Belgia Karl Mihkel Pohga 8b klass Belgia üldandmed Belgia pindala 30 528 km² Belgias elab 10 951 266 mln elanikku (2011) Belgia pealinn on Brüssel Rahvastiku tihedus 358,7 in/km² Belgias on mereline parassoe kliima Talv on jahe, jaanuaris 2°C kuni 4°C Suvi on soe, juulis 16°C kuni 18°C Sajab kuni 1000mm aastas, õhuke lumikate Jääkatet ei teki Belgias on väga mitmekesine maastik Põhjamere ääres on 67 km rannikut, millele omakorda järgnevad tasandikud Belgia keskosas on mäestikuline Belgia kagu osas on lehtmetsalisi madalmäestike
Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia
1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud, -tasud ja –lepingud on vastavalt piirkondade järgi reguleeritud, kuid keskmine palk ja elatusmiinimum on samad üle
Itaalia on Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro võeti kasutusele 2002. aastal. 2008. aastal oli Itaalia majandus suuruselt seitsmes, Euroopas aga suuruselt neljas. Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus Marshalli plaani toel uuesti üles ning mitmekümneid aastaid on itaalia kuulunud tugevaimate majandusriikide hulka. (Miksike 02.11.2014) 2. RAHVASTIK Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult praegu viiendal kohal (60 200 060 elanikku). Demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim (19,4%).On arvata, et see arv kasvab.Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku langus hoiab 0% juures, sest migrantide sissevool suurendab sündivust. Praegusel ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud nn „beebibuumiga” , mis võttis aset II Maailmasõja ja 60. aastate vahel. Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud
Uurimustöö Eesti majandusest Viljandi maakond: 1) Viljandi maakond paikneb Eesti kesk- ja lõunaosas. Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Viljandi piirkonna majandus: a) Puit ja puidutooted on suur tööstusharu ja suur tööandja b) Masinate ja seadmete eksport c) Konkurentsivõimelised ettevõtted d) Tähtsamad majandusharud: puidutööstus, kaubandus, kergetööstus, masina- ja
Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel. Kõige levinumaks küla tüübiks Tori vallas on 51-91 elanikuga(28% külade arvust) ja 15- 50 elanikuga küla. Maakonna külatüübiks 101-200 elanikuga küla. Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed külad Tori külanõukogus on: Tori alevik, Taali, Selja, Piistaoja ja Jõesuu külad. Tori valla külad: Aesoo (25 elanikku), Elbi (11 elanikku), Jõesuu (364 elanikku), Kildemaa (41 elanikku), Kuiaru (90 elanikku), Kõrsa (59 elanikku), Levi (47 elanikku), Mannare (48 elanikku), Muraka (95 elanikku), Muti (67 elanikku), Oore (90 elanikku), Piistaoja (133 elanikku), Randivälja (61 elanikku), Riisa (26 elanikku), Rätsepa (35 elanikku), Selja (369 elanikku), Taali (257 elanikku), Tohera (87 elanikku), Urumarja( 76 elanikku) ja Võlli (57 elanikku). Joonis 5. Tori valla asustussüsteem * 15...50 elanikku
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia
Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m).
