Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7
........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed
sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas)
temperatuurilt T0 temperatuurini T. Luuakse tingimus soojuse ülekandmiseks termodünaamiliselt kehalt väliskeskkonda. 3-4 Isotermilisel komprimeerimisel eemaldatakse soojushulk q. 4-1 Termodünaamiline keha paisub isoentroopselt olekuni 4, mille jooksul temperatuur langeb T-lt kuni To–ni. 1-2 Termodünaamiline keha paisub isotermiliselt, termodünaamilisele kehale antakse soojushulk q 0 . 29. Soojuspumba efektiivsus Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga. 30. Aurukompressor-soojuspumba tööpõhimõte. Skeem. Komponendid. Ringprotsess. Aurukompressor-soojuspumbad koosnevad neljast põhikomponendist, milleks on kompressor, drosselventiil ning kaks soojusvahetit – aurusti ja kondensaator. Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent.. Soojuspumba tegeliku soojusteguri määramiseks kasutatakse valemit
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks. Energiamärgis - dokument mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Külmutusprotsessid. (-25°C .. -35°C) 3. Sügavkülm protsessid. (-100°C .. -250°C) Kasutatakse tööstuses gaaside veendamisel. Hapniku tootmisel õhus tuleb õhk kõigepealt veendada ja selleks tuleb õhku jahutada peaaegu -200°C Soojuspump protsessid TII T0 TI > T0 Soojuspump protsessides on alumise temp . Ülemisel . Seljuhul on tegemist mitmesuguste teiste madalte tempidega. Kombileeritud külmutus soojuspump protsessid TII < T0 TI > T0 ja . Külmutus ja jahutusprotsesside eesmärk on keha temp. viimine alla keskkonna temp. Kasutatakse peamiselt õhu konditseerimseks ja hoonete vendileerimiseks. Soojuspump protsesse kasutatakse soojuse viimiseks keskkonna temperatuurilt või pisult kõrgemalt kõrgema temp kehale ja neid protsesse rakendatakse soojusvarustus süsteemides. Kasutakse rajoonides kus kaugkütte majanduslikult ennast ei õigusta ja kasutatakse lühikese
kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia?
Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus). Mineraal villad eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus. Osoon tekib siis suures koguses välis õhu eliktriliste/fotogeeniliste tulemustena äikese ajal. Ruumides on nendeks seadmed. Pühjustab hingamis takistust ja suurendab infletsiooni. Lämmastik oksiidid( NOx ) tekivad kõrgel temp põlemisel(autod ntx). Vingugaas(CO) (Katelde põlemisel ei teki) Seob emoglobiini veres. Formaldehüüd( H 2CO ) kasutatakse liimide,teksdiilide valmistamisel. Gaasid,aurud ja lõhnad lõhna intensiivsus sõltub õhu 10 niiskusest.ntx niiskuse suurenemisega muutuvad tubaka ja
suurema pöörete arvuga (5 000-15 000 p/min ) seade on oluliselt kindlam ning säästlikum. Tuleb jälgida, kas seadmel on toodud katkematu töötamise kestvuse näitaja. Heaks tulemuseks on 5 minutit, sest kui mikser ühe minuti töötamise juures üle kuumeneb ning seiskub, siis ei pea ta tõenaoliselt ka kaua vastu. Kvaliteetsed mikserid on mitme-kiiruselised - osadel seadmetel vahetatakse kiiruseid käsitsi, veelgi paremad on anduritega kahes või isegi enamas reziimis juhitavad seadmed. Säästumeetmed elutoas Elutoas paiknevad tavaliselt teler, audio- ja videotehnika. Mida võimsamad need seadmed on, seda rohkem vajavad nad oma tööks elektrienergiat. · Lülitage kogu kodutehnika peale kasutamist vähemalt ootereziimile, olles aga pikemalt kodust eemal, lülitage need seadmed kindlasti vooluvõrgust välja. NB! Vanemad telerid võivad ootereziimil tarbida kuni 25% töötamisaegsest energiast. Kaasaegsed seadmed tarbivad ootereziimil
Kodutöö aines EPT 0011 Ehitustehnoloogia Betoonitööd talvel. Üliõpilane: RENE BEREZIN Matr. nr 072208 Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks................................................. 6 3.
