inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja majandusettevõtetele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Nende arvates tuli majandus allutada kogu ühiskonna huvidele. Sotsialistlikud õpetused Sotsialistlikud õpetused võib jagada kaheks: Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Marksism Marksism ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks. Marksism tegeles kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, aga ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Praha kevade ajal etendas Havel olulist rolli demokratiseerumisel ja kultuuri uuendamisel. 1968. aasta 20. augustil reageeris NSV Liit Tsehhoslovakkia liiga vabameelsetele reformidele ja riik okupeeriti Varssavi pakti sõjaliste jõudude poolt. 1969. aastal alguse saanud "normaliseerimise" programm eemaldas kõik reformistlikud - teisitimõtlevad kunstnikud, poeedid ja kirjanikud vaigistati, vangistati ja saadeti maalt välja. Haveli tööd keelustati. Ta kolis maale, et jätkata kirjutamist ja võitlust kommunistliku reziimi vastu. Ta korraldas keelatud muusikaga kontserte. 1977. aastal kaasasutas Havel liikumise Harta 77 ja oli üks selle eestkõnelejaid. Harta 77 loodi vastusena tsehhi rokigrupi Plastic People arreteerimisele. 1978. aastal avaldas Havel essee "Võimutute võim" [The
keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · tingimusteta monoteism · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiide ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise
ut.ee/~skairi/judaism.htm 3 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 4 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismi peasuunad on ortodokssed juudid ja liberaalsed juudid .5 Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi
Ehitas ooperimaja, 1872 nurgakivi, 1876 avati ->esietendus tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 4õhtut. Tegelased jumalad, kääbused, hiiglased. Teatri ees Ludvig II kuju. Mitmes riigis Wagneri ühingud. Elu lõpul rändas dirigendina ringi. 1882 lõpetas oma viimase ooperi ,,Parsifal" Wagneri loomingu võib jaoatada 3 perioodi: I varased teosed-eeskujud Itaalia ja Prantsuse, ,,Haldjad" II Reformiaegsed-,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser" III Reformistlikud teosed- ,, Nibelungide sõrmus", ,,Tristen ja Isolde", meisterlauljad"
Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budaismi või kristlusesse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning
Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budaismi või kristlusesse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning
keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · Tingimusteta monoteism · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse,
Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. Positiivne mõju Sotsiaalne soodustamine (social facilitaion)- inimese tegevus grupis on rohkem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Sünergia grupiliikmete ühistegevus on rohkem produktiivne kui üksikliikmete tegude summa Pikaajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine Sotsiaalsed liikumised 1. Reformistlikud nende eesmärk on muuta olemasolevat sotsiaalset korda kehtiva korra seest. 2. Revolutsioonilised eesmärk on olemasolev kord täielikult kukutada. 3. Konservatiivsed eesmärk on olemasolevat säilitada, muutustele vastu seista. Mancur Olson kollektiivse tegevuse loogika - kui palju inimesi tegutseb ühise eesmärgi nimel, siis on iga inimese jaoks kasulik "viilida", lasta teistel töö ära teha;
Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, ameti- ja kutseühingud. 20. sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism
Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parem pool jäigemad Vasak pool liberaalsemad 1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdust. ,,Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele." Sotsialismi õpetused jagunevad: 1) Revolutsioonilised sotsialimisõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. 2) Reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria ta pani aluse klassivõitluse teooriale. Ühiskonnal on 2 vastandlikku klassi ja klassivõitlus viis ühiskonda edasi. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond, kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideloogiat iseloomustab järgmine:
majandusega sotsiaalsuhetesse. 1830. aastatel tekkinud sotsialistliku voolu esindajate arvates p õhjustas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus lüga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. Sotsialistlikke õpetusi on mitmeid, kuid põhimõtteliselt jagunevad nad kaheks: 1. revolutsioonilised voolud, mis taotlesid kiirel ja vägivaldsel teel õiglase ühis konna rajamist; 2. reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kauge masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on:
Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Judaismi põhiõpetused on: tingimusteta monoteism, Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale, Kohus peale surma. Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise
Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1.Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2.Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused. Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal."1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks
• 8 päeva peale sündi • Pannakse heebria nimi • Ümberlõikamine ei tee lapsest juuti, vaid on märk, et ta on Jumala ja tema vahelise lepingu osaline • Tütre sündi tähistatakse õnnistuspalvega tavalise jumalatenistuse käigus • Täisealiseks saamist tähistatakse üksnes poiste puhul • 13-aastaselt • Peavad hakkama täitma kõiki käske • Poissi nimetatkse siis bar mitsva (käsu poeg) • Reformistlikud juudid peavad sünagoogis sarnast tseremooniat bat mitsva (käsu tütar) • 12-aastaselt • Ketuba - traditsiooniline abieluleping mehe ja naise vahel, enne selle sõlmimist ei tohi paar koos elada • Košer toit • Rituaalselt puhas toit • Loomad, kes mäletsevad ja kelle on sõrad (välistab sead) • Loomade kõri tuleb täpse liigutusega läbi lõigata ja veri välja lasta (looma kannatused kõige väiksemad) • Liha ja piimatooteid ei tohi koos süüa