Sündimus:10,71 Suremus:10,7 Iive: 00,4% Eeldatav keskmine eluiga: 80 a Keskmine vanus: 79,6 a Laste arv naise kohta: 1,5a Malta Tööhõive eri sektorites (%) Rahvastikupüramiid Asustus Asustustihedus:1317 in/km2 Linnastumise tase:? 2005 aastal tehtud uurigust selgus, et 94% maltalastest elab linnades . Asustus Suuremad linnad ja nende rahvaarv: Birkirkara 25,858 tuhat elanikku Qormi 20,178 tuhat elanikku Mosta 19,018 tuhat elanikku Birkirkara abbar 17,030 tuhat elanikku Sliema 15,242 tuhat elanikku Naxxar 13,678 tuhat elanikku ejtun 13,410 tuhat elanikku San wann 13,063 tuhat elanikku Qormi ebbu 12,892 tuhat elanikku Attard 10,186 tuhat elanikku amrun 9,541 tuhat elanikku Paola 8,822 tuhat elanikku Mosta Põllumajandus Hõive põllumajanduses: Hõive põllumajanduses on alla 10ne %
Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome vapp
giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad
Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:
Itaalia rahvastik ja majandus Maila Meldre 9a Jõhvi Gümnaasium Itaalia rahvastik Andmeid Itaalia rahvastikust Itaalias elab 59 546 696 elanikku Rahvatihedus on 194,5 inimest/km². Linnades elab 67% rahvastikust Umbes 20 mln. Itaalia päritoluga inimest elab välismaal Peaaegu viiendik Itaalia elanikest on üle 65 aasta vanad Rahvulik koosseis 94,5% itaallased 2,5% sardid 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid) 0,5% tiroollased 0,3% frankoprovanssaalid Suurema elanikkonaga linnad: Rooma 2 541 000 elanikku Milano 1 247 000 elanikku Napoli 1 008 000 elanikku Torino 862 000 elanikku
Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español)
Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español)
2010 sündis 805 000 ja suri 560 000 inimest Oletatav: 2015 sünnib 783 000 ja sureb 607 000 inimest 2025 sünnib 751 000 ja sureb 676 000 inimest Summaarne sündimuskordaja 1995 1,7 last naise kohta 2000 1,9 last 2005 1,9 last 2010 2,0 last Oletatav: 2015 1,9 last 2025 1,9 last Imikusuremus 1995 5 last 1000 elaniku kohta 2000 5 last 2005 3 last 2010 3 last Oletatav: 2015 3 last 2025 3 last Immigrantide arv 1995 39 000 elanikku 2000 70 000 elanikku 2005 95 000 elanikku 2010 95 000 elanikku Oletatav: 2015 95 000 elanikku 2025 95 000 elanikku Keskmine eluiga 1995 78 aastat 2000 79 aastat 2005 80 aastat 2010 81 aastat Oletatav: 2015 82 aastat 2025 82 aastat
ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele
Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool,
Rahvaarvu muutus Sündimus: 10,71% Suremus: 10,7% Iive: 0-0,4% Eeldatav keskmine eluiga: 80 aastat Keskmine vanus: 78,6 aastat Laste arv naise kohta: 1,5 aastat Positiivne iive. M altas on kõige rohkem inimesi vanuses 20-39 ja 50-69. Demograafiline statistika Malta suurimad linnad Birkirkara- 25 886 elanikku Mosta- 19 018 elanikku Qormi- 20 178 elanikku abbar- 17 030 elanikku San Pawl il-Baar- Sliema- 15 242 elanikku San wann- 13 063 elanikku Rabat- ejtun- 13 410 elanikku Naxxar- 13 678 elanikku Lisainfo Malta riigi, linnastumise, kirjaoskuse, haridustaseme, keelte ja usundite kohta. Vanuseline struktuur 0-14 aastat: 17,1% (meessoost 35 264; naissoost 33 368) 15-64 aastat: 69,1% (meessoost 139 890; naissoost 136 767)
millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele
tiheda asustuse põhused territooriumist on kaetud metaga või igikeltsaga, seetõttu on enamus elanikke on koondunud linnadesse. · Riigi kaguosa- USA piir ja Atlandi ookean. Hõredalt asustatud alad ja · Gröönimaa ja riigi keskosa-põhjuseks igikelts hõreda asustuse põhjused Suuremad linnad, rahvaarv · Toronto - 2 503 300 elanikku (linnastus 5,113,149 elanikku) · Montreal - 1,620,693 elanikku (linnastus 3,635,571 elanikku) · Vancouver 578,041 elanikku (linnastus 2,116,581 elanikku) Kokkuvõte: Kanada asutustihedus on väike. Enamus inimesi elab suurlinnades. Suur osa Kanada pindalast on kaetud igikeltsa, metsade (peaaegu pool pindalast) ja kiltmaaga. 9% riigi
