objektiivse täpsuse saavutamise. Niisugune kujutamislaad on seotud Ridala
hinde saamise tingimustest. Nad plaanivad oma tegevust hoolikalt aega ja ka materjale ning harjutavad palju enne eksamit. Enamasti sooritavad saavutuslikud õppijad eksamid ja testid edukalt, jõudmata tegelikult õpitava mõistmiseni. Erineva õpistiiliga õppijad kalduvad kasutama erisuguseid õpistrateegiaid. Õpistrateegiad on teadlikult läbikaalutud õppeülesannete lahendamise või toimimise viisid. · holistlik strateegia · atomislik strateegia · registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2. Triin Marandi, 2005 Õppimine e-kursusel http://kodu.ut.ee/~triinm/oppimine_ekursusel.pdf 3
Vastavalt nõuetele valitakse sobiv struktuur. Hübriidesitlus ei dubleeri mudeli infot. Peamine teema on mõlema esitusviisi haldamine. CSG esituse loomine B-Rep-ist on palju lihtsam kui vastupidi Parameetriline modelleerimine möötmetega kujundatav geomeetria. Parameetrilisel modelleerimisel registreerib süsteem, kuidas konstruktor ehitab mudelit ja jälgib antud elementidevahelisi geomeetrilisi suhteid. Parameetriline modelleerimine on tehnoloogia, mille käigus CAD süsteem registreeriv projekteeritava detaili nö. Parameetilise ajaloo CAD süsteemis kasutatakse sidemeid selleks et teha seoseid geomeetria ja möötude vahel. Sedasi geomeetria muutus põhjustab möödu muutuse ning vastupidi. Geomeetria ja möötmete vahel esineb ühesuunalisi ja kahesuunalisi sidemeid. Variatsiooniline lahendatakse kõik korraga (eeliseks suutlikus hallata tsüklilisi sidemeid; puuduseks aeglasem ja limiteeritud mudelite juhud, mida lahendab). Parameetriline
automaatennistusega mähis surunupplüliti Positsioonilüliti, Termorelee sulgekontakt toimeseadis 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 15 Elektrimõõteriist to Termoandur Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline vatt vattmeeter mee
1 lm = 1 m 19. Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes. Rahvaraamatukogu arvestusüksused on nimetus, köide, aastakomplekt ja litsents. 20. Miks peetakse arvestust rahvaraamatukogus? Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi. 21. Nimeta neli kogude arvestuse tüüpi. Summaarne arvestus Rahaline arvestus Üksikarvestus Registreeriv arvestus 22. Mida tehakse inventuuri käigus? Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu arvel olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud teavikutega. 23. Kui sagedasti või millal rahvaraamatukogudes inventuuri peaks tegema? tavaliselt iga 10 aasta järel või vajadusel – vastutava töötaja vahetus, avarii vms. 24. Mis on kogude hindamise eesmärk? kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega
nähtava valguse neeldumisest infrapunaspektroskoopia (IP või IR) uurib neeldumisspektreid lähi-infrapunases piirkonnas; Fourier' spektroskoopia (FTIR). Spektrofotomeeter on seade, mis on ettenähtud vajalikus spektri osas valguse neeldumise mõõtmiseks ainetest läbiminekul. Spektrofotomeetri põhiosadeks on valgusallikas, monokromaator, uurimis- ja võrdlusobjektide kamber või hoidja, valguse andur ja registreeriv seade. Sõltuvalt fotomeetri täiuslikkuse tasemest võib lisanduda veel rida plokke hõlbustamaks fotomeetriga töötamist ja mõõtmistulemuste registreerimist ning töötlemist, kuni arvutiga juhitavate täisautomaatsete kompleksideni välja. Uuritavat või võrdlusobjekti läbinud valguse kiirgusvoogu võib mõõta erinevate andurite ja registreerivate seadmete abil. Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp,
nähtava valguse neeldumisest infrapunaspektroskoopia (IP või IR) uurib neeldumisspektreid lähi-infrapunases piirkonnas; Fourier' spektroskoopia (FTIR). Spektrofotomeeter on seade, mis on ettenähtud vajalikus spektri osas valguse neeldumise mõõtmiseks ainetest läbiminekul. Spektrofotomeetri põhiosadeks on valgusallikas, monokromaator, uurimis- ja võrdlusobjektide kamber või hoidja, valguse andur ja registreeriv seade. Sõltuvalt fotomeetri täiuslikkuse tasemest võib lisanduda veel rida plokke hõlbustamaks fotomeetriga töötamist ja mõõtmistulemuste registreerimist ning töötlemist, kuni arvutiga juhitavate täisautomaatsete kompleksideni välja. Uuritavat või võrdlusobjekti läbinud valguse kiirgusvoogu võib mõõta erinevate andurite ja registreerivate seadmete abil. Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp,
registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis jm. Arvele võetakse raamatud, kogumikud, ajakirjade üksiknumbrid või aastakäigud jms. Arvele tuleb võtta ilma käibemaksuta. Inventariraamat vararaamat; Inventarinumber üksikteavikule inventeerimisel omistatav järjenumber (inventariraamatus, arvutifailis) Arvestuse tüübid (jätk) · Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. Kogud koosnevad arvestusüksustest · arvestusüksus üksikteavik või teavikute
korda. Näiteks kui meetrise läbimõõduga klassikaline peegel kaalub 250 kg siis analoogne 10 meetrine peegel 250 tonni. Tartu observatooriumi 1,5 meetrise teleskoobi peapeegel kaalub 850 kg. 400.aastaga on teleskoobi ehitus tundmatuseni muutunud, kuid olemus ja funktsioonid ikka samad. See kogub tähelt või mõnelt muult taevaobjektilt kiirgust, laiemas mõttes elektromagnet kiirgust ja suunab viimase kas inimsilma või mõnesse muusse vastuvõtjasse. 19. Saj keskpaigani oli ainuke registreeriv vahend inimsilm ning kõik vaatlused tehti läbi teleskoobi vahetult silmaga. Rahvas nimetab teleskoopi ka pikksilmaks. Fotograafia ning mitmesuguste elektroonsete vastuvõtjate tulekuga on vaatleja-astronoomi vahetu kontakt teleskoobiga ühe vähenenud. Nüüdisaegne teleskoop on keerukas instrument , kus kasutatakse palju tipptehnoloogiat. Et valmistada suuri teleskoobipeegleid mis poleks liiga rasked, selleks on kaks lahendust:
statistikanäitajate esitamise korda. o Summaarne arvestus annab ülevaate kogust tervikuna, aga ka üksikute parameetrite lõikes. o Rahaline arvestus summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. o Üksikarvestus (individuaalne) iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis o Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. 17. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut.
Kuid jääuuringute jaoks oli ümber laeva jääle paigutatud mitu seismoloogias kasutatavat instrumenti. Need registreerivad pisimadki muutused ja deformatsioonid jääkatte liikumises ning seega aitavad selgitada jää dünaamilisust ja lagunemisprotsessi. Kompleksset jääuuringut teeb jääle paigutatud automaatne IMB (ice mass balance) poi. Sellega uuritakse jääkatte paksuse muutumist ajas ning jäämassi bilanssi. Meil oli tarvitusel veel teinegi jääkatte paksust registreeriv mõõteriist: radarseade EM-31, mida veeti kelgu järel mööda määratud transekti. Jääuuringute raames kasutasime ka temperatuuri profiili märkivaid termistore ning võtsime jääpuursüdamikke. -6- Välitöödel mõõdeti ka regulaarselt lumikatte paksust ja määrati selle kihilisus, eri kihtide tihedus, temperatuur ning soolsus. Kogu triivi jooksul jälgiti kajaloodiga mere sügavuse muutust.
tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Üldiselt tuleb meeles pidada, et inimese meeleelundid ja organismi kaitsesüsteem on tundetu - seega ka kaitsetu - radioaktiivse kiirguse suhtes. Et tänapäeva tehnoloogilise progressiga kaasneb ka kiirgusoht, tuleb kõikjal jälgida keskkonna radioaktiivse fooni taset ning olla valmis tegutsema reaalse ohu olukorras. Õnneks on kiirgust registreeriv aparatuur suhteliselt lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. nende SI-ühikud. Labor Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. Mõõtetulemus koosneb mõõdetava suuruse tähisest, mõõtarvust, mõõteveast, mõõtühiku tähisest (v.a
Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Üldiselt tuleb meeles pidada, et inimese meeleelundid ja organismi kaitsesüsteem on tundetu - seega ka kaitsetu - radioaktiivse kiirguse suhtes. Et tänapäeva tehnoloogilise progressiga kaasneb ka kiirgusoht, tuleb kõikjal jälgida keskkonna radioaktiivse fooni taset ning olla valmis tegutsema reaalse ohu olukorras. Õnneks on kiirgust registreeriv aparatuur suhteliselt lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad.
