Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? - vokk 11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar 12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine 13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine
südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), koor liitub eeslauljaga viimasel silbil. Üksi laulid hällilaule, koduseid töölaule (ketramine, või keetmine) Ettekande viis - sageli liikumine koos lauluga.
Oli ka piirkondi, kus vanast luuast ja kaltsukotist tehti Toomas ning maeti maha. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on kõige pimedam aeg. Arvati, et siis liiguvad ringi kurjad jõud. Keelatud olid kõik pöörlemise ja keerlemisega seotud tööd, eriti ketramine ja jahvatamine. Toomapäeval tuli valvas olla, et mõni kade naaber Tahma-Toomast - luuakontsust või õlekubust ja kaabulotist meisterdatud tonti ukse taha ei sokutaks. Kelle õuele tont jäi, selle kodu oli terve aasta must ja räpane.Toomapäeval panid mehed jõuluõlle käima, naised aga hakkasid jõulutoite valmistama.
htm Google'i pilte jää liigub jääkuhjatised rüsijää tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik"
suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise. Peamiseks käsitööks oli ketramine ja kudumine, metalli ja puutöö. Muistsel ajal oli eestlaste metallitöö juba kõrgel tasemel. Osavad metallitöö meistrid sepad valmistasid rauast nuge, sirpe, odaotsi, mõõku jm. esemeid ka teistele. Hoonet, kus meie sepad töötasid, nimetati sepikojaks. Eesti ala jagunes kihelkondadeks, mis koosnesid paljudest küladest. Kihelkondi oli muinasaja lõpus umbes 50. Igas kihelkonnas oli üks või ka mitu linnust see oli
naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja
Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenaised hoidsid silma peal kõigil ja kõigel, naha peale sai nii mõnigi alluv. Naine emana Üks tähtsamaid ülesandeid oli laste kasvatamine.40.-daks eluaastaks oli naisel ligi 9 last.Poisid öppisid koos isaga meetsetöid, tütred emadega koos abielu- ja perenaisele vajalikke oskusi. Levinud oli komme panna tüdrukud ja poisid koos kooli õppima
21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid Vastlapäeva kasutati ka ennustamiseks - söödud kontidele pandi neidude nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne
12. saj ei kasutanud abielupaarid eostumis vastaseid vahendeid nt abortiivseid jooke või lamba soolest preservatiive. 13. saj tulid need juba moodi ning seksuaalvahekorra eesmärk ei olnud mitte soojätkamine vaid nauding. Naine oli maja valitseja, kuid ühtlasi majapidajanna. Meeste ideaaliks oli naine hoida kodus ja jätta neile piisavalt tööd. Kui naine jõudis isegi kõik ülesanded täidetud oli alati olemas lisa ülesanne, mis ei lõppenud kunagi- selleks oli ketramine. Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas naisele tervet hulka inimesi kelle eest tuli hoolitseda. Esikohal oli mees ja seejärel tulid lapsed. Keskajal jäid naised siiski perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustatuse, seletamise ja arutlemise objektiks. Tähendab enam ei olnud tegemist päris enesest mõistetava tavaga.
Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi tööriistade valmistamise ja korrastamisega Metsategu-puu maha võtmisest kuni ahju alla saamiseni Heina- ja viljalõikus Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine Koristamine Kudumine (mütsid, sokid, kindad) Linatööd (lõugutamine) Talutööd lastel Töötamine algas juba varakult, 6-7 aastaselt Käidi karjas Tehtud töö eest rahalist tasu ei saadud Vanemate abistamine Peenarde rohimine ja kastmine Heinategu (tallamine) Puude lõhkumine ja riita ladumine Koristamine, vikatiga niitmine Tubased tööd Ahju ning pliidi kütmine
kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. *Kombed, tavad Sellel päeval oli rangelt keelatud ketramine Rituaalseteks toitudeks olid odratangu või odrajahupuder. Sealiha, pea, jalad või külg. Punane õlu ja viin, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased marjad. Päev oli eelkõige naiste püha. Naised pidid siis ilmtingimata punast veini jooma, see andis hea tervise ja pani põsed punama. Mehed võtsid siis kodused toimetused enda kanda ning lubasid naistel ja tütardel kõrtsi tantsu lööma minna. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.
