Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Tongast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tonga, polüneesia, saart, põhiseadus, monarh, peaminister, koolides, vanill, translate, vanilli, juurviljad, meremaa, austraalia, fidzi, import, saarest, eurooplased, segatud, saari, misjonärid, lõunaosa, york, sektor, pank, lipp, vapp, kristlus, tööjõud, töötus, monarhia, sõltumatus, filiaalid, riigipea, assamblee, erakonnad, vanustaastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg, valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidzi Suurbritannia kolooniaks. 1966 sai Fidzi piiratud autonoomia. 10. oktoober 1970 kuulutati Fidzi iseseisvaks, kuid ta jäi Rahvaste ühendusse. Samal aastav võeti vastu esimene põhiseadus. 1987a , peale sõjaväelist riigipööret kuulutati Fidzi vabariigiks ning astuti Rahvaste ühendusest välja. Fidzi poliitika on ebastabiilne. Viimane sõjaväeline riigipööre toimus 2007ndal aastal. Aastast 1970 on Fidzi ka ÜRO liige. Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad
Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati "rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud). Maoorid kohanesid UusMeremaa kliima, ning eluoludega kiiresti, süües mereande, ning suuri lennuvõimetuid linde. Esimesed teadaolevad eurooplased tõi UusMeremaale Abel Tasman, kes seilas mööda
Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.[3] Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmaani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks on põhjas on Fidzi, Tonga ja Uus- Kaledoonia. Antropoloogid on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks. [4] 4 Uus-Meremaa on geoloogiliselt noor, valdavalt mägine maa. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel. Mägisem ja kõrgem on Lõunasaar, selle telgmise osa moodustavad Lõuna-Alpid. Lõunas on fjordrannikut. Saarel esineb ka geisreid,
[viide?] 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingijuhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat. Välismajandus Väljavedu Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit), rauamaak (2,7 miljardit USA dollarit), kuld (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005
Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15. köite järgi vältimaks arusaamatusi (erinevad allikad annavad erineva andmeid riikide Okeaaniasse kuulumise ja iseseisvuse kohta). Selle järgi on Okeaanias asuvad suveräänsed riigid Belau, Fidzi, Kiribati, Marshalli saared, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Samoa, Tonga, Tuvalu, Uus-Meremaa Vanuatu (ja Austraalia). Nende riikide paljususe ja töö liigse mahukuse tõttu olen otsustanud ülevaate anda vaid huvitavamatest (mõnel juhul lausa seikluslikest ja naljakatest) iseseisvumistest. Iseloomustamiseks valisin seega Samoa, Paapua-Guinea, Nauru, Saalomoni saared, Tuvalu ja Vanuatu. 1. Okeaania Okeaania on poliitiline ruum, mis koosneb 14 iseseisvast riigist, millest vaid Paapua Uus- Guineal on oma naabriga maapiir
SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) 8. Rahvastik Uus-Meremaa rahvaarv on 4,1 miljonit elanikku. Uus-Meremaa rahvastik on põhiliselt kujundanud sisse rännanud. Suurema osa rahvastikust (70%) moodustavad Euroopast väljarännanud ja nende järglased. Põlisasukad maoorid moodustavad 14,7%, Polüneesia päritolu inimesed 6,5%, Ida-Aasiast sisserännanud 6,6%. Uus-Meremaa toetab sisserännet ja laseb rahvaarvul sisserände arvelt tõusta 1% võrra aastas. Ka Uus-Meremaa rahvastik vananeb nagu enamikus arenenud riikides (vaata lisast). Kristlased on ülekaalus, kuigi 40% rahvastikust ei omista endale ühtki usku. 80% rahvastikust elab linnades, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal elab ka suurem osa maoore. Vanuseline struktuur: 0-14 aastaseid: 21,4%; 15-64 aastaseid: 66,9%; 65 ja
Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas. Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks põhjas on Fidzi, Tonga ja Uus- Kaledoonia. Teadlased on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks. 5 3. UUS-MEREMAA KLIIMA Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida- Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed. Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima.
annaabi.ee 