tasapinnas pöörlema, siis kulub ühel lainel resonaatoris täistiiru tegemiseks rohkem, teisel aga vähem aega. Laserkiiruse sagedus sõltub resonaatori läbimiseks kuluvast ajast, seepärast tekib pöörlemisel vastassuundades levivate lainete sageduste vahel erinevus. See diferents on võrdeline pöörlemiskiirusega. Vastavalt on ka interferentsribade nihkumise kiirus seadme väljundis võrdeline resonaatori pöördumise nurkkiirusega. Registreeriv seade muundab heleduse muutudes voolutõugeteks. Pöördenurga määramiseks loendatakse registraatorisse tulnud fotovoolu impulsid, nurkkiiruse määramiseks tehakse kindlaks nende saabumise sagedus. Lasergüroskoop suudab määrata nurkkiirusi, mis ulatuvad tuhandetest pööretest sekundis sajandikkraadini tunnis. Üks täispööre viimati mainitud kiirusega võtab aega üle nelja aasta. Kella tunniosuti pöörleb 3000 korda kiiremini. Säärane mõõtmistäpsus võimaldab näiteks
2.86). Induktsioonarvestite mõõtetäpsus on tavaliselt 2%, harvemini 1%. Kuna arvestite näidu alusel toimub elektrienergia eest tasumine, on nii elektrienergia tootjadkui ka tarbijad huvitatud nende näitude täpsusest. Seetõttu teimitakse energiaarvesteid perioodiliselt laboratoorsetes tingimustes. 26 Energia kulu on võimalik mõõta ka registreerivate vattmeetrite näitude alusel. Nende seadmete registreeriv osa koosneb paberlindi veomehhanismist ning võimsuse muutust näitavast osutist, mis oma liikumise käigus jätab tindi jäljendi püsikiirusega liikuvale diagrammlindile (joonis 2.102). Saadud diagrammil vastab graafikualune pindala mõõdetud energiakulule. Need mõõturid on eriti vajalikud seal, kus toimub pidev tootmisprotsessi jälgimine. Sõltuvalt võimsuse muutuse dünaamikast on registreeriva mõõteriista diagrammlindi liikumise kiirus valitav, näiteks 20, 60, 180 mm/h
pandud, nagu lisa 2 neljandas paragrahvis kirjas. 6. Üldiselt ei soovitata kasutada merel käigusoleva laeva rullumistesti tulemusi järgmistel põhjustel: · Ei ole avameretestiks vajalikke tegureid; · Mõõdetud rullumisperioodid võivad olla mitte laeva vabade, vaid lainetusest tingitud sundvõngete tulemused; · Sageli on võnked kas korrapäratud või siis korrapärased liiga lühikese ajavahemiku vältel, et täpseid mõõtmisi võimaldada; · On vajalik eriline registreeriv aparatuur. Alla 70 meetri pikkused laevad 7. Alla 70 m pikkuste laevade rullumistesti läbiviimiseks annab IMO püstuvuskoodeks (ISC) arusaadavad juhised jaos 7.6, mis baseeruvad selle küsimuse varasematel uuringutel. Üle 70 meetri pikkused laevad 8. Piiratud arv kombineeritud kreeni- ja rullumisteste on näidanud, et suurte ja väikeste laevade käitumise vahel põhimõttelist vahet ei ole. Üle 70 m pikkused laevad
Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Üldiselt tuleb meeles pidada, et inimese meeleelundid ja organismi kaitsesüsteem on tundetu - seega ka kaitsetu - radioaktiivse kiirguse suhtes. Et tänapäeva tehnoloogilise progressiga kaasneb ka kiirgusoht, tuleb kõikjal jälgida keskkonna radioaktiivse fooni taset ning olla valmis tegutsema reaalse ohu olukorras. Õnneks on kiirgust registreeriv aparatuur suhteliselt lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!)
Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Üldiselt tuleb meeles pidada, et inimese meeleelundid ja organismi kaitsesüsteem on tundetu - seega ka kaitsetu - radioaktiivse kiirguse suhtes. Et tänapäeva tehnoloogilise progressiga kaasneb ka kiirgusoht, tuleb kõikjal jälgida keskkonna radioaktiivse fooni taset ning olla valmis tegutsema reaalse ohu olukorras. Õnneks on kiirgust registreeriv aparatuur suhteliselt lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!)
Vananedes muutuvad armastus & intiimsus meestele seksuaalsuhete peamisteks motiivideks Naise psühhofüsioloogilised seksuaalreaktsioonid · Sarnaselt meeste seksuaalreaktsioonidega jagasid Masters & Johnson naise reaktsioonid neljaks faasiks: Erutuse (kasvu) faas Platoo (ehk erutuse kasvu peatumise) faas Orgasmi faas Lahenduse (& pingelanguse) faas · Kasutades põhjalikke & innovatiivseid uurimismeetodeid (nt infrapunakiirgust registreeriv miniatuurne kaamera naise tupes seksuaalvahekorra ajal jms), leidsid autorid, et naise seksuaalreaktsioonid avalduvad Väljaspool suguelundite piirkonda Välissuguelunditest kõdisti piirkonnas Seesmistest suguelunditest tupes · Enamuse naiste jaoks tekitab seksuaalse erutuse suurima juurdekasvu välissuguelundite & tupe taktiilne stimulatsioon, mis viib varemnimetatud faaside realiseerumisele
kinnitust. Ülal välja toodud valemites on h jagatud 2 . Antud juhul käsitletakse osakest, millel on lainelised omadused, mitte vastupidi lainet, millel on korpuskulaarsed ( osakeste ) omadused. Oxfordi Ülikooli füüsik Ian Walmsley testis De Broglie kuulsat hüpoteesi eksperimentaalse katsega. Nimelt ta tulistas kaamera poole valguse osakesi mööda pimedat toru ja seda siis üks haaval. Eksperimendi teostus oli üldiselt lihtne. Valgust registreeriv kaamera võttis vastu eemal oleva elektripirni valguse osakesed. Kuid kaamera ja elektripirni vahel ( umbes keskel ) asus kahe piluga klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et jõuda kaamera poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni saabumist tähendas ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa footonitest sattus ekraani tsentri ümbrusesse
kinnitust. Ülal välja toodud valemites on h jagatud 2 . Antud juhul käsitletakse osakest, millel on lainelised omadused, mitte vastupidi lainet, millel on korpuskulaarsed ( osakeste ) omadused. Näiteks Oxfordi Ülikooli füüsik Ian Walmsley testis De Broglie kuulsat hüpoteesi eksperimentaalse katsega. Nimelt Ta tulistas kaamera poole valguse osakesi mööda pimedat toru ja seda siis üks haaval. Eksperimendi teostus oli üldiselt lihtne. Valgust registreeriv kaamera võttis vastu eemal oleva elektripirni valguse osakesed. Kuid kaamera ja elektripirni vahel ( umbes keskel ) asus kahe piluga klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et jõuda kaamera poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni saabumist tähendas ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa footonitest sattus ekraani tsentri ümbrusesse
kinnitust. Ülal välja toodud valemites on h jagatud 2 π . Antud juhul käsitletakse osakest, millel on lainelised omadused, mitte vastupidi – lainet, millel on korpuskulaarsed ( osakeste ) omadused. Oxfordi Ülikooli füüsik Ian Walmsley testis De Broglie kuulsat hüpoteesi eksperimentaalse katsega. Nimelt ta tulistas kaamera poole valguse osakesi mööda pimedat toru ja seda siis üks haaval. Eksperimendi teostus oli üldiselt lihtne. Valgust registreeriv kaamera võttis vastu eemal oleva elektripirni valguse osakesed. Kuid kaamera ja elektripirni vahel ( umbes keskel ) asus kahe piluga klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et jõuda kaamera poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni saabumist tähendas ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa footonitest sattus ekraani tsentri ümbrusesse
annaabi.ee 