Suurbritannia Suurbritannia on kaasaegses põlvkondade vaheldumise etapis. See tähendab, et nii suremus kui sündimus on väiksed. Sündimus on 649 % , suremus 612 % , loomulik iive 1.7 % . Vanemaealised on ülekaalus, kõige rohkem on 40- 44 aastaseid. Eluiga on suhteliselt pikk 79 aastat. Rahvastiku tihedus on umbes 250 inimest/ km². Suuremad keskused on: London - 7,8 miljonit elanikku; Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,5 miljonit elanikku; Birmingham 2,6 miljonit elanikku; Lõuna-Sotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku; Cardiff - 0,3 miljonit elanikku. Rahvaarv on hetkel 60'944'000. Rahvaarvu kasv on 0.3 %. Aastal 2015 on rahvaarv 62'175'000, aastal 2025 63'819'000. Meeste keskmine eluiga on 76 aastat ning naistel 81 aastat. 0- 4 aastaseid on 3'825'527, 5- 9 aastaseid 3'858'032, 10-14 aastaseid 3'642'710, 60-
põhjapoolseimaks maaks, sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes
Mali riigi- ja rahvuslipu eeskujuks on võetud Prantsusmaa lipp, mis on kujundatudpanaafrika värvides. Lipp võeti ametlikult kasutusele 1.märtsil 1961. Rohe- kolla-punane trikoloor väljendab Aafrika ühtsust.Roheline kujutab lootust ja loodust, kollane päikest ja maavaraderikkust ning punane kangelaslikkust ja revolutsioonilist minevikku. Rahvuslik nimi: Republique de Mali Riigikeel: prantsuse(ametlik), Bambara 80%, arvukalt aafrika keeli Pealinn: Bamako(1 milj elanikku) Muud linnad: Segou(200,000 elanikku), Sikasso(120,00 elanikku), Mopti(90,000 elanikku), Gao(65,000 elanikku), Kayes(65,000 elanikku), Timbuktu(38,000 elanikku) Maastik: savannid ja kõrbed President: Amadou Toumani Toure Peaminister: Ahmed Mohamed Ag Hamani Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219 Rahvastiku tihedus: 9,4 in/km ² Rahaühik: CFA frank Iseseisvus: 22.September, 1960 Riigihümn: Pour L'Afriquue et pour toi, Mali
.........lk. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................lk. 8 2 SISSEJUHATUS VILJANDI MAAKONNAST. Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Ühine riigipiir on lõunas oleva Lätiga.Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul. Maakonnas on 15. omavalitsust, kes teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa pindala on ca 3500 km² ja maakonnas elab ca 52 000 elanikku, kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas
Praegu on Hispaanias nii umbes 50 000 juuti, kõik saabunud eelmisel sajandil, neid on 1% elanikkonnast. Enne inkvisitsiooni oli 8% elanikkonnast juudid. Üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele
Põhjas on keskmine temperatuur jaanuaris 810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad Hispaania suurimad linnad: Madrid 3.155 miljonit elanikku Barcelona 1.593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid
Üldine keskmine eeldatav eluiga on väga kõrge võrreldes teiste riikide keskmisega. 3.Linnastumine 1975. aastal elas Belgia linnades 94,5% kogu elanikkonnast. 2005. aastaks tõusis linnaelanike osatähtsus 97,2%-ni. Kogutud andmete järgi arvavad teadlased, et 2015. aastaks on linnaelanike osatähtsus 97,5%, mis on vägagi kõrge võrreldes paljude teiste riikidega. 2008. aastal olid suurima elanike arvuga linnad Belgias: Antwerpen ( 472071 elanikku) 4 Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku) Bruxelles (Brüssel) ( 148873 elanikku) Kõik need linnad asuvad tasastes piirkondades ning on riigi lääne-, põhja- ja loodeosas. Liège on üks kõige vanemaid Belgia Kuningriigi linnu, mida mainiti esmalt 558. aastal Vicus Leudicus'e nime all. Selle linna rajasid juba enne mainimist roomlased
Pealinn Brasília Rahvaarv 192 296 000 Riigikord presidentaalne vabariik Pindala 8 511 965 km² Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) sündimus on - 14,97 suuremus on - 6,51% Loomulik iive on – 8,46 %. Rahvaarv suureneb 0,83% aastas Linnastumine Suurem osa rahvastikust on ranniku aladel 87% brasiilia elanikest elavad linnades 23,25 inimest ruutkilomeetril Suuremad linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikku) Rio de Janeiro (11,836 mln elanikku) Belo Horizonte (5,736 mln elanikku) Sümboolika Vapp: Lipp: Hümn (3:41) Kultuur Corcovado mäe tipus on Jeesus Kristuse kuju Amazonase vihmamets Moodustab 60% maailma troopilistest vihmametsadest See võtab 59% kogu Brasiilia pindalast. Kogu pindala on 7 000 000 km² millest 5 000 000 km² asub Brasiilias Hävitamine sai alguse 1970