XIX sajandil kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Maitseained- 17- 19 saj sool, mesi , sinep, köömned , kadakamarjad, ürdid,piparmünt, pune, majoraan, roheline sibul, till. Kausutati, suppide,vorstide(pune, majoraan), putrude valmistamisel. 3. Paastumaarjapäev- 25.märts Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel
Sellepärast on soovitav kasutada villasele mõeldud pesuaineid, madalaid temperatuure ja pesta käsitsi. Tähtis on pesuvee ja loputusvee ühtlane temperatuur. Hõõrumist ja nühkimist ei talu, pestakse kergelt muljudes. Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Kui villast eset triikida, siis surutakse kiud lapikuks ja tema endised omadused ei taastu.
2. süsinikkiudu 20% 3. aramiid- 20% kevlarkiudu 4. boorkiud 20% 5. ränikarbiidkiud 20% Score: 4/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Correct Value Feedback Response Answer 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 9. PMKM vormimise meetodid on? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. otsepressimine 33% 2. valupressimine 33% 3. survevalu 34% Score: 10/10 10. Mis on prepreg? Student Correct Value Feedback
4. boorplastid 20% 5. organoplastid 20% Score: 6/10 . 2 4 View Attempt 8. 9. 10. Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. epoksüüdvaik 25% 2. polüestervaik 25% 3. vinüülestervaik 25% 4. Fenoolvaigud 25% Score: 5/10 Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 PMKM vormimise meetodid on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. otsepressimine 33% 2. valupressimine 33% 3. survevalu 34% Score: 10/10 Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Koosnevad väliskihtides kõvematest lehtmaterjalidest (klaasplast, Al, 50% . 3 4 View Attempt 18.05.2007 http://webct6.e- uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... vineer jt) 2. Koosnevad pehmematest
päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka ja roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20
Response Answer 1. epoksüüdvaik 25% 2. polüestervaik 25% 3. vinüülestervaik 25% 4. Fenoolvaigud 25% Score: 5/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Value Correct Feedback Response Answer 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 9. PMKM vormimise meetodid on? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. otsepressimine 33% 2. valupressimine 33% 3. survevalu 34% Score: 10/10 10. Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. Koosnevad 50% väliskihtides kõvematest
maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii)*taim tõmmatakse koos juurtega maast välja kas käsitsi või kombainiga. taimed lõigatakse sirbiga või kombainiga. seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.Lina ketramine nõudis suurt vilumust, sest linaketraja pidi väänama lina voki pooli külge. Linalõimed kedrati vokil nn "sõlmedeks", mis sisaldasid ühtekokku 40 linalõime, 20 sõlmest sai juba linalõnga. Linalõngast kooti kangaid ja valmistati pitsi, batisti, damasti, linariiet, presenti, purjeriiet jpm.Linaseemneid ning külmpressitud linaõli kasutatakse suure hulga erinevate haiguste ning haiguslike seisundite raviks ning leevendamiseks. Linatooteid kasutatakse näiteks põletushaavadel
tagasi ja lõppes u 10 000 a. Tagasi algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr. Vahemeremaades. Umbes 1300 a. eKr. hakati VäikeAasias tootma rauda. Raud tõrjus nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Suurenes kaubavahetus
efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Neoliitikum-noorem kiviaeg paikne eluviis savinõude valmistamine, ketramine, riide kudumine tegeldi lisaks eelnevatele ka maaharimise ja karjakasvatusega. Tsivilisatsiooni tekkimine: TSIVILISATSIOON hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise põhjused: viljelusmajanduse tekkimine, metallide kasutamine. Tunnused: ühiskondlik tööjaotus, ühiskond on jagunenud erinevatesse varanduslikesse klassidesse, riikluse kujunemine, kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka.