2. SISEKLIIMA JA ENERGIATÕHUSUSE KÜSIMUSED SOOJUSTAMISEL 27 SISEKLIIMA HOONE on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ja on mõeldud inimesele. Hoone võib olla sisekliima tagamisega. ENERGIA: hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. 28 14 Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu
surnud seisus nim põlemiskambriks. Mootri üheks oluliseks konstruktiivseks parameetriks on kolvikäidu ja silindri läbimõõdu suhe, mis kõigub 0,7-2,2 kusjuures kiirekäigulised mootorid on see suhte väiksem võrne kui 1. Silindritöömaht Mootoritöömaht silindritöömahtude summa I*Vh I-silindrite arv Vh- silindrite maht Silindrikogu maht Vs=Vh+Vc =Vs/Vc surveaste ehk kompressiooniaste Sisepõlemismootori juurde kuuluvad järgnevad mehanismid ja seadmed 1. Gaasijaotus mehanism- korraldab kütusesisselaset ja heitegaaside eemaldamist ja väljalaset, tema ülesandeks on avada klappe, tema juurde kuulub nukkvõll. 2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid) 3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel 4. Õlitusseadmed hõõrdepindade määrimiseks 5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine 4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
............46 5.2.3 Restkolded......................................................................................................................................48 5.2.4 Tahke kütuse eelgaasistamisega soojusjõuseadmed.......................................................................54 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur..................................................................................................56 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad..................................................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE..................................................
vajaliku ennetava hoolduse, vigastuse kõrvaldamise või vahi ajal tulevate remonditööde kohta. Vahimehhaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud tegema märke masina päevaraamatusse kõigi läbiviidavate tööde kohta. Vastavalt vahitüürimehe korraldusele peab vahimehhaanik tagama, et kõik mehhanismid ning seadmed, mida võib vaja minna manöövritel, oleksid koheses valmisolekus ning oleks tagatud küllaldane energiavaru rooliseadme ning muude oluliste mehhanismide tööks. Vahimehhaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad segada abiseadmete töö jälgimise kohustuste täitmist. Vahimehhaanik on 32 kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelvalve all seni kuni on ta nõuetekohaselt välja vahetatud.
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9] Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90 - 95 protsendini. Tasuvusajaks loetakse 8 aastat, tüüpiliselt aga 12 - 15 aastat, sõltuvalt aastaajastest tingimustest. [10] 1.5.1.1. Päikesekollektori liigitus Tavapäraselt liigitatakse päikesekollektoreid: 1) madalatemperatuurilisteks (nt. tarbevee soojendamine, küttesüsteemi toetamine) ning 2) keskmise- ja kõrgtemperatuurilisteks (tööstuslikud lahendused). [11] Keskmise temperatuuriga päikesekollektoreid kasutatakse soojema kliimaga maades peamiselt toidu valmistamiseks. Keskmise temperatuuriga kollektoreid kasutatakse veel puidutööstuses kuivatamiseks, pelletite valmistamise protsessis, vilja kuivatamiseks ja vee destilleerimiseks. [11] Kõrge temperatuuriga kollektoreid kasutatakse tööstuslikul tasemel elektri tootmisel
Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et diameeter on kättesaadav vaid kahe mõõtme jaoks, nt pikkus ja laius, kuid mitte paksus või sügavus. Sõelanalüüs
ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et diameeter on kättesaadav vaid kahe mõõtme jaoks, nt pikkus ja laius, kuid mitte paksus või sügavus. Sõelanalüüs
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele. Põlevkivienergeetika uueks arenguetapiks oli aasta 1959, millal käivitati kõrgrõhuseadmed Balti elektrijaamas. Jaam valmis lõplikult 1965.a. Eesti elektrijaam anti käiku aastatel 1969-1973.
õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse. Antud seadme hind algab Soomes umbes 10 000 margast. Päikeseenergia on kaitstud ka inflatsiooni vastu, kuna elektri, õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda. Saksamaal on käimas praegu katse kahe tuhande individuaalelumajaga. Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku. Võrk toimib päikeseenergia
soojusväljastus väheneb , polütroobi näitaja suureneb. kus C=0,87 ; H= 0, 126 ; S =0,01 ; O = 0,004 ,siit võib arvestada 1 raskendatud segunemise tõttu. Täie koormusega töötamisel on väga Mootori pöörete arvu vähenemisel polütroobi näitaja kg kütuse põlemiseks : õkonoomsed. Sellise kujuga põlemiskambreid kasutatakse paljudes väheneb (kuni tasemele 1,1). Sel puhul komprimeerimise C 0,87 kg/kg 4-taktilistes mootorites ja otseläbipuhega ning kontuurläbipuhega polütroopne protsess läheneb isotermilisele protsessile, 2.taktilistel mootoritel töötavad pikaajaliselt täiskoormusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