Austraalia on kaasaegne rahvastiku tüüp, sest seal esineb madal suremus ja sündimus, rahvaarv kasvab aeglaselt. Laste osatähtsus väheneb ja inimesed elavad vanemaks ja sellega vanurite osakaal tõuseb. Linnastumine Kogu Austraalia rahvastikust elab 89% inimesi linnades. Suurimad linnad on Sydney 4,429 miljonit elanikku, Melborne 3,853 miljonit elanikku, Brisbane 1,97 miljonit elanikku, Perth 1,599 miljonit elanikku ja Austraalia pealinn Canberra, kus on 384,000 elanikku Mina arvan, et linnastumise põhjusteks on et, linnades on rohkem tööd, kuid Austraalias on ka maapiirkondades tööstused ja kaevandused. Aborigeenid, kes varem asustasid maa kõrbelisi siseosi, on samuti hakkanud siirduma linnadesse. Suuremates linnades on kõik asjad kergemini ja paremini kättesaadavad. Kuna ka Austraalias on paljud kohad kõrbed või kõrbe lähedased
Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 2 Joonis 3. Norra kaart. (Eesti kaart kodulehekülg) 1.3. Pealinn Norra pealinn on Oslo asub Kagu-Norras (vt joonis 3), kus elab 647 676 elanikku (jaanuar 2015 seisuga). Oslo on eelkõige Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Hetkel valitseb Norra riiki kuningas Harald V ning riigis kehtib konstitutsiooniline monarhia. (Välisministeeriumi kodulehekülg) 1.4. Rahaühik Norra rahaühik on Norra kroon, NOK. 1 kroon = 100 ööri. Vahetuskurss: 1 EUR ~ 9,6810 NOK (07.01.2016) (SEB kodulehekülg) 3 2. RIIGI RAHVASTIK 2.1
Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ning puuviljad ja pähklid · Suurimad impordiartiklid: kütused , sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Rahvastik · Gruusia rahvaarv 2011. aasta kohaselt on 4 469 200. · suurimat linna: Thbilisi (1,1 miljonit elanikku) Khuthaisi (185 000 elanikku) Bathumi (120 000 elanikku) Vidju · vidju TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia · http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elani ku_kohta
Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 120 000 (2011) Rahvastiku tihedus 92,6 in/km2
asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur
1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 3. Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid.
usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus. Suurimad linnad: 1. Lissabon - 668 000 elanikku 2. Porto - 311 000 elanikku 3. Coimbra - 96 000 elanikku Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Portugal impordib: Portugal ekspordib:
Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Saare lõunaosas kasvab üksikult madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid ja samblikke. Orgudes esineb kohati isegi üsna lopsakaid niite. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb siiski taimestik madalast tundra ja kaljutaimestikust. Peaaegu 56 000 elanikku elab Gröönimaal peamiselt rannikul, kus on jäävaba maa. Üldiselt on üle poole rahvastikust tänapäeval juba sündinud seal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab linnades. Linnade vahel puuduvad teed. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulaid on veel. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra
a) Argentiina keskmine rahvastiku tihedus on 34 inimest ruutmiili kohta. b) Uruguay rahvaarv on 3,3 miljonit. Paraguay rahavaarv 6,3 miljonit. Brasilia rahvaarv 192 miljonit. Bolivia rahvaarv 9,8 miljonit. Tsiili rahvaarv 17 miljonit. Naaber riikidest on brasilia rahvaarv suurem kui argentiina rahvaarv. c) Kõige tihedamini on asustatud Buenos Aires mis on ka pealinnaks (13,5miljonit elanikku). Kõige väiksem elanike arv on Quilmes (510 000 elanikku) ja Tierra del Fuego (40 000 elanikku). 4) 5) · 10% rähvastikust moodustavad üle 65 aastased. 28% rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed. 62% rahvastikust moodustavad 15-65 aastased tööealised inimesed. · Keskmine eluiga on 75 eluaastat. Naistel veidi kõrgem. · Argentiinas on 1000 inimese kohta 18 sündimust aastas. Suremus aga 7,4 inimest 1000 inimese kohta.