· kaaslasi maeti ning pandi neile kaasa · paikne eluviis neile kalleid esemeid/asju · tingimused polnud kõiil võrdväärsed · esimesed joonised luul, sarvel, kivil · käsitöö · palju naisekujukesi · valmistati suuremaid kiviesemeid · sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati · hiljem tuli kasutusele pronks mis saadi kui tina ja vask sulatati kokku · vahemeremaades · u. 2500 a. eKr. · hiljem võeti kasutusele raud o 1300 a. eKr.
Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 Ümera lahing, võit 1211 Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt 1217 Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 Taanile Lindanise (Tallinn)
Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme.
olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Kristlik moraal mõistis hukka seksuaalsuse, kuid lubati avalikult tundeid avaldada. Pere elas tihedalt koos väikestes ruumides ning privaatsuseks polnud võimalust. Lapsi kasutati ära igapäevases töös, tütred tegid naiste töid, milleks olid näiteks kudumine, ketramine. Poisid saadeti võimalikult kiirelt välitöödele abiks ning nad pidid omandama ka võitluskunsti. Uusajal hakati rohkem väärtustama perekonda, vallalisus ei olnud enam õige. Muutus ka suhtumine lastesse ning ka nende kasvatus. Inimeste üldine arusaam perest ja elust muutus: perekonnamoraal tugevnes, lapsi hakati rangemalt kasvatama, arvati, et laste pesemine on tervisele kahjulik, hakati rohkem jälgima oma kõne ja väljendusviisi, inimesed hakkasid oma keha häbenema. 19
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega
kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Keelud Tõnisepäeva töökeelud on seotud sigadega, et vältida nii seakahju kui ka sigade tekitatud kahju: keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks). Rituaalsed toidud Tangudega keedetud seapea, herned (oad) sealiha või seapeaga. Loodus Tõnisepäeval keerab karu teise külje, hülgel sünnib esimene poeg, putukatel tuleb hing sisse, lõpeb mardipäeval alanud lutsupüük. Taliharjapäevad Eestis on talvekeskmeks peetud taliharjapäeva, tõnisepäeva, küünlapäeva, paavlipäeva ja käädripäeva
Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma.
Harjutus 1 Tõmba õigele vastusele ring ümber. 1. Hinged liiguvad tavaliselt a) üksikult b) hulgakesi koos 2. Hingedeajal on Eestimaa ilm olnud läbi aegade a) päiksepaisteline ja soe b) uduvihmane ja tuuline c) külm ja lumine 3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa a) sõir ehk kohupiimajuust b) hapukapsasupp c) puder 4. Hingede poolt puutumata jäetud toit valmistas pererahvale a) rõõmu b) tuska 5. Ketramine ja õmblemine hingedeajal oli a) keelatud b) lubatud 6. Mõistatamisega tegelesid hingedeajal a) vanemad inimesed b) nooremad inimesed 7. Päikesepaiste ning härmatis tähendasid a) head viljasaaki ja ilusat heinaaega b) halba viljasaaki ja vihmast heinaaega 8. Põhja-Eestis nimetati hingedeaega ka a) jaguaeg b) jagamiseaeg c) jaaguaeg 9. Eestis algatas traditsiooni tähistada hingedepäeva a) Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Selts b) Eesti Muinsuskaitse Selts
algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13. Mis on teorent ning rakme- ja jalategu? Teorent teotöö mõisapõllul rakmetegu talupoeg käis hobuse/härjaga oma vahenditega mõisa põldu harimas (nt kündmine, puude tegu,mõisavoor) jalategu naised,lapsed,sulaste kohustus suvehooajal jalgsi minna mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus) 14. Nim peamisi teotöid kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine 15. Mis on pärisorjus ning sunnismaisus? Pärisorjus mõisniku ja talupoja õiguslik suhe, kus talupoeg on piiratud omand, maa+talupoeg kuulus mõisnikule, teda võis karistada kuid tappa ei tohtinud ilma kohtu otsuseta sunnismaius - alupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata 16. Nim talurahva 5 kihti ja selgita, kellega tegu 1. adratalupoeg peamine talupoegade kiht, nimetus tuleb adramaade järgi, nendel võisid olla sulased ja teenijad 2
§ Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitööstus jaguneb : rõivatööstus u.50% (masstoodang, moetoodang), tööstustooted u.25%(rihmad, polstrid jm.), tekstiilitooted u.25%(kardinad jm sisustustarbed) Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide, trikookanga ja tekstiiltoodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist.
