1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn aeglaselt, kontsentreeritud happega aga kiiresti: Sn + 2HCl → SnCl2 + H2 • HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] Kasutusalad Jootetina Tuumareaktorid Konservikarbid Plii • Plii rahvakeelne nimetus on “seatina” • Plii sisaldus maakoores on väga väike • Tuntakse ca 80 plii mineraali • Üks levinumaid on galeniit ehk pliiläik Aatomi ehitus • Elektronskeem: Pb +82 | 2)8)18)32)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s25d10 6p2 • Väliskihi ruutskeem: Plii omadused • Hõbevalge, õhus seismisel muutub
ja tooriumi lagunemisest, viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus ongi plii. Loodusliku päritoluga vees on plii sisaldus väga väike (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2 8,7 mg/l). KASUTAMINE Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. TÄNAN KUULAMAST!
lisandeid eemaldada. See muudab sulami valmistamiseks, potid, pannid, vannid, puhta metalliga võrreldes odavamaks ja kanalisatsioonikaevu luugid, autode juures üks asi tootmise lihtsamaks. malmist (raske) Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks. uushõbe (Cu+Ni+Zn), pronks (Cu+Sn) Sulami sulamistemperatuur erineb Jootetina (Pb+Sn) - sulab 180 kraadi juures, plii koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232 Materjal on töötlemiseks ja kasutamiseks Messing (Cu+Zn) - puhkpillid, ehted, ukselingid, sobivamate omadustega. kraani osad Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes
Sedasi väldid enda ära põletamist nig kui koristama hakkad on jootekolb juba jahtunud. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada.Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmist! Jootmise käigus püüa mitte sisse hingata rebustipõlemisest tekkivat gaasi. Püüa alati joota hea valgustusega ja hea tõmbega töökohas. Vaja minevad asjad 1. Jootekolb 2. Puhastuskäsn 3. Jootetina 4. Jootepast või jootevedelik 5. Tinapump 6. Lisatööriistad KRUVIKEERAJA Mida kujutab endast kruvikeeraja ? Kruvikeeraja ehk kruvits on tööriist kruvide sisse- ja väljakeeramiseks. Lihtsaim käsikruvikeeraja koosneb käepidemest ja selle sisse kinnitatud vardast, mille ots sobib teatud tüüpi kruvi peas oleva pesaga. Kruvi keeramiseks surutakse kruvikeeraja kruvi peas olevasse soonde või pessa ning seejärel keeratakse, hoides survet
ja magneesium terjal, ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis (jootmistöödeks) Metall + hapnik metallioksiid Metall + hape sool + vesinik Metall + vesi hüdroksiid + vesinik
Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid
· teras ........ 1) Cu + Zn Raud on (aktiivne / keskmise aktiivsusega / väheaktiivne) metall, mis (on · pronks ........ 2) Pb + Sn vee ja õhu toimele vastupivav / vee ja õhu toimel roostetab) ning · messing ....... 3) Al + Mg + Cu · jootetina ....... 4) Cu + Sn lahjendatud hapetega (reageerib / ei reageeri). · duralumiinium ........ 5) Fe + C 5) Kirjuta reaktsioonivõrrandid! Nimeta saadusained! a. alumiinium + soolhape 2) Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit, millised
kuumakindlamad, vastupidavamad, korrosioonikindlamad 13. Miks ei kasutata puhast kulda ega hõbedat? Liiga kallis, pole nii vastupidav kui sulamid 14. Tuntumad sulamid (koostis, kasutamine) ● Terased (raud, süsinik, teised metallid) – autoosade, torude, katelde tegemiseks ● Pronks (vask, tina) - torustik, medalid, mündid ● Messing e. valgevask (vask, tsink) - toidunõud, pildiraamid, masinaosad ● Jootetina (tina, plii) -juhtmete ühendus ● Melhior (vask, nikkel) – lauanõud, kelladetailid, ehted ● Duralumiinium (alumiinium, vask, magneesium) - lennukitööstuses 15. Võrdle terase ja malmi koostist ning omadusi + näited kasutamisest. Malmis on kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3-4%), terases alla 2%. Terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 16. Mis on eriterased?