Iseseisev töö Prantsusmaa riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Prantsusmaa riigi rahvaarv on 2012 aasta seisuga 65,630,692 elanikku. Maailma mastaabis on Prantsusmaa on rahvaarvult 21 kohal ja kuulub keskmise suurusega riikide hulka. Umbes 2 miljoniga jääb Prantsusmaale oma rahvaarvu poolest alla Ühendatud Kuningriigid. Ühendatud Kuningriikidest aga veelrohkem jääb alla Itaalia, mille rahvaarvuks on 61,261,254 elanikku. Prantsusmaa ise jääb alla Taile, mille rahvaarv on 67,091,089 ehk siis Prantsusmaa rahvaarv on 1,460,397 elaniku võrra väiksem Taist. Rahvastiku paiknemine
poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109 ha suurusel alal Paljassaare reoveepuhastusjaam. Kopli asum paikneb Kopli poolsaarel ning piirneb lõunast Pelguranna ja idast Karjamaa asumiga
Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785.aastal Hispaania kuninga Carlos III poolt eristamaks riigi sõjalaevu teiste riikide merealustest. Suuremad linnad: Madriid 3,3 miljonit elanikku (2009) Barcelona 1,6 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled:
Saksamaa 1 ÜLDANDMED Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Administratiivne struktuur: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Rahvaarv: 82 037 000 elanikku Linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljoni elanikku Hamburg - 1,702 miljoni elanikku München - 1,256 miljoni elanikku Valitsusjuht: Liidukantsler Gerhard Schröder Riigipea: Liidupresident Johannes Rau Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Lichentstein, Holland ning Belgia Rahaühik: Euro (15,64 EEK) 2 Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16
Island Tule ja jää maa Üldandmed Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas
VAATAME! Linnade kasvu interaktiivne kaart http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/world/06/urbanisation/html/urba nisation.stm http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Urbanisation_grandes_villes.jpg http://maps.grida.no/go/graphic/urban_population_status_and_trends Kas linna mõistetakse kõikjal ühtmoodi? · Eri riikides defineeritakse linna erinevalt. Näiteks Indias ja Jaapanis loetakse linnaks asulat, kus peab elama vähemalt 5000 elanikku, USA-s aga 2500, kuid Taanis 250. · Linn on nii füüsiline, majanduslik, poliitiline kui ka kultuuriline nähtus ning seega võib linna defineerida neist neljast aspektist. · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle määratluse järgi on lihtne linna piiritleda. · Majanduslikus mõttes on linn koht, kus asuvad ettevõtted, poed, pangad, turg jne. · Veidigi suurema linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse
· Kõrgeim vulkaan on Hvannadalshnjúkur · Pisikesi purskeid on saarel pidevalt, ohtlikke esineb iga 5 6 aasta tagant · Vulkaane on peaaegu 200, tegutseb neist umbes 30 Rahvastik · Üle 99% rahvastikust on islandalased · Enamik elab saare äärealadel ja jõeorgudes · Saare siseosas asustus peaaegu puudub · Loomulik iive on suur, väljaränd väike · Peaaegu kõik usklikud on luterlased · Suuremad linnad peale pealinna on Kopavogur (15000 elanikku), Akureyri (14000 elanikku) ja Keflavik (7000 elanikku) Majandus · Kuulub Euroopa arenenuimate maade hulka · Majandus põhineb kalandusel · Üle 95% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa · Haritavast maast hõlmavad 90% heina- ja karjamaad · Veonduses on oluline lennu- ja laevaliiklus Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia
Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. Üldandmed. Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister José Mara Aznar 3 Pindala: 506 000 km² Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks (sh Madrid). Suuremad linnad: Madriid 2, 866 miljonit elanikku Barcelona 1,508 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 697 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;
Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saksamaa Vapp Saksamaa õlu Linnad Saksamaa pealinn Berliin asub Ida-Saksamaal. Seal on peamised ministeeriumid ja valitsus. Mõned ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asvad ka Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa üks suurim pidustus Oktoberfestival toimub Münchenis. Linnade rahvaarv: 1. Berliin - 3,472 miljoni elanikku 2. Hamburg - 1,702 miljoni elanikku 3. München - 1,256 miljoni elanikku Riigi kord Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis ja Võrumaal Gerda Raag Eliisbeth Melts Eesti Rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Rahvaarv 1 286 540 Maismaa pindala 43 432,31 km² Asustustihedus 28,4 elanikku km² kohta Pealinn Tallinn Omavalitsusüksusi 33 linna ja 193 valda Eesti mõõtmed Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka maailmas on temast mitukümmend veelgi väiksemat riiki Kui mõõta riigi suurust aga rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks
annaabi.ee 