Tekkisid tsunftijänesed, kes läksid mõisadesse tööle. Tekkisid uued käsitööoskused ja uued tehnikad. Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamus tööriistade nimetusi (N: haamer, höövel, saal, kangid). · Käsitöö tegemiselt arvestati põllumajandustsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani. · Suveperioodil parandati tööriistu ja tehti ehitustöid. · Põlvest põlve kandud uskumuste,tavade,kogemuste arvestamine. · Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks. · Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves),
veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne. Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga. Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel. Iga pügamine annab umbes 2,2 kuni 4,5 kg villa. Villa kvaliteeti hinnatakse mikronites (mc-micron), kuid arvesse võetakse ka muid omandusi, näiteks villa ühtlust. Need määravad ka villa hinna. Alpakasid on kahte tõugu: Suri ja Huacaya. Huacaya (vt lisa 4.) vill on kohev ning öeldakse, et loomad meenutavad kaisukarusid. Nende vill on tugev ja säbar ning sarnaneb
sisalduseni pigis, seega on vaja ketrusdüüsi ventileerida, et vältida gaasimullide tekkimist süsinikkiududesse; ja mesofaasilisel pigil on heterogeenne struktuur, mis koosneb anisotroopse mesofaasi ja isotroopsetest regioonidest. Sellest hoolimata kasutatakse mesofaasilist pigi kõrgelastsusmooduliga, kõrgsitkete kõrge kvaliteediga struktuuriga süsinikkiudude valmistamiseks. Mesofaasilise pigi ketramiseks on mitmeid mooduseid: tsentrifugaalketramine ja sulamist ketramine. Tavaliselt kasutatakse sulamist ketramist, mida tehakse filjeerplaatide abil. Kedrata saab sulamit nii alla- kui ka ülespoole. Ketramistemperatuurist sõltub saadava kiu struktuur. Kui ketramistemperatuur on 349°C või alla selle, moodustub kiirjat tüüpi struktuur. Kui see on aga tõstetud üle 349°C, muutub struktuur kas juhuslikku tüüpi või kiirjat tüüpi, mis on ümbritsetud indiapaberi tüüpi struktuuriga. Väga madala ketramistemperatuuri puhul on struktuuril
Mõisarahvas ei ole mõisnikud ega aadlikud, vaid need eestlased, kes olid mõisas sulased, teenijad või ametnikud. kubjas sundis talupoegi tööle, valvas ning karistas neid. kilter kupja abiline aidamees kontrollis mõisa aitasid, jälgis, et vili oleks olemas ja et seda ei varastataks. Koormised Teotöö jagunes kaheks osaks. Jalategu ja rakmetegu. Rakmeteo puhul pidi ilmuma mõisa härja või hobuse rakendiga. Abitegu talvel oli näiteks villa ketramine lõngaks, suvel muud tööd Kirikumaksud Kogukonnamaksud vaeste hoolekanne, teede ehitamine, koolide rajamisel õpetajate palk Riigimaksud pearahamaks, nekruti andmise kohustus (vene sõjaväkke pidi andma noormehi) 1840. aastatel hakkasid tekkima talurahva liikumised. Väljarändeliikumine - taheti Venemaale rännata, et tasuta maad saada Usuvahetusliikumine kui võeti vastu õigeusk, pidi tasuta maad saama
vastupidi. Ameerika puritaanide seas kestis jõuluvaenulisus eelmise sajandi keskpaigani. 21. detsember on apostel Tooma (uskmatu Tooma) päev. Toomas kahtles Jeesuse ülestõusmises, kuid Issand ise kinnitas ta usku. Legendi järgi kuulutas ta evangeeliumi Pärsias ja Indias ning suri seal märtrisurma. Toomapäev on aasta kõige pimedam päev ja sel päeval olid kõik tööd peale koristamise taunitavad. Keelatud oli ketramine, käsikiviga jahvatamine. Perest peresse tassiti õlgedest ja kaltsust nukku Tahma-Toomast, mis sümboliseeris mustust ja kasimatust. Leidja pidi tolle jälle edasi toimetama. Toomapäeval algavad jõuluettevalmistused. Rahvas nimetas Toomast ka mustaks Toomaks, Nõgi- Toomaks, pühaks Toomaks, maajumal Toomaks jne. Toomapäev oli suurpuhastuspäev, majades käis pühkimine ja küürimine, pesti pesu, põrandaid ja laudu, kolded ja kerised puhastati tahmast, katkiste kivide asemele pandi uued
