Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Valgusdioodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diood, valgusdiood, valgusdioodid, seadmed, tehnoloogia, soojus, valgustite, valgusallikad, loetelu, lainepikkus, pooljuhtmaterjalid, sinist, gallium, energiatõhusus, värvustemperatuur, lampe, jooniste, kõiges, elektrivool, pooljuhtmaterjalide, avada, gaasp, materjalidest, indium, värvused, footonite, kombinatsioon, valgusfoorid, sealjuures, valgusvooTeema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2
E väljas Kus Esees- valgustustihedus ruumi antud punktis tinglikul töötasapinnal (horisontaaltasapinnal, mis asub 0,8 m kõrgusel põrandapinnast), lx. Eväljas- valgustustihedus samal ajal väljas samal horisontaaltasapinnal, mida valgustab kogu taevavõlvilt lähtuv hajunud valgus, lx. 2. TÖÖ ÜLESANNE Töö eesmärgiks on tutvuda isruumide valgustustingimuste määramise meetodite ja hindamise põhimõtetega. 3. KASUTATAVATE VAHENDITE LOETELU Valgustustiheduse mõõtmiseks kasutasime kaasaegset luksmeetrit. 4. TÖÖ KÄIK 1. Määrasime mõõtepunktide asukohad 2. Tutvusime seadmega. 3. Lülitasime seadme tööks sisse. 4. Mõõtsime valgustustiheduse määratud punktides. 5. Analüüsisime mõõtmistulemusi. 5. TÖÖ TULEMUSED Mõõtmistulemused kunstliku valgustusega klassiruumis ja mujal TTÜ majandusteaduskonna õppehoones Koplis. Lisatud on ka klassiruumi plaan, kus on märgitud kohad, kus mõõtmised
Ideaalse kristallstruktuuri saamiseks peavad ained olema aga väga puhtad. Nii näiteks lubatakse enamiku seadiste lähtematerjaliks oleva omajuhtivusega pooljuhile (nn. i-pooljuht) lisandeid vaid üks aatom tuhande miljoni põhiaatbmi kohta (1/109). Samuti on piiratud ainesse viidavate lisandite hulk, et säiliks põhiaine struktuur. Lisandite lubatav kontsentratsioon on üks aatom kümne miljoni põhiaatomi kohta (1/107). Seega võime öelda, et pooljuhtseadiste valmistamise keerukas tehnoloogia algab eriti puhaste ainete saamisest. 4.3. p-n-siire ja tema alaldav toime The p-n Junction Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n-siirdeks. p-n-siirdes tekkivad nähtused ja tema omadused on enamiku pooljuhtseadiste töö aluseks. Praktiliselt saadakse selline olukord
4 Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud valguse, mida murdes läbi prisma valguslained murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 2.2 Optiline kiirgus Optilise kiirguse allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. Jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. Miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrge hind. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral
Alaldusdioodid (Rectifier Diode)............................................................................................................................11 2.3. Lülitidioodid (Switching Diode).............................................................................................................................12 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode)...............................................................................................................12 2.7. Valgusdiood (Light Emitting Diode)......................................................................................................................14 2.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display)................................................................................................................ 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED......
Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Nende varieerimise abil võib luua dioode, mis kiirgavad erineva lainepikkusega valgust alates infrapunasest kuni ultravioletini, võimaldades saada meile soovitud värvusega valgusallikat.. Enamikul juhtudel vajatakse valgustuseks siiski valget valgust, mida valgusdiood otseselt ei anna. Seepärast kasutatakse valge valguse saamiseks LEDides mitmesuguseid võtteid. Enamasti kaetakse selleks kiibi alla asetatud reflektor-alus fosfooriga (ütrium ja alumiinium), mis dioodi UV- või sinise valguse mõjul luminestseerib valgena. Samuti kasutatakse valge valguse saamiseks ka kolme põhivärvuse (sinise, rohelise ja punase) liitmist. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget,
pooljuhile lisandeid vaid üks aatom tuhande miljoni põhiaatomi kohta (1/10 ). Samuti on 9 piiratud ainesse viidavate lisandite hulk, et säiliks põhiaine struktuur. Lisandite lubatav kontsentratsioon on üks aatom kümne miljoni põhiaatomi kohta (1/10 ). Seega võime 7 öelda, et pooljuhtseadiste valmistamise keerukas tehnoloogia algab eriti puhaste ainete saamisest. 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osade üleminekupiirkonda nimetatakse P-N-siirdeks. P-N-siirdes tekkivad nähtused ja tema omadused on enamiku pooljuhtseadiste töö aluseks. Praktiliselt saadakse selline olukord pooljuhtkristalli erinevate lisandite sisseviimise teel
Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis helendavad etteantud värvikoodile erineva intensiivsusega voolu toimel. Asja tuum ongi helendav gaaslahendus. LED ehk valgusdioodkuvar. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED. Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood. Varasemad LED-id kiirgasid madala intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba
mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus inimese silmale nähtamatu valgus, mille lainepikkus on λ = 10…380 nm. Ultravalgust kirjeldab UV indeks, mis näitab ultravalguse intensiivsust ja mille mõõtühikuks on 1 mW/m2 . Ultravalgust indeksiga alla 2 võib pidada inimesele ohutuks, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Kui indeksi väärtus on üle 5, tuleb päikese käes töötamisega olla ettevaatlik, ultravalguse ohtlik kogus võib tekitada nahavähi
2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (zenerdioodid) ja stabistorid pinge stabiliseerimiseks. 5. Siirdeprotsesside liigpingekaitsedioodid. 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid. 7. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Tunneldioodid. 10. Optoelektroonika valdkonda kuuluvad dioodid: valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Valik erinevat tüüpi dioodide tingmärke on toodud joonisel 3.5. Joonis 3.5. Dioodide tingmärgid [2]. Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus.
valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral
Litokivi ja peegelkujutis es trükis Münheni kaardist. 15. Kirjelda siiditrüki raami tööpõhimõtet Siidivorm kujutab endast raamile pingutatud poorset kangast. Vanematel aegadel kasutati selleks ehtsat siidi. Tänapäeval on kasutuses sünteetilised materjalid nagu nailon ja polüester, kuna siid ei ole piisavalt tugev materjal. Uusim leiutis on veel metallvõrk, mis oma vastupidavuselt ja trükikvaliteedilt hetkel tehnoloogia viimane sõna. 16. Millistel erinevatel viisidel on võimalik siidiraami ette valmistada Vedel kohtemulsioon Ilmutades valgustundliku kile (fotokile) läbi Uusima tehnoloogiaga – digiprinteriga 17. Selgita print on demand mõistet, millise trükitehnoloogia juures ja miks seda Kasutatakse trükitakse ainult vajalik kogus trükisest. Digis Hoiab krõbisevat kokku ega raiska laoruumi 18
Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Tehniliselt võiks teha mälu mis töötaks protsessori taktsagedusega, aga see oleks vajalike mälumahtude juures liialt kallis. Aeglase põhimälu poole pöördumine tekitab olukorra, kus kiire protsessor peab seisma ja ootama andmete ning käskude saamist põhimälust. Seega kaotab mõtte järjest kiiremate protsessorite ehitamine, kuigi uuenev tehnoloogia seda võimaldab. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse sagedamini kasutavat osa programmist (käsud ja andmed). Tegemist on millegi telefonimärkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni nr märkmikus asendatav teisega, kui nr-it enam ei kasutata, ja kui mõnda nr-it on jälle tihedamalt vaja, võib selle ju alati telefoniraamaust ümber kirjutada märkmikku. Analoogselt hoitakse
mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus <1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Ardo Laur Laseri leiutamine Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow ´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada
26) Värvifotograafia baseerub tänapäeval YOUNG HELMHALTZI kolmevärvi teooriale! 7|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 27) Inimsilm tajub valgust vahemikus 390-760 nm. 28) Ülespoole nähtavast valgusest jäävad raadiolained ja infrapuna. Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas? - RGB värvisüsteem. o aditiivne värvisüsteem RED + GREEN + BLUE = WHITE o Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid. o Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad) - CMYK värvisüsteem. · subtraktiivne värvisüsteem CYAN + MAGENTA + YELLOW = BLACK.