magneesium ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing e. valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka teisi Lauatarbed, ehted, mündid, metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall(jootmistöödeks) 3.Kuidas jagatakse metalle(sulamistemp., tiheduse ja kõvaduse järgi) Näide! Sulamistemperatuuri järgi suhteliselt madalad (alla 500 kraadi) (Sn, Pb, Zn) - keskmised (500-1100 kraadi) (Mg, Al, Ag, Cu) - kõrged (üle 1100 kraadi) (Fe, Cr) Tiheduse järgi - kerged (alla 5g/cm3) (Mg, Al) - mõõdukalt rasked(5-10g/cm3) (Sn, Fe, Cu) - väga rasked ( üle 10g/cm3) (Ag, Pb, Au) Kõvaduse järgi
Sulamid on sageli: paremate mehhaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad) puhas kuld ja hõbe on pehmed, ehteid valmistatakse sulamitest puhas alumiinium on pehme, tema sulam Cu ja Mg aga oluliselt kõvem ja vastupidavam (sulami nimetus on duralumiinium) pronks (Cu + Sn) oli tööriistade valmistamiseks parem kui vask (Cu) keemiliselt vastupidavamad roostevabas terases on lisandmetallid madala sulamistemperatuuriga jootetina (Sn + Pb) sulamistemperatuur on madalam kui puhtal tinal või puhtal pliil 9) Kuidas töötavad ja milleks kasutatakse keemilisi vooluallikaid?
Isoleerimine keskkonnast · Kasutada legeerivaid lisandeid sulatamisel · Protektor kaitse (metall viiakse kontakti temast aktiivsemaga, muille tulemusena aktiivsem hävineb ja kaitstav hävineb. · Inhibiitor kaitse- aeglustaja. Kasutatakse keskütte vees Sulamid: Mitmest metallist või metallist ja mitte metallist koosnevad materjalid, mis oma omadustelt sarnanevad metallidega. 1.sulamite sulamis temp on reeglina madalam , kui lähtemetallil (jootetina temp. 180 kraadi) Woodi sulam sulamistemp. 70 kraadi Pb-Sn-Cd-Bi 2.kõvadus ja tugevus on suurem kui lähtemetallidel( Pronks Cu+Sn Ag ja Au sulamid) 3.Sulamite värvus ei ole koostiselementide värvuse summa, saadakse vedela metallisegu jahutamisel ja lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami ehk tahke lahuse. Tahket lahust saab moodustada 2 moodi: 1. lisandmetall asendab põhimetalli kristallvõres 2
t a g a m i s e g a n ä i t e k s : juhtivtöötajate palgad, haldushoone remondi- ja hooldekulud jne. Finantseerimiskulud on ettevõttefinantseerimisest tulenevad kulud intressikulud). 15. Mittetootmislikud kulud on kulu materjalidele, mis ei ole valmistoodangu koostisosa määrded, õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus
4 Peruu 300t 5 Mehhiko 240t 4.2 Peamised kasutusalad Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel). Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Plii suure tiheduse tõttu kasutatakse teda sageli ka erinevate kiirgusallikate (radioaktiivne isotoop, röntgenitoru, lineaarkiirendi) varjestusel. Näiteks fluoroskoopias kasutatakse pliid sisaldavaid põllesid. Ruumide varjestamisel kasutatakse pliid eelkõige juhtudel, kus muude materjalide kasutamine nõuaks liiga palju ruumi.