Naised kõrvaldati arsti ametist alles keskaja lõpus, mil ülikoolihariduse saanud mehed katsusid seda tööd enda valdusesse saada. Veel tegutsesid naised kopeerijate, käsitööliste, kõrtsipidajate, küttepuude vahendajate, müürseppade, kingseppade, vestitegijate, möldrite ja seppadena. Eelistatumad olid aga teenija, mis on olnud naiste kõige tavalisem amet läbi aegade, kaubitseja, pesunaise, kõrtsi või võõrastemaja perenaise elukutsed. Samuti on ketramine ja kudumine olnud pigem naiste tööd. Jõukamatest ametitest pidasid nad riide-, vääriskivi- ja siidikaupmehe ametit. Vaid üpris vähesed elukutsed olid mõeldud ainuüksi meestele. Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid. Haritud naised kuulusid vaimulikku maailma, olles nunnad, begiinid ja erakud. On välja arvutatud, et tütred teenisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatulu
väravat avama. Samuti kasutas ta vägivalda ka Mari peal kuna 16. Mis põhjusel kraavitati maid ja kummale oli see kasulikum - Andresele või Pearule? Maid kraavitati, kuna maa oli väga soine ja vesine, et see vesi voolaks rohkem jõkke ja teeks maa kuivemaks, et saaks seal põlde kasvatada. 17. Järjesta talutööd kevadest kevadeni, kirjeldaneist kaht pikemalt.k Kündmine, kivide korjamine, äestamine, sünniku vedu, külvamine, heinaaeg, vilja koristus, rehepeks. Talvel ketramine, peremees tegi puust asju. Korjasid uue aia jaoks ka materjli. 18. Kes olid Andrese parimad nõuandjad ja milles nad nõu andsid?Ta naine krõõt ja siis sauna madis ja mari ja hundipalu tiit, andsid nõu selles suhtes mida pearuga peale hakata. 19. Millest võib järeldada, et Pearule meeldis Krööt? Pärast Krõõda surma ta rääkis Andresele, ta lastele ja teistele kui hea ja tubli naine oli Krõõt olnud, ning kiitis teda taevani. 20
Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb. Tuntuim looduslik aine, millest tehiskiude valmistatakse on tselluloos, millest täpsemalt kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti kasutatakse ka valkkiude, loomsete kiududena piimavalke ning taimsete kiudena maisivalku,
ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu Aurmasinad töötasid kivisöega. Täiustati söekaevandamise tehnoloogiat. 18
Kõrgklassi hulgas oli abielu peamiseks ülesandeks liitude kinnitamine ja varanduse edasi andmine. Seega osutus naise roll tühiseks ja mehel oli täielik võim naise omandi üle. Vaesemate kodanike jaoks oli abielul hoopis teine tähendus. Naine tegeles koduste majapidamistöödega peamiselt üksinda. Ka oli naise ülesandeks tervishoiu eest hoolitsemine, seega pidid nad tundma maarohtusid. Perekonnale teenisid lisaraha tütred rohkem kui pojad, kuna ketramine ja kudumine oli tulusam poegade tehtavast tööst. Suurimaks häbiasjaks oli vallaslapse sünnitamine, seega oldi mõnikord sunnitud abielluma rasestumise tõttu. Tihti abielluti aga vanemate kokkuleppe tulemusena. Suhtumisest naistesse annab hea ülevaate järgnev tsitaat: "Mehed teevad naistele mitmeti palju ülekohut, muret ja suurt vägivalda, juba kasvõi sellega, et on tugevamad ja naised omakorda nõrgema iseloomuga ega suuda enda eest seista ning on alati valmis sõna
tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286) Zeusi teine naine oli Themis, kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna
hakkab teist käppa imema. VEEBRUAR. Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev on 2. veebruaril. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Rangelt oli keelatud ketramine. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga
oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud: Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle
Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Maarjapäev 4 Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne Maarjapäev 5 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord. Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja
müratase 100-125 dB. Õhu- ja gaasikompressorid tekitavad mürataseme 90-95 dB. Liha- ja piimatööstuses on mürarikkad ketas- ja lintsaed, vaakumaparaadid, purustid, ventilaatorid, kompressorid, konservide tootmine, klaastaara. Toitlustusettevõtetes annavad müra ventilatsiooni ja külmutusseadmed, tehnoloogilised operatsioonid. Tekstiilitööstuses tekita näiteks puuvilla kuivatamine sõeladel müra tugevusega 84-91 dB (0,5-1 kHz), villa kraasimine 83-85 dB (2-8 kHz), ketramine 84-99 dB (8 kHz), kudumine 91-98 dB (4-8 kHz). Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnafüüsika praktikumi juhend (kuuldelävede ja mürataseme mõõtmine) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Heli 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Helivaljus 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Müra
Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg Töökeelud ja rituaalsed söögid Lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalne toit- seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja
Linnas oli naistel suurem võimalus valida erinevate ametikohtade vahel kui maal. Naised olid õpetajad, tegutsesid turul, olid raamatuköitjad, arstid, õmblejad ja palju muud. Naised võisid tegutseda ka investeerijana. Linnades oli väga iseloomulikuks nähtuseks prostitutsioon. Vaeste naiste jaoks oli see peamiseks toimetuleku vahendiks. Prostitutsiooni üritati vaos hoida. Kõige tavalisem naiste töö läbi aegade on olnud teenija amet. Ka on naiste töödeks olnud läbi aegade ketramine ja kudumine. Kokkuvõte 8 Keskaja naiste elu on väga palju erinev tänapäeva naiste elust. Tol ajal oli neil tunduvalt vähem õigusi kui tänapäeval ja keskajal ei olnud naised meestega võrdsed. Naiste elu oli keskajal väga raske, kuna nende õlul oli väga palju majapidamisega seotud kohustusi. Naistel oli keskajal võimalus töötada. Nende roll töötajana oli oluline, eriti maal
kullassepad ja portreemaalijad ei võtnud naisi oma liikmeteks. Tavaline oli ka see, et naised said väiksemat palka kui mehed. Linnas oli naistel rohkem võimalusi töötamiseks kui maal. Linn oli uus dünaamiline elukeskkond, kus tublidusel ja töökusel oli suurem tähtsus kui aadliseisusel. Naistele peeti sobilikuks mitmeid ameteid - raamatuköitmine ja illustreerimine, õpetaja, arst, ravitseja, ämmaemand, amm, kudumine, ketramine ja muu käsitöö. Naised võisid tegutseda ka investeerijatena ja kaupmeestena. 9 Käsitööga tegelevad naised Naiste töödest on läbiaegade olnud kõige tavalisem aga teenija amet. Teenijad võisid olla isegi käsitöölistel. Teenijatüdrukud olid tavaliselt naised, kes ühiskondlike muudatustega seoses maalt linna tulid, kus oli võimalik rohkem teenida ja töö saamise võimalused olid mitmekesisemad
annaabi.ee 