o Positiivne mõju: Sotsiaalne soodustamine (social facilitaion)- inimese tegevus grupis on rohkem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Sünergia grupiliikmete ühistegevus on rohkem produktiivne kui üksikliikmete tegude summa · Pikaajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine o Sotsiaalsed liikumised: Reformistlikud nende eesmärk on muuta olemasolevat sotsiaalset korda kehtiva korra seest, saavutada muutusi järgides reegleid. Revolutsioonilised eesmärk on olemasolev kord täielikult kukutada, kehtestada uued reeglid; või saavutada mingi spetsiifilisem eesmärk reegleid eirates. Konservatiivsed eesmärk on olemasolevat säilitada, muutustele
maailma vaade. Liberaaslse vaate teine alus on rationalism, selle järgi peab ühiskonnas kõik okema loogiline ja mõistusepärane. Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1. Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2. Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused. Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal." 1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja
1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu 1.1 Tänapäeva Iisraeli riik Tänapäeval elab Iisraelis 6,6 miljonit inimest, kellest 76,8% on juudi rahvusest ja juutide sisseränne jätkub endiselt. Iisraeli riigikeel on heebrea keel ning ametlik keel on ka araabia keel. Religioossete traditsioonide suhtes valitseb Iisraelis pluralism; seal elavad külg külje kõrval judaismi kõige erinevamate suundade esindajad: ultraortodokssed, reformistlikud ja liberaalsed juudid, hasiidid, karaiimid, messianistid ning ka veendunud ateistid. Kümnendik araablastest on kristlased, kes kuuluvad nii rooma kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid judaism, kristlus ja islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste
Ei tegeletud enam nii väga ohvririitustega ning tekkis puya, mille keskmes on altaril lõhna ja toidu ohverdamine. Eepostes tekkis kontseptsioon bhakti ehk pühendumus intiimne suhe jumalusega. 5. I aastatuhat pKr lõpus tungisid Indiasse sisse moslemid ning hinduism elas edasi, kuid budism kadus. 6. 1858. langes India Briti koloniaalvõimu alla. Sellel perioodil hinduism vastandus teravalt inglastele ja kristlusele. Otsiti võimalust taastada hinduismi iidne hiilgus. Reformistlikud hinduismi liikumised ühinesid rahvusliku liikumisega ja India taastas iseseisvuse 1947. Hinduistlik mõtteviis tugineb kolmele põhialusele: Aeg kulgeb tsükliliselt universumil ei ole algust ega lõppu; elule järgneb surm ja surmale elu; ka loodust jälgides märkab taassündi kõikjal Mikrokosmos (elud, aastaajad, põlvkonnad) ja makrokosmos (kosmose loomine ja lagunemine, aeg) on seotud kõik universumis on omavahel seoses
Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutakse töölisklassi internatsionaalse kosstöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada 2ks: 1) Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist 2) Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku 1840. aastaist saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud klassideks- ekspluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks. Ajalugu, see on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Uusajal kodanlus v töölisklass. Tootmisvahendeid omav
Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Parempool jäigemad,vasakpool liberaalsemad. 1830-ndatel aastatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel (ettevõtlusel) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: ·revolutsioonilised sotsialismi õpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. ·reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõitluse teooriale: ühiskonnas on kaks vastandlikku klassi ja klassivõitlus viib ühiskonda edasi. Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside kaotamine. Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima
Parempool jäigemad,vasakpool liberaalsemad. (Vt. ka eelpool käsitletud heaoluriigi mudelid!) 1830-ndatel aastatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel (ettevõtlusel) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: ·revolutsioonilised sotsialismi õpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. ·reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõitluse teooriale: ühiskonnas on kaks vastandlikku klassi ja klassivõitlus viib ühiskonda edasi. Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside kaotamine. Lenin moodustas bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel
Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: 1) revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; 2) reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. 1840. aastaist saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud klassideks – ekspluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks. Ajalugu, see on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Uusajal kodanlus vs töölisklass. Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab
Liberaalid esindasid neid. Tööstus kasvas, tööliskord suurenes, nende olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsile ja vabale majandusele (ettevõtlusele) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: 1. revolutsioonilised sotsialismi õpetused taotlevad vägivalla teel õiglase ühiskonna rajamist. 2. reformistlikud õpetused reformide teel tööliste olukorra parandamist. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõistluste teooriale: ühiskonnas on 2 vastandlikku klassi ja klassivõistlus viib ühiskonda edasi. Kõik on võrdsed (proletariaat, kapitalism). Lenin viis Marxi teooria ellu - kommunism pidi olema õiglane ühiskond. Sotsialismi eesmärk oli klasside ära kaotamine. Lenin lõi bolsevike partei, kes hakkas plaani ellu viima. Reformide teel tehtavad muudatused
annaabi.ee 