material Pronks Vask+tina-Cu+Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing Vask+tsink-Cu+Zn Puhkpillid, masinaosad Melhior Vask+nikkel-Cu+Ni Metallraha, arstiriistad, masinaosad Jootetina ehk joodis Tina+plii-Sn+Pb Tinutamine Duralumiinium Vask+magneesium- Konstruktsioonimaterjal Cu+Mg lennuki-, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses Malm Raud+süsinik-Fe+C Masinate korpused ja
laevaehitusmaterjal Pronks Cu-Sn Skulptuurid, medalid, seadmed Messing ehk valgevask Cu-Zn Veekraanid, masinaosad, ukselingid Melhior Cu-Ni Lauatarbed, ehted, mündid Jootetina ehk joodis Sn-Pb Jootmistöödeks, tinutamiseks Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikkluoriidhap F- fluoriid e HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhap Br- bromiid e
tarbeesemete valmistamiseks. Nende metallide sulamid on aga palju kõvemad ja kulumiskindlamad. Seepärast ongi argielus kasutatavad kuld- ja hõbeesemed valmistatud tegelikult nende metallide sulamitest (kulla lisandiks on kas hõbe või vask, hõbedal tavaliselt vask). Kulla (või hõbeda) sialdust vastavas sulamis näitab esemele märgitud proov. Paljude metallide sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Üks tuntumaid selliseid sulameid on jootetina (sulamistemperatuur umbes 180ºC). Madala sulamistemperatuuri tõttu saab jootetinaga kergesti ühendada elektrijuhtmeid või teha teisi jootmistöid. Mõnel juhul võib isegi väike kogus lisanmetalli oluliselt muuta põhimetalli omadusi. Näiteks paranevad terase omadused, kui lisada sellele väikeses koguses haruldasemaid siirdemetalle (näiteks vanaadium, molübdeen jt). Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel,
kõrgplastne, märgub hästi teiste metallidega ( katab kergesti teiste metallide pinnad). Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel). Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega, kuna väävelhappes on plii korrosioonikindel. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Kui pliid on 37% ja tina 63%, siis on sulamistemperatuur kõige madalam (183 °C). Nikkel Nikkel on keemiline element, mille keemiline sümbol on Ni ja järjenumber 28. See on hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. See on üks neljast elemendist, mis on ferromagnetilised toatemperatuuril. Nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel
Küsimuse tekst Millised sulamid omavad suurimat eritugevust? Vali üks: a. Magneesiumisulamid b. Titaanisulamid c. Kuumustugevad terased d. Legeerterased Küsimus 27 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on suurim lubatav töötemperatuur kalestunud olekus puhtal (99,5%) Al? Vali üks: a. 100 °C b. kuni 300 °C c. 400 °C Küsimus 28 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on jootetina (Sn99Cu1) sulamistemperatruur? Vali üks: a. 150 kraadi C b. 180 kraadi C c. 200 kraadi C d. 240 kraadi C Küsimus 29 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on Al-sulami 7075-T6 tüüpiline kasutusala? Vali üks: a. Al-valandid b. Al-ekstrudeeritud profiilmaterjalid c. Lennuki detailid Küsimus 30 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hõbejoodise Ag45CdZnCu lubatav töötemperatuur?
ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht, mis takistab joodise ühinemist põhimetalliga. Selle kihi eemaldamiseks kasutatakse happelisi ja neutraalseid räbusteid. Happelise räbustina on enamkasutatav tsinkkloriid. See saadakse tsingi lahustamisel soolhappega, millele pärast reaktsiooni lõpetamist lisatakse vett
1.1. Materjalid, mis ei ole valmistoodangu koostisosa - määrded; - õlid; - seadmete hoolde- ja remonditöödel kasutatud varuosad; - liivapaber. 1.2. Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalidena (näiteks suhteliselt suure töömahukuse tõttu) - liim; - lakk; - naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid; - jootetina. 2. Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud - hoonete üür ja depretsiatsioon; - hoonete kindlustus; - hoonete remondi ja hooldekulud; - küte, elekter, vesi, telefon. 3. Masinate ja seadmetega seotud kulud - masinate ja seadmete rentimise (liisingu) ja depretsiatsioonikulu; - masinate ja seadmete kindlustus; - masinate ja seadmete remondi- ja hooldekulud. 4
annaabi.ee 