Kuna vedelkristall valgust ei kiirga on vaja valgusallikat, millest lasta valgust läbi veekristalli või mitte. Valguse saamiseks kasutatakse: 1) LCD-ekraani taga on peegel, mis peegeldab vaata pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hämarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades. 2) Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat, milles võib olla fluorestseeriv allikas või LED-kuvari puhul valgusdioodid. LED-i puhul on valgusallikas vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seega saab LED kuvareid teha õhematena, kuna vähem jahutust vaja. Kasutatakse kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes, elektrimõõteriistades jne. Puuduseks on: heleda päikese korral vedelkristallidelt peegelduv valgus on intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilt halvasti nähtav. 3) Kombineeritud meetod, kus osa valgusest saadakse peegeldamisega ja osa tuleb tagumisest valgusallikast
Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemis e elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi s uurusi. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile.
väljaselgitamine. Materjalitehnoloogia seevastu seab enda ülesandeks nende materjaliteaduslikest uuringutest tulenevate struktuur-omadus seaduspärasuste alusel materjalide omaduste kujundamise, et saada etteantud omadustega materjale. Seega toimub materjalide tehnoloogias olemasolevate baas- ja rakendusteadmiste alusel uute antud konkreetse produkti valmistamiseks vajalike omadustega materjalide loomine. Materjalitehnika sisaldab endas nii materjaliteaduse kui ka materjalide tehnoloogia. Materjaliteaduse, materjalitehnika ja materjalitehnoloogia vahelised suhted on kujundatud joonisel 1-3. Jooniselt on näha, et materjaliteadus sisaldab endast materjalide kohta käivad fundamentaalsed seaduspärasused, materjalide tehnoloogia aga rakenduslikud seaduspärasused. Materjalitehnikat võib kujutada kõikide materjali käsitlevate seaduspärasuste kogumina. Joonisel 1-3 esitatud ringdiagrammil on kolme erineva kihina
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
kasutuses oleva voolu sagedus 50 Hz), L (H) /henri/ - (pooli, mähise jne.) induktiivsus. Induktiivtakistuse korral pinge jääb voolutugevusest maha 90° võrra, mis põhjustab võimsuse langust. Induktiivtakistus tarbib energiat magnetvälja tekitamiseks juhtmete ümber, mis omakorda kutsub esile eneseinduktsooni. S.t. osa energiast antakse vooluallikale kasutult tagasi. Põhilised induktiivtakistuse seadmed on vahelduvvoolu elektrimootorid ja seda eriti tühikäigul. Mahtuvustakistusteks on kondensaatorid (Joon. 3). Kondensaator kasutab elektrienergiat elektrivälja tekitamiseks ja seega annab samuti osa energiast vooluallikale (generaatorile) tagasi . Mahtuvusliku takistuse puhul on voolutugevus pingest ees 90° Mahtuvustakistust tähistatakse XC ja see väljendub XC = 1/ 2fC, kus C (F) kondensaatori mahtuvus.
augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse trinitronkineskoopidel, millel ma eriti pikalt ei peatu antud referaadis. 5 6 Trinitron Trinitron monitorid on saanud oma kineskoopide tehnoloogi maailma suurimalt telerite tootjalt Sony'lt. Trinitron tehnoloogia eripäraks on asjaolu, et ei kardeta naaberpikselite kaasahelendumist, seda kasutatakse hoopis ära parema kvaliteedi saamiseks. Nimelt on pikselid asetatud kohakuti, erinevalt tavakineskoopide kolmnurksest paigutusest. Samuti on erinevad ka maskid, mistõttu saavutatakse kohakuti paiknevatel värvidel suurem heledus. Sellisel laotusel on aga ka omad puudused, millest olulisim on ehk kõverjoonte konarused, mistõttu fototöötlejatele trinitrone ei soovitata.
takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda sundventilatsiooni korral on keerukam. Reaalse mootori üksikasjalik soojusarvutus on keerukas. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temperatuur on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskeskkonda
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
................................................................................... 195 2 1.Elektroonika ajaloost Elektroonika osad 3 4 Elektroonika ajaloost XIX sajandi lõpp XX sajandi algus Alaldid, Cu O, Se, ... Raadio leiutamine. Säde, koherer, Morse A.Popov - 1889.a; vastuvõtja - 1895.a G.Markoni - 1897.a - patent. 1904.a. - elektronlamp, - diood - J.Fleming - alaldi, - detektor. Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu.
vahemälusid. Mälud: Mälude klassifikatsioon. Arvuti mälu klassifikatsioon haarab kõiki arvutis kasutatavaid mälutüüpe. Mälud võib jagada suvapöördusmäludeks ja jadapöördusmäludeks. Suvapöördusmälud (RAM) on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab sama ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. Jadapöördusmäludes(SAM) sõltub sõna poole pöördumise aeg selle asukohast mälus. RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda pooljuhtmäludeks ja magnetmäludeks. Magneetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuhtmälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Need jagunevad säilivateks ja mitte säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info kui toide on välja lülitatud. SAMi mälud jagunevad magnetilisteks ja optilisteks
HF halogeenivaba IEC Rahvusvaheline Elektrotehniline Komisjon IL lisasumbuvus IP interneti protokoll IR infrapuna ISDN intergraalteenuste digitaalvõrk; ISDN-võrk ISO Rahvusvaheline Standartiseerimise Organisatsioon ITU Rahvusvaheline elektriside Liit LAN kohtvõrk, lähivõrk LD laser-diood LED valgusdiood LS vähesuitsev MAN piirkondlik võrk MCVD modifitseeritud keemiline aurusadestus MFD võnketüübi diameeter MM mitmelaineline MU MU-liides 5 NA aparatuuri arv NZDS mitte nullise hajumise nihe ODF optiline jaotusraam (-sõrestik) ONU optilise võrgu ühik (üksus)
..........................................................6 p-channel MOS........................................................................................................................6 Complementary MOS (CMOS)...............................................................................................6 bipolaarsed tehnoloogiad (Bipolar IC Technologies) .................................................................6 diood loogika (Diod Logic - DL).............................................................................................6 diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL)........................................................6 transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL)........................................... 6 emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL)..................................................... 6
........................................................... 6 o p-channel MOS ......................................................................................................................... 6 o Complementary MOS (CMOS) ................................................................................................. 6 bipolaarsed tehnoloogiad (Bipolar IC Technologies) ................................................................... 6 o diood loogika (Diod Logic - DL) .............................................................................................. 6 o diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL).......................................................... 6 o transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL) ............................................. 6 o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) ....................................................... 6
2) Magnetmälu (magnetic) 2.1) säiliv (nonvolatile) 2.1.1) Ferriitmälu (Ferrite core) Jadapöördusmälu 1) magnetmälu (magnetic) 1.1) säiliv(nonvolatile) 1.1.1) mullmälu (bubble) 1.1.2) pehme ketas (Floppy disc) 1.1.3) kõvaketas (Hard disk) 1.1.4) Magnetketas 1.1.5) Lint (tape) 2) optiline mälu (optical) 2.1) säiliv: CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsetenumbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digitaliseerimiseks ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). Vastupidisel korral muundab digitaalanaloogmuundur DAC (Digital to AnalogConverter) diskreetsete numbrite jada pidevateks analoogvõngeteks. Mõlemaid protsesse (ja seadmeid) kasutatakse üksikult või koos erinevates multimeedia komponentides, näiteks: arvuti graafikakaart (DAC)
AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1). Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda rohkem vahemälu ja SSE multimeediakäsustiku toetuse. Uue tehnoloogia kasutamisega on vähenenud voolud ja pinged ning eralduv võimsus ja tulnud kasutusse uus korpuse tüüp - FC- PGA 2. Selle korpuse oluline detail on suur jahutusplaat, mis aitab saavutada paremat kontakti jahutusradiaatoriga. See jahutusplaat muudab korpuse kõrgemaks ja seetõttu ei ole üldjuhul ühilduvad vana ja uue korpuse jaoks mõeldud jahutusventilaatorid. Uutel protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad
visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
Biokahjustusi esilekutsuvate organismide elutegevuseks on vajalik substraadi kindel niiskusesisaldus, mis omakorda sõltub otseselt ümbritseva õhu niiskusest Valgustushulga leidmine valgustushul sõltub valgustatusest (E) ja ajast (t), mille kestel valguskiirus mõjub. H= Et Valguse toime materjalidele: Valgus on elektromagnetkiirgus, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Soojus ehk infrapunane kiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 740 ... 106 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks
annaabi.ee 
